Valeinformatsioon

Valeinformatsioon (inglise keeles misinformation) on eksitava või ebaõige teabe edastamine, mis loodud pahatahtliku kavatsuseta.

Valeinformatsioon ja desinformatsioon

Kuigi valeinformatsioon ja desinformatsioon on sarnased mõisted, on neil siiski oluline vahe. Valeinformatsioon viitab ebatäpsele, eksitavale või valedele andmetele, mida levitatakse sageli tahtmatult. Valeinformatsiooni levikut mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormide levikumehhanismid ja inimeste kalduvus otsida kinnitust oma varasematele veendumustele.

Desinformatsioon viitab aga tahtlikult levitatavale valele või eksitavale teabele, mille eesmärk on kedagi petta, eksitada või temaga manipuleerida. Info levitaja teab, et teave ei vasta tõele, kuid ta soovib selle kaudu saavutada mingit mõju, näiteks avaliku arvamuse muutmist. Desinformatsiooni levitatakse tihti poliitiliste, majanduslike või ideoloogiliste eesmärkidega moonutades avalikku arutelu, õõnestades kodanike usaldust institutsioonide ja meedia vastu ning destabiliseerides demokraatlikke protsesse.

Vale- ja desinformatsioon on esindatud mitmel kujul, näiteks väljamõeldud sisuna, manipuleeritud sisuna, eksitava sisuna (arvamus esitatud faktina), vale kontekstina, satiiri või paroodiana, sponsoreeritud sisuna, propagandana jm.

Valeinformatsiooni levikumehhanismid ja mõju

Valeinformatsioon võib pärineda mitmesugustest allikatest, sealhulgas sotsiaalmeediast, tele- või raadiosaadetest ja ka usaldusväärsena tuntud uudisteagentuuride materjalidest. Enim on valeinfo ja -uudiste levikut võimendanud sotsiaalmeedia, kuna peavoolumeedial on kohustus kontrollida infot, samas kui sotsiaalmeedia soodustab vähese kontrolliga sisu. Valeinfo avaldab kahjulikku mõju paljudes valdkondades: COVID-19 pandeemia ajal tõi see kaasa väärate kaitsemeetmete kasutamise, poliitikas süvendab killustatust ja vähendab usaldust valitsuse vastu, kliimamuutuste teemal leviv pseudoteadus tekitab segadust, majanduses kahjustab ettevõtete mainet ja mõjutab tarbijate käitumist.

Lisaks võib inimesi mõjutada niinimetatud kinnituskalduvus (ing k confirmation bias), mis soodustab enda uskumustega kooskõlas oleva info omaksvõtmist ja valeinfo ignoreerimist, kui see vastab inimese varasematele veendumustele.

Valeinformatsioon mõjutab tugevalt inimeste võimet vastu võtta otsuseid, mis on nende või kogu ühiskonna jaoks kahjulikud. Näiteks võib tervisealane valeinfo olla tõsine oht rahva tervisele, tekitades segadust, külvata umbusaldust, kahjustada indiviidide tervist ja õõnestada seejuures ka rahvatervise jõupingutusi.

Sotsiaalmeedia ja valeinformatsioon

UNESCO raportist selgub, et tänapäeva infoühiskonnas mängivad suunamudijad sageli rolli valeinformatsiooni levitamisel, raportist nähtub, et kaks kolmandikku küsitletud 500 suunamudijast ei kontrolli oma jagatud teabe allikaid. See näitab, kuidas populaarse seisukoha levitamine võib asendada tõepärase teabe edastamise. Informatsiooni olemust analüüsides on selge, et selle kasutamine reaalsust ilustavate või moonutatud narratiivide loomiseks teenib tihti rahalist või poliitilist tulu, kuid ei lahenda tegelikke probleeme. Valeinformatsioon võib viia tõsiste tagajärgedeni. UNESCO hoiatab, et ilma infot kriitiliselt hindamata võivad sellised suundumused suurendada ühiskondlikke pingeid ja probleeme.

Valeinformatsiooni vältimine

Valeinformatsiooni vältimiseks ja leviku piiramiseks on vajalik kriitikameel ja meediakirjaoskus, mis aitavad inimestel teavet kriitiliselt hinnata ja tõenduspõhiseid allikaid tuvastada. Kriitiline mõtlemine aitab inimestel mõista, kas ning kuidas teave võib olla moonutatud või eksitav.

Iga uus teave, olgu see siis uudis või sotsiaalmeedia postitus, tuleks hinnata kriitiliselt läbi erinevate küsimuste nagu näiteks: Kas teave on allikast kontrollitav? Kas see on kooskõlas usaldusväärsete teaduslike või ajakirjanduslike allikatega? Ühelt allikalt saadud teave ei pruugi olla täielik ega objektiivne. Samuti on oluline, et inimesed oleksid teadlikud emotsionaalsetest reaktsioonidest, mida valeinformatsioon võib esile kutsuda, nagu hirm, viha või kahtlus, mis võivad mõjutada objektiivset hinnangut.

Sotsiaalmeedia teadlik kasutamine aitab samuti valeinformatsiooni vältida. Sotsiaalmeedia platvormid on tihti valeinformatsiooni leviku keskpunktiks, kuid platvormid pakuvad ka tööriistu (nt valeinformatsiooni märgistamine, faktikontrollimise teenused, hoiatuste süsteemid jm), mis aitavad kasutajatel märgata valeinfot ja sildistada seda vastavalt. Oluline on mitte jagada kahtlase päritoluga infot ning kontrollida enne postitamist teabe allikat.

Valeinformatsiooni efekt

Valeinformatsiooni efekt on kalduvus, mille kohaselt hakkab pärast sündmust õpitu segama algset mälestust sellest, mis tegelikult juhtus. Iga väiksemagi uue teave lisamine võib oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed mäletavad kogetud sündmusi.

Valeinformatsiooni efekt illustreerib seda, kui kergesti saab mälestusi mõjutada, seejuures tekitades muret mälu usaldusväärsuse pärast – eriti olukordades, kus pealtnägijate mälestusi kasutatakse mõne süüteo tõendamiseks.

Efekt viitab teatud tüüpi mäluhäirele, mis tekib eksitava teabe lisandumisel, eksitav teave muutub osaks varasema sündmuse mälestusest. Lisaks võivad pärast sündmuse pealtnägemist esitatud küsimused mõjutada inimese mälestust sellest. Teisisõnu, kui küsimus sisaldab eksitavat infot, võib see sündmuse mälestust moonutada – nähtus, mida psühholoogid nimetavad valeinformatsiooni efektiks. Näiteks võib inimene, kes on näinud liiklusõnnetust teel koju, hiljem uudistest kuuldu põhjal hakata meenutama, et juht ületas kiirust, kuigi tegelikult see nii ei olnud.

Vaata ka

• Desinformatsioon
• Meediakirjaoskus
• Digitaalne meedia
• Informatsioon
• Allikakriitika
• Psühholoogiline sõda
• Propaganda
• Kuriinfo
• Uhhuu