Valga maavalitsus

Valga Maavalitsus

Valga Maavalitsuse hoone aadressil Kesk tänav 12
Tegevuse lõpetanud	2018
Asukoht	Kesk tänav 12, Valga

Valga maavalitsus oli Valga maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Valgas aadressil Kesk tänav 12.

Maavalitsuse tööd juhtis ja korraldas maavanem, kes allus Vabariigi Valitsusele. Viimane Valga maavanem oli Margus Lepik.

Maavalitsuse ülesandeks oli:

1. riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;
2. riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele;
3. maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti.

Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.

Ajalugu

Valga maakonnavalitsus
Valga Maavalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1941
Tüüp	Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter	Valga
Asukoht	Moskva tänav 15/17, Valga Pihkva tänav 5, Valga Lai tänav 19, Valga
Tegevuspiirkond	Valga maakond
Valga maakonnavalitsuse esimees	Jaan Kurvits August Sild Jaan Mõttus Karl Robert Ruus
Valga ajutise maavalitsuse esimees
Valga maavanem	Värdi Vellner vt. Valga maavanemate loend
Peaorgan	Valga maakonnanõukogu Valga maavolikogu

Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige Jaan Kurvits määrati ametisse 19. aprillil 1919 ja oli esimene Valga maakonnavalitsuse esimees (19.04.1919–01.07.1921). Kurvits sai ülesande koostada administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakonnast koosnev maakonnavalitsus. Algse Valga maakonna alla kuulusid Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vald. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkonnast need vallad, mis lõunarinde rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid.

Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa määras Valga maakonnavalitsuse liikmeteks 28. mail 1919: ajutiseks esimeheks endise maanõuniku Johan Kurvitsa, toitlustusosakonna juhataja Timofei Ristkoki ja sekretäriks Jaan Lõhmuse.

Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid Eestimaa kubermangus ja Autonoomse Eestimaa kubermangu haldusjaotus. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru maakonnale ka Petseri maakonna ja Valga maakonna.

4. juulil 1921 asus ametisse esimene Valga Maakonnanõukogu valitud Valga maavalitsus koosseisus: esimees August Sild, abiesimees Jans Hiiob, sekretär Jaan Lõhmus, liikmed A. Vibo ja J. Mõttus.

1924. aasta maakonnanõukogu valimistel said maakonnanõukogu liikmeteks: Ülemaalise asunikkude, riigirentnikkude ja wäikemaapidajate liidu kandidaatide nimekirja nr. 1 järele: 1) Wiilup, Alfred. Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei ja Iseseiswa sotsialistliku töölispartei liidu kandidaatide nimekirja nr. 2 järele: 1) Wibo, Aleksander; 2) Mõttus, Jaan; 3) Illisson, Jaan; 4) Piiskar, Jaan; 5) Schüts, Peeter; 6) Krall, Ludwig; 7) Kukk, Feodor. Töörahwa ühise wäerinna (Walga maatööliste ühisuste, Eestimaa töörahwa partei, kehwemate asunikkude, wäikemaapidajate ja popside) kandidaatide nimekirja nr. 3 järele: 1) Weiram, Rudolf; 2) Oinas, Johannes. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekiri nr. 4 järele: 1) Saul, Jaan; 2) Sild, August. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekirja nr. 5 järele: 1) Kuks, Gustaw. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekirja nr. 7 järele: 1) Kukk, Ernst; 2) Hiiop, Hans.

1924. aastal toimunud Valga Maakonnanõukogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees Jaan Mõttus, abi A. Vibo, sekretär J. Kala ja liige K. R. Ruus.

1927. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees Jaan Mõttus, abi A. Vibo, sekretär W. Rebane ja liige K. R. Ruus.

1930. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees Karl Robert Ruus, abiesimees W. Rebane, sekretär A. Wibo ja liige K. Ebber.

12. oktoobril 1936 asus Valga Maavalitsus tööle koosseisus esimees Värdi Vellner (administratsiooni- ja teedeosakond), abiesimees V. Rebane (majandus- ja sotsiaalosakond) ning sekretär J. Saul (haridus- ja põllumajandusosakond).

Valga Maavalitsus asus järgmistes hoonetes: 28.05.1919–12.07.1919 Moskva tänav 15/17 (Kesk tänav 12), 12.07.1919–1922 Pihkva tänav 5 (Vabaduse tänav 5), 1922–30.07.1927 Vabaduse tänav 6 Valga Säde Seltsimajas, 30.07.1927–1944? Lai tänav 19, 199?–31.12.2017 Kesk tänav 12.

Valga maavalitsuse hoone

Valga maavalitsuse hoone Moskva tänaval valmis 20. sajandi algaastatel. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel aastatel ulatus Moskva uulits alates Jaani kirikust kuni Friedrichshofi // Puškini // Kungla tänavani. Moskva uulitsa alla kuulusid ka osa maju Vladimiri // J. Kuperjanovi tänava algusest umbes kuni Pipraojani. Uusklassitsistliku juugendlike sugemetega ehitise projekteeris tuntud Riia arhitekt Wilhelm Ressler. Hoone lasi ehitada Saksa pank (Walkschen Leih- & Sparkasse), Eesti Vabariigi päevil asus sinna endise saksa panga järglane Valga Laenu- ja Hoiukassa. 25. oktoobril 1923 nimetas Valga Linnavolikogu Moskva tänava ümber Kesk tänavaks. 1930. keskel asus hoones ka Valga Laenu- ja Hoiu-Ühispank. 1940. aasta septembris nimetati Kesk tänav koos Kuperjanovi tänavaga, Nõukogude tänavaks. Eesti NSV ajal 1940–1941 asusid hoones Punaarmee sõjaväelaste korterid. Aastatel 1944–1991 oli hoone Nõukogude armee valduses, I korrusel asus söökla. 1992. aastast asus hoones Valga Maavalitsus. Hoone Kesk tänav 12 on riiklik arhitektuurimälestis nr 23321.

Valga maavanemad

 Pikemalt artiklis Valga maavanem