Varmo Pirk
Varmo Pirk (kuni 1936. aastani Valentin Birk; 12. oktoober 1913 Smolenski kubermang – 27. veebruar 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Valentin Birk sündis 1913. aastal Smolenski lähedal mõisa viinavabriku meistri Georg Birki esimese lapsena. Tema ema oli kohaliku mõisavalitseja tütar. Kui poeg oli alla aastane, kolis perekond tagasi Eestisse, Georg Birki isatallu Laeva valda Savikojale. 1923. aastal kolis pere Tartusse. Isa töötas vabrikus Tegur valumeistrina. Tema valatud oli muu hulgas Amandus Adamsoni Tartu Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" ja Alatskivi kalmistul asuv Juhan Liivi hauamonument.
Valentin Birk õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, kus tema õpetajateks olid Juhan Nõmmik ning Eerik Haamer. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tegi ta õppereisi Soome, kus tutvus Ateneumi kunstivaradega.
Õpetajate soovitusel astus Varmo Pirk Pallasesse, kus õppis aastatel 1938–1940 Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi ja Villem Ormissoni käe all[2], 1942–1944 Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja seejärel kuni 1945. aastani Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.[1]
Varmo Pirk arreteeriti NKVD poolt 1945. aasta kevadel. Teda süüdistati kaastöös sõjaaegsele Postimehele. Kuni 1954. aastani viibis ta Arhangelski oblastis Molotovski vangilaagris, kus ta töötas metsatöödel.[1] Pärast haigestumist ning rasket operatsiooni sai koha kultuuriosakonnas kunstnikuna, kus maalis koopiaid kuulsatest vene autorite teostest. Hiljem töötas ta Tartu 10. 8-klassilises koolis joonistusõpetajana.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Esines esimest korda näitusel 1939. aastal veel Pallase õpilasena. Tema illustratsioonid ja karikatuurid ilmusid ajakirjas Tänapäev.
Õpingute kõrvalt töötas ta muu hulgas teatridekoraatori (maalis dekoratsioone Tartu Töölisteatrile) ja Postimehe illustraatorina ning joonistas Eesti Naisele moesiluette.[1] Talle määrati stipendium Viini Kunstiakadeemiasse, kuid poliitiliste olude tõttu ei olnud võimalik enam välismaale sõita.
Tartu Riikliku Kunstiinstituudi lõputööks maalis suuremõõtmelise kompositsiooni "Ümera lahing", mis jäi õpingute katkemise tõttu kaitsmata.
Vangilaagrist Tartusse naasnuna alustas 1957. aastal taas näitustel esinemist. 1959. aastal võeti vastu Eesti NSV Kunstnike Liitu. 1963. aastal toimus Tallinnas Kunstisalongis tema esimene isikunäitus.
Ta lõi eelkõige akvarelle, kuid ka õlimaale ja joonistusi; nii figuurikompositsioone, portreesid, maastikumaale, šarže, monumentaalmaale kui ka lavadekoratsioone. Alates 1950. aastate lõpust viljeles ta ka abstraktsionismi.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1961. aastast oli Varmo Pirk abielus Elvi Pirgiga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EKABL, lk 388
- ↑ Kunstisalong Allee[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Enn Lillemets. Varmo Pirk enne valguse vaheaega Sirp, 22. oktoober 2010
- Varmo Pirk e-kunstisalongis