Valdek Kulbach
Valdek Kulbach (6. aprill 1927 Auvere-Joala vald – 31. jaanuar 2020) oli eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1986).
Ta oli Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor. Tema teadustöö põhisuunad on seotud õhukeseseinaliste ja ruumkonstruktsioonide ehitusmehaanika uurimisega. Kulbach on Eestis rippkonstruktsioonide koolkonna rajaja. Koos professor Johannes Aarega projekteerinud ja evitanud üliraskete (1000-tonniste) ja kõrgete seadmete montaažimaste, samuti Nõmme ja Tartu jalakäijate silla kandekonstruktsioonid; loonud Tartu laululava kõlaekraani ja projekteerinud Suure Väina silla.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Kulbach lõpetas 1951. aastal kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Aastatel 1952–1954 õppis ta Leningradi Polütehnilise Instituudi aspirantuuris, mille lõpetamise järel kaitses 1955. aastal samas kandidaadiväitekirja "Отплывание песчаных откосов под воздействием фильтрационного потока" ("Filtratsioonijõudude mõju liivnõlvade stabiilsusele").
1972. aastal kaitses ta TPI-is väitekirja "Deformeeruva kontuuriga eelpingestatud võrk-rippkatuste staatilise töö analüüs" ja sai tehnikateaduste doktori kraadi.[1]
Kulbach täiendas ennast Helsingi Tehnikaülikoolis aastatel 1971 ja 1976 ning Moskva Ehitusinseneride Instituudis aastatel 1979, 1984 ja 1989.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Töötas õpingute ajal aastatel 1948–1952 projekteerimisasutustes Estonprojekt ja Dorprojekt inseneri, vaneminseneri ja grupijuhina.
1955. aastast töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis: oli ehituskonstruktsioonide kateedri assistent, vanemõpetaja 1956–1958, dotsent 1959–1971, professor 1972–1991, kateedrijuhataja 1975–1990; õhtuse üldtehnilise teaduskonna prodekaan 1963–1970; kaugõppeteaduskonna dekaan 1971–1975; Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi õhukeseseinaliste konstruktsioonide erakorraline professor 1992–1998 ja teraskonstruktsioonide õppetooli juhataja; ehitusteaduskonna dekaan 1994–1995; emeriitprofessor 1998–... Ta on lugenud üliõpilastele teras- ja metallkonstruktsioonide üld- ja erikursust.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Valdek Kulbach 1986. aastal mehaanika ala. Ta kuulus akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda..
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Puit- ja metallkonstruktsioonide, suureavaliste sillakonstruktsioonide arvutused. Avaldanud üle 140 publikatsiooni, sealhulgas 4 olulist õpikut ("Metallkonstruktsioonid" 1. (1961), 2. (1971), kaasautor professor Johannes Aare; "Puitkonstruktsioonid", (1962)) ja tehnikaajaloo-alaseid artikleid. 4 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 12 kandidaadiväitekirja.
Osales projektides: Tartu laululava kõlaekraan (koos Karl Õigeriga); Mandrit ja Muhumaad ühendava 6,1 kilomeetri pikkuse rippsilla projekt[2][3]; Seeria mastkraanasid kuni 100 meetri kõrguste ja 1000 tonni raskuste seadmete monteerimiseks (koos Johannes Aarega).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1970 – Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi koosseisus)
- 1985 – NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia (kollektiivi koosseisus)
- 1986 – valiti Eesti NSV Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks (akadeemia üldkogu otsusega kehtestati alates 1. septembrist 1989 kõigile Eesti Teaduste Akadeemia liikmetele ühtne akadeemiline kutse "akadeemik")
- 1987 – Eesti Ehituskomitee teenetemedal
- 1992 – valiti Tampere Tehnikaülikooli audoktoriks
- 1995 – Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal (koos Karl Õigeriga)
- 1999 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2000 – Eesti Inseneride Liidu aasta insener (Saaremaa püsiühenduse variantide koostamise eest)
- 2002 – TTÜ teenetemedal Mente et Manu (nr 7)
- 2006 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 2008 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)[4]
Ta on pälvinud ka medali NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituselt.
Teadusorganisatsiooniline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Oli Leningradi Ehitusinseneride Instituudi doktoriväitekirjade erialanõukogu liige; rahvusvaheliste organisatsioonide IABSE (International Association for Bridge and Structural Engineering), CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction) ja ESDEP (Espace Distribution Electronique Professionnel) liige; Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Soome Ehitusmehaanika Seltsi liige; Eesti Teraskonstruktsioonide Ühingu keerukate metallkonstruktsioonide ekspert ja konsultant; Eesti Keskkonnaministeeriumi ehitusreeglite nõukogu liige; Vana-Narva Seltsi eestseisuse liige, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse, Eesti Lennuväepoiste Klubi, Tallinna Teadlaste Maja liige; Suure Väina silla komisjoni liige.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti teaduse biograafiline leksokon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk 145
- ↑ "Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise rippsilla mudeli". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2016. Vaadatud 21. juulil 2011.
- ↑ "Võimalikud sillatüübid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2011. Vaadatud 21. juulil 2011.
- ↑ "Riik annab elutöö eest preemia lastearstile ja ehitusteadlasele". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 21. juulil 2011.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 60–61
Margus Maidla. Terasest konstrueeritud akadeemik Valdek Kulbach. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 181-189
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Valdek Kulbach Eesti Teadusinfosüsteemis
- Valdek Kulbach Eesti TA kodulehel
- Terasest konstrueeritud Valdek Kulbach
- Valdek Kulbach publikatsioone
