Varroalest

Varroalest

Varroalest mesilasevastsel

Varroalest (Varroa destructor) on parasiitne lest, kes nakatab mesilasi ja hauet, põhjustades varroatoosi (ladina varroatosis). Varroalestast on saanud tänapäeval kõige ohtlikum meemesilaste haigusetekitaja, lisaks on see põhjustanud suurt majanduslikku kahju.

Väline kirjeldus

Täiskasvanud emaslestad on silmaga nähtavad ja on isaslestadest suuremad.

Emaslest on läikiv, värvuselt pruun kuni punakaspruun, pikkus 1,1–1,2 mm ja laius 1,5–1,6 mm. Kehakujult on ta lame, mistõttu on tal lihtne mesilaste küljes püsida ja arenevasse mesilashaudmesse tungida.

Isaslesta pikkus on 0,7 mm ja laius 0,7 mm, värvuselt on ta heledamad. Täiskasvanud isased ei toitu, kuna nende suised on sellised, mis ei võimalda toitu kätte saada, väljaspool hauet neid ei leidu.

Arengutsükkel

30–60 tundi enne haudme kinnikaanetamist ronib emane lest kärjekannu ja hakkab toituma, ta on valmis munema. 3 päeva pärast haudme kinnikaanetamist hakkab emane lest munema. Kokku muneb ta 4–6 muna. Emaslest elab suvel 2–3 kuud ning enamik neist jõuab muneda 2 korda. Talvel elavad emaslestad 5–8 kuud täiskasvanud mesilaste küljes.

Esimesena munetakse üks viljastumata muna ehk isaslest, seejärel viljastatud munad ehk emaslestad. Koorunud kahjurivastsed läbivad 2 arengutsüklit (protonümf ja deutonümf), seejärel arenevad täiskasvanuks. Emase lesta areng lesehaudmel kestab 7 päeva ja töömesilase haudmel 6 päeva; isase lesta areng vastavalt 6 ja 5 päeva. Isaslest viljastab ühe emaslesta, maksimaalselt kaks emaslesta, seejärel isaslest sureb. Tütarlestad lähevad pärast emaga kärjekannust lahkumist 2 nädala pärast uude kärjekannu munema.

Lestale on täiskasvanud mesilane vaheperemeheks ja transportijaks. Varroalest eelistab lesehauet, kuna isasmesilane ehk lesk areneb aeglasemalt. Lest ei elaks ilma mesilasteta ja haudmeta üle 5 päeva.

Varroalesta levik

Varroalestad levivad tarusiseselt ja mesilaste vahel täiskasvanud mesilaste abil.

Varroalesta levikule aitavad kaasa:

• rändmesindus;
• tõuemade ja mesilasperede müük;
• taimede tolmeldamiseks kasutatavad mesilaspered;
• mesinikud oma tavapärase mesindustegevustega;
• sülemlenud perede ära lendamine, lestad kukuvad teiste tarude vahele;
• mesilaste omavaheline röövimine (röövimine toimub toidu puudumisel).

Varroalesta toitumine

Varroalestad toituvad haudme ja täiskasvanud mesilaste hemolümfist, häirides perede heaolu ja nii tekitavad lestad mesilastele suuri füüsilisi vaevusi. Võib lõppeda mesilase surmaga.

Varroalesta leidumus mesilastel

Täiskasvanud mesilastel leidub lesti:

• tiibade kinnituskohtadelt
• pea ja rindmiku vahelt
• rindmiku ja tagakeha vahelt
• tagakeha loogete vahelt

Tagakeha loogete vahelt on lestadel hea ja lihtne tungida läbi peremeesorganismi ja imeda sealt hemolümfi.

Varroatoos

Varroatoosi põhjustab varroalest. Väljaspool hauet tungib lest enesekaitseks mesilase keha külge, kus mesilasel on teda raske eemaldada.

Lestad võivad olla ka mitmesuguste viiruste kandjad, näiteks deformeerunud tiibade viiruse, ägeda paralüüsi viiruse kandja jpt.

Haiguse tunnused

Lestadega mesilased lendavad raskelt/vaevaliselt ja muutuvad jõuetuks. Lestadega mesilaste eluiga on kuni poole võrra lühem lestavabade mesilase omast.

Madal tase

Madalat haigestumistaset on raske avastada.

Keskmine ja kõrge tase

Mesilastel:

• deformeerunud ja/või atrofeerunud tiibadega mesilased
• väikese tagakehaga
• deformeerunud tiibadega surnud mesilased / nukud / arengujärgus mesilased
• lestad mesilastel
• vastsete/nukkude kalibalism
• täpiline haudemuster / mosaiikne haue / ebaühtlane haue
• parasiitide olemasolu
• haudmekaanetis aukudega
• helepruunid kuni pruunid surnud vastsed

Ekstreemselt kõrge tase

Ekstreemselt kõrge lestasustaseme korral muutub pere jõuetuks ja hukkub.

Ravi

• Sipelghape,
• oblikhape,
• piimhape jt. eetrid,
• Bayvarol,
• Apistan
• Beevital Hiveclean – aktiveeritakse mesilaste oma puhastusinstinkt,
• haudmevaba periood,
• lesehaudme väljalõikamine.

Sipelghape ja oblikhape on inimese tervisele ohtlikud ning neid kasutades tuleb olla ülimalt ettevaatlik ja tarvitada ettevaatusabinõusid. Tänapäevaste ravimite efektiivsus on 80–95% eeldusel, et ravitakse vastavalt juhendile.