Valeinformatsioon

Valeinformatsioon (inglise keeles misinformation) on eksitava või ebaõige teabe edastamine, mis eksisteerib ilma konkreetse pahatahtliku kavatsuseta. Valeinformatsiooni levikut mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormide levikumehhanismid ja inimeste kalduvus otsida kinnitust oma varasematele veendumustele.

Valeinformatsioon ja desinformatsioon

Kuigi valeinformatsioon ja desinformatsioon on sisuliselt samad mõisted, on neil siiski oluline vahe. Desinformatsioon viitab tahtlikult levitatavale valele või eksitavale teabele, mille eesmärk on kedagi petta, eksitada või temaga manipuleerida. Info levitaja teab, et teave ei vasta tõele, kuid ta soovib selle kaudu saavutada mingit mõju, näiteks avaliku arvamuse muutmist. Desinformatsiooni levitatakse tihti poliitiliste, majanduslike või ideoloogiliste eesmärkidega.

Vale- ja desinformatsioon on esindatud mitmel kujul, näiteks väljamõeldud sisuna, manipuleeritud sisuna, eksitava sisuna (arvamus esitatud faktina), vale kontekstina, satiiri või paroodiana, sponsoreeritud sisuna, propagandana jm.

Valeinformatsiooni levikumehhanismid ja mõju

Valeinformatsioon võib pärineda mitmetest erinevatest allikatest, sealhulgas sotsiaalmeedias, televisioonis, raadios ja uudistes. Enim on valeinfo- ja uudiste levikut võimendanud sotsiaalmeedia, kuna peavoolumeedial on kohustus kontrollida infot, samas kui sotsiaalmeedia soodustab vähese kontrolliga sisu. Valeinfo avaldab kahjulikku mõju paljudes valdkondades: COVID-19 pandeemia ajal tõi see kaasa väärate kaitsemeetmete kasutuse, poliitikas süvendab killustatust ja vähendab usaldust valitsuse vastu, kliimamuutuste teemal leviv pseudoteadus tekitab segadust, majanduses kahjustab ettevõtete mainet ja mõjutab tarbijate käitumist.

Lisaks võib inimesi mõjutada niinimetatud kinnituskalduvus (confirmation bias), mis soodustab enda uskumustega kooskõlas oleva info omaksvõtmist ja valeinfo ignoreerimist, kui see vastab inimese varasematele veendumustele. 

Valeinformatsioon mõjutab tugevalt inimeste võimet vastu võtta otsuseid, mis on nende või kogu ühiskonna jaoks kahjulikud. Näiteks võib tervisealane valeinfo olla tõsine oht rahvatervisele, tekitades segadust, külvata umbusaldust, kahjustada indiviidide tervist ja õõnestada seejuures ka rahvatervise jõupingutusi.

Valeinformatsiooni vältimine

Valeinformatsiooni vältimiseks ja leviku piiramiseks on vajalik kriitikameel ja meediakirjaoskus, mis aitavad inimestel teavet kriitiliselt hinnata ja tõenduspõhiseid allikaid tuvastada.

Valeinformatsiooni efekt

Valeinformatsiooni efekt on kalduvus, mille kohaselt hakkab pärast sündmust õpitu segama algset mälestust sellest, mis tegelikult juhtus. Iga väiksemagi uue teave lisamine võib oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed mäletavad kogetud sündmusi.

Valeinformatsiooni efekt illustreerib seda, kui kergesti saab mälestusi mõjutada, seejuures tekitades muret mälu usaldusväärsuse pärast – eriti olukordades, kus pealtnägijate mälestusi kasutatakse mõne süüteo tõendamiseks.

Efekt viitab teatud tüüpi mäluhäirele, mis tekib eksitava teabe lisandumisel; eksitav teave muutub osaks varasema sündmuse mälestusest. Lisaks võivad pärast sündmuse pealtnägemist esitatud küsimused mõjutada inimese mälestust sellest. Teisisõnu, kui küsimus sisaldab eksitavat infot, võib see sündmuse mälestust moonutada – nähtus, mida psühholoogid nimetavad valeinformatsiooni efektiks. Näiteks võib inimene, kes on näinud liiklusõnnetust teel koju, hiljem uudistest kuuldu põhjal hakata meenutama, et juht ületas kiirust, kuigi tegelikult see nii ei olnud.

Vaata ka

Desinformatsioon

Meediakirjaoskus

Digitaalne meedia

Informatsioon

Allikakriitika

Psühholoogiline sõda