Varniai Peeter-Pauli kirik

Varniai Peeter-Pauli kirik
	Varniai Peeter-Pauli kirik
Riik	Leedu
Asukoht	Varniai
Ehituse algus	1681
Ehituse lõpp	1691
Esmamainimine	1417
Koordinaadid	55° 44′ 37,6″ N, 22° 22′ 12,2″ E

Varniai Peeter-Pauli kirik (leedu keeles Varnių Šv. apaštalų Petro ir Pauliaus bažnyčia) on kirik ja endine katedraal Leedus Varniai linnas aadressil M. Valančiaus g. 4. See kuulub katoliiklastele ning oli endise Medininkai, hiljem Žemaitija piiskopkonna kasutuses. Tegemist on vanima katoliku kirikuga Žemaitijas.

Kirikuhoone

Kirik on barokkstiilis ristikujulise põhiplaaniga basiilika. Kirikul on kaks torni. Hoonel on kolm löövi. Kirikus asub kaksteist altarit. Peaaltari lõi aastal 1694 Maumo Poloni Königsbergist. Kiriku all asub Žemaitija piiskoppide hauakamber, kuhu on maetud 10 piiskoppi. Ka kiriku seinasid kaunistavad XVII-XVIII sajandil maalitud portreed ja piiskoppide epitaafid.^[1]

Kirikuaia ümber on piirdemüür. Aastal 1914 avati selle territooriumil Lourde'i grott.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Vytautas rajas aastal 1417 Medininkai piiskopkonna, juba samal aastal valmis katedraal ja see õnnistati sisse. Aastal 1418 põletasid ülestõusnud selle maha. Aastal 1421 see taastati.

Aastal 1464 ehitati vana asemele uus kirikuhoone. Aastal 1469 hakkas selle juures tegutsema kihelkonnakool. Aastal 1535 põles ka see hoone maha. Järgmine hoone valmis aastal 1555, seejärel tuli uus katedraal ehitada aastal 1614. See viimane põles maha aastal 1680.

Praegune hoone

Praegust kivist kirikuhoonet hakati ehitama aastal 1681 ja see valmis aastal 1691. Ehitustöid rahastas piiskop Kazimierz Pac.^[2] Aastail 1587–1773 tegutsesid Varniais jesuiidid. Aastal 1740 valmis nende vaimuliku seminari hoone, mille asemele nad aastal 1771 uue kivist hoone ehitasid. Aastal 1570 toodi Varniaisse üle ka seni Kražiais tegutsenud vaimulike seminar.

Aastal 1817 Varniai põles; tules sai kannatada ka katedraal. Piiskop eraldas selle remondiks 15 000 hõberubla. Aastal 1821 paigaldati kirikusse kohaliku meistri Juozapas Vaiciulevičiuse valmistatud orel.^[3]

Aastal 1840 nimetasid tsaarivõimud Žemitija piiskopkonna ümber Telšiai piiskopkonnaks, ent paavst seda otsust ametlikult ei tunnistanud. Jaanuariülestõusu viidi tsaarivõimude initsiatiivil piiskopkonna keskus Varniaist üle Kaunasesse. Telšiaisse. Nii sai katedraalist aastal 1864 üks kahest Varniais asuvast kihelkonnakirikust, mis teenindas Varnelė vasakkalda katoliiklasi.^[4] Linn põles taas aastal 1864; selle käigus sai kannatada ka kirikus asunud piiskopkonna arhiiv; säilinud osa viidi sealt minema.