Valgussäritus

Valgussäritus (tähis $H_{\text{v}}$) on fotomeetrias vastuvõetud valgushulga pindtihedus:

$H_{\text{v}}={\frac {Q_{\text{v}}}{A}},$

kus $Q_{\text{v}}$ on pinnale $A$ langev valgushulk.

Särituse mõõtühik on lukssekund (lx·s).

Kui valgussäritus on pinna punktides erisugune, kirjeldab seda suurust valgushulga ja pinnaelemendi tuletiste jagatis:

$H_{\text{v}}={\frac {\mathrm {d} Q_{\text{v}}}{\mathrm {d} A}},$

kus $\mathrm {d} Q_{\text{v}}$ on antud punkti sisaldavale lõpmata väikesele pinnaelemendile $\mathrm {d} A$ langev valgushulk.

Valgussäritust võib vaadelda ka kui antud valgustuskestusel $\Delta t$ integreerunud (summeerunud) valgustustihedust $E_{\text{v}}$:

$H_{\text{v}}=\int _{\Delta t}E_{\text{v}}(t)\,\mathrm {d} t.$

Seega ühtlase valgussärituse korral $H_{\text{v}}=E_{\text{v}}\cdot \Delta t$.

Märkus. Kui vaatluse all on ainult fotomeetrilised suurused, siis valgussärituse ja valgustustiheduse tähistes indeksit v (ingl visual) ei kasutata.

Valgussäritusele kui fotomeetrilisele suurusele vastab radiomeetrias säritus.

Vaata ka

• Fotomeetria
• Radiomeetria