Vassili Ristkok

Vassili Ristkok (26. detsember 1877 Hellamaa – 6. jaanuar 1942 Irkutsk) oli õigeusu vaimulik. Ta kanoniseeriti 22. veebruaril 2012 Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku Püha Sinodi poolt märtriks ja pühakuks.

Haridus

Vassili Ristkok sündis 1877. aastal Muhu saarel Hellamaal külasepa pojana. Alghariduse sai Hellamaa õigeusu kihelkonnakoolist. Ta lõpetas 1893. aastal Riia Vaimuliku Kooli ja 1899. aastal Riia Vaimuliku Seminari. 1903. aastal lõpetas ta Peterburi Vaimuliku Akadeemia cand. theol. kraadiga. Väitekirja teema oli "Учение православной церкви о совершенном Христом спасении человечества по богослужебным книгам". Samas lõpetas ka Peterburi Arheoloogia Instituudi.

Töökäik

Alates 12. septembrist 1903 töötas Khuthaisi piiskopkonna Ozurgethi (alates 1934. aastast Mahharadze) Vaimulikus Koolis algul rektori abina, seejärel juhatajana. 9. märtsist 1916 oli ta Kurski Vaimuliku Kooli aritmeetikaõpetaja ning Vladimiri Vaimuliku Seminari õppejõud ja inspektor. Mõnda aega oli ka kooliõpetaja Poltavas.

6. mail 1915 pühitses Kurski ja Obojani ülempiiskop Tihhon ta Kurskis diakoniks ja 9. mail preestriks. Sellest ajast kuni 1918. aastani oli ta ühtlasi Kurski Vaimuliku Kooli kodukiriku preester.

Koolitöö kõrval oli Ristkok vanade arheoloogilise tähtsusega kloostrite restaureerimise komisjoni esimehe asetäitja. Hiljem ka Bathumi maakonna koolinõukogu esimehe kohusetäitja, juhtides kogu maakonna hariduselu.

Nõukogude võim likvideeris vaimuliku kooli ja õpetajad vallandati. Aastast 1918 teenis Vassili Ristkok Kurski kubermangu Starkovi koguduse preestrina kuni opteerumiseni Eestisse 1920. aastal.

1920. aastal Eestisse naasnuna oli V. Ristkok esmalt kooliõpetaja Põltsamaa Reaalgümnaasiumis ja ühtlasi preester Põltsamaa Pühavaimu kirikus. 1921. aastal valiti Vassili Ristkok Kuressaare Püha Nikolai koguduse vaimuliku kohale. Aastatel 1923–1941 oli samas ülempreester, aastail 1936–1937 ja 1939–1941 teenis ka Reomäe kirikus preestri ja ülempreestrina. Oli EAÕK Saare- ja Muhumaa praost 1925–1941.

Kirikutöö kõrval oli Ristkok Kuressaare algkooli usu- ehk komblusõpetuse ja koduloo õpetaja. Andis usuõpetuse tunde ka Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1935. aastal sai ta vanemõpetaja tiitli. V. Ristkok pidas koolides hommikupalvusi, esines aktustel kõnedega ning oli Kuressaare linna algkoolis hõimu- ja võistluskirjutusringi hooldaja. Asutas kiriku juurde pühapäevakooli. Oli juhtiv tegelane mitmes heategevas organisatsioonis: Saaremaa Vennaste Seltsi esimees, Kuressaare Tuletõrje ja Kaitseliidu toetajaliige, Saaremaa Kooliõpetajate Seltsi liige, Kuressaare rinnalaste ja emade hoolekogu esimees.

Tunnustus

Lisaks tsaariaegsetele kiriklikele ametitunnustustele (puusaehe – 1916, peaehe – 1917, kamilavka – 1918) ja hilisemale kuldristile (1927):

Piiskop Platoni I järgu orden
Piiskop Platoni II järgu orden
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
Skautide Rist
2012. aasta veebruaris kuulutas Konstantinoopoli patriarh Bartolomeus ülempreester Vassili Ristkoki pühakuks (märtriks).

Looming

Avaldanud "Apostliku-õigetusku saarlase palweraamatu" (1928), nekrolooge, aruandeid. Loonud rohkearvuliselt eestikeelseid kirikulaule.

Isiklikku

1913. aastal abiellus ta Ksenia Allikuga (1890–1941). V. Ristkok lesestus aprillis 1941. Peres oli neli last: Iraida (1914–1981), Aleksandra (1916–1918?), Jüri (1919–1994), Helena (1925–1974).

13. juunil 1941 arreteeriti Vassili Ristkok süüdistatuna Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58-13 alusel ning küüditati 15.-16. juunil 1941. 28. augustil 1941 saadeti ta sõja eest Irkutski KGB vanglasse nr 1. Eeluurimisel esitati talle süüdistus "nõukogudevastases propagandas" ja "preestritegevuses". Suri 6. jaanuaril 1942 Irkutski vangla haiglas poliitvangina. 1961. aastal rehabiliteeriti ta postuumselt süü tõendamatuse tõttu.

Tema poeg Jüri Ristkok oli ihtüoloog ja hüdrobioloog, pojapoeg Andrus Ristkok on majandusteadlane ja poliitik.

Viited

Eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased. Toim J. Kesanurm ja E. Talvist. Tartu, Autorite kirjastus, 1938 (Tallinn : Külvaja) 78 lk. ISBN/ISSN: 9789916139332

Välislingid