Vald (Austria)

Austria vabariigis on vald (saksa keeles: Gemeinde, mõnikord ka Ortsgemeinde) haldusüksus, mis hõlmab ühte küla, alevit või linna. Vallal on korporatiivne staatus ja kohalik omavalitsus parlamentaarse esindusdemokraatia alusel: parteinimekirjade süsteemis valitud vallavolikogu (Gemeinderat) kehtestab munitsipaalseadusi, vallavolikogu poolt määratud vallavalitsuse juhatus (Gemeindevorstand) ja linnapea (Bürgermeister, naissoost: Bürgermeisterin) vastutavad valla juhtimise eest. Austria on praegu (1. jaanuaril 2020) jaotatud 2095 omavalitsuseks, mille elanike arv ulatub umbes viiekümnest (Gramaisi küla Tiroolis) kuni peaaegu kahe miljonini (Viini linn). Austrias ei ole inkorporeerimata alasid.

Põhitõed

Omavalitsuste olemasolu ja nende roll enesehaldusõiguse kandjatena on tagatud Austria põhiseadusega.

Põhiseadus tähendab, et omavalitsused peavad olema autonoomsed (eigenverantwortlich) igas asjas, mille käsitlemisest võib eeldada, et küla, alev või linn on nii huvitatud kui ka kõige paremini toimetulev. Omavalitsused peavad järgima riiklikke ja liidumaade õigusakte ning kohtud võivad neid vastutusele võtta õigusriigi põhimõtete mittejärgimise eest, kuid nad ei vastuta poliitiliselt riiklike või liidumaade haldurite ees ega võta neilt korraldusi.

Kogu Austria kinnisvara jääb omavalitsuste piiridesse, mis tähendab, et puuduvad inkorporeerimata alad ning valitsusel ega ühelgi elanikul pole võimalust mööda hiilida nõudest, et iga alaline elanik peab kuuluma vallakogukonda.

Kõik omavalitsused on juriidilised isikud ja neil on õigus omada kinnisvara, juhtida ettevõtteid, koguda munitsipaalmakse ja üldiselt oma rahaasju korraldada. Omavalitsustel on õigus moodustada vallaliite, mis alluvad liidumaa administratsiooni järelevalvele, ja sõlmida lepinguid teiste omavalitsustega.

Omavalitsused on miniatuursed parlamentaarsed demokraatiad, kus on rahva valitud seadusandlik kogu ja täidesaatev võim, mille asutab ja mille järelevalvet teostab seadusandlik kogu:

Vallavolikogu (Gemeinderat) toimib kohaliku seadusandjana. Selle liikmed valitakse vabadel, salajastel, üldistel valimistel. Kõik kõnealuse omavalitsuse registreeritud alalised elanikud, kellel on õigus hääletada (või kandideerida) liidumaavalimistel (liidumaal, kus omavalitsus asub), on samuti õigus hääletada (või kandideerida) kohalikel valimistel. Vaikimisi piirab see valimisõigust Austria kodanikega, kuid liidumaad võivad laiendada hääletamis- ja kohalikel valimistel kandideerimisõigust ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Põhiseadus näeb vaikimisi hääletussüsteemina ette parteinimekirjade proportsionaalse esindatuse, kuid lubab üksikkandidaatidel hääletada otse juhul, kui ükski organiseeritud erakond ei otsusta kandideerida. Volikogu on arutlev kogu, mis teeb otsuseid kollektiivselt. Selle istungid on avalikud.
Vallavalitsuse juhatus (Gemeindevorstand) teostab järelevalvet kogukonna haldusaparaadi üle. Iga erakonna kohtade arv juhatuses on võrdeline kohtade arvuga, mis tal on volikogus.
Linnapea (Bürgermeister, naissoost: Bürgermeisterin) on kogukonna valitsusjuht. Vaikimisi valib linnapea volikogu. Liidumaad võivad ette näha, et linnapea valib hoopis valijaskond.
Liidumaa seadusandlus võib teatud piirides ette näha kohalike omavalitsuste rahvahääletuse ja muud otsedemokraatia vormid.

Vallavalitsustel ei ole kohtuasutusi.

Omavalitsuste tüübid

Suurematele omavalitsustele antakse tavaliselt linnastaatus (Stadtrecht). Kuigi see eristus oli oluline keskajal ja varauusajal, on see tänapäeval puhtalt sümboolne. Linnastaatus ei anna praegu täiendavaid juriidilisi kohustusi. On mitmeid linnu, mis on praegu vaevalt rohkem kui külad ja mida nimetatakse linnadeks lihtsalt seetõttu, et need olid kauges minevikus piirkondlikud asustuskeskused. Näiteks Rattenbergi linnas elab u. 400 inimest. Hardeggi linnas on u. 1200 elanikku, kuigi ajaloolises linnatuumas − päris Hardeggis ilma ümbritsevate küladeta − elab vaid 80 inimest. Põhiseaduslikult on põhiline erinevus linnadeks olevate omavalitsuste (Städte, ainsuses: Stadt) ja linnadeks mitteolevate omavalitsuste vahel see, et linnades ei nimetata omavalitsuste juhatust mitte Gemeindevorstand, vaid Stadtrat.

Sarnane, minevikus tähendusrikas, kuid tänapäeval sümboolne, eristus on turulinn (Marktgemeinde).

Linnu, mis on laiema geograafilise ulatusega majandus- ja halduskeskused, võib tõsta statuudiga linna staatusesse. Statuudiga linnal (Stadt mit eigenem Statut või Statutarstadt) on lisaks omavalitsuse ülesannetele ka ringkonna haldusorgani ülesanded. Staatusega ei kaasne täiendavat poliitilist autonoomiat: ringkondade haldusasutused on sisuliselt vaid teeninduskeskused, mida kodanikud kasutavad riigi valitsusega suhtlemiseks, näiteks juhilubade või passide taotlemiseks. Riigi valitsus kasutab nende kontaktpunktide haldamiseks tavaliselt liidumaid; statuudiga linnade puhul saab omavalitsus hoogu juurde. Nii nagu Austrias on mitmeid külasid, mis on nimeliselt linnad, kuna need olid minevikus märkimisväärsed, on Austrias ka mitmeid väiksemaid linnu, millel on kohustuslik linnastaatus, kuna need olid mõned sajandid tagasi piirkonnakeskused. Näiteks Waidhofen an der Ybbs, rahvaarv u. 11 000, või Rust, rahvaarv u. 1900. Omavalitsuses, mis täna ihaldab statuudiga linna staatust, peab olema vähemalt 20 000 elanikku. Statuudiga linna munitsipaaltäitevnõukogu nimetatakse linna senatiks (Stadtsenat).

Mitteametlikult nimetatakse omavalitsusi, mis ei ole linnad ega turulinnad, mõnikord maavaldadeks (Landgemeinden).

Kohustused

Põhiseaduses eristatakse omavalitsusele omaste kohustuste sfääri (eigener Wirkungsbereich) ja kõrgemate valitsustasandite poolt omavalitsustele delegeeritud kohustuste sfääri (übertragener Wirkungsbereich). Põhiseadus määratleb omase sfääri minimaalse ulatuse, mida riiklikud ja liidumaade õigused võivad täiendada, kuid mitte vähendada:

Vallamaksude kogumine (Gemeindeabgaben) ja muul viisil oma rahaasjade ja oma vara haldamine.
Vallaametnike ametisse nimetamine.
Vallatöötajate palkamine ja juhendamine.
Kohalik kaitsepolitsei (Sicherheitspolizei) ja sündmuste kontroll (Veranstaltungspolizei).
Liiklusruumi haldamine, sealhulgas, kuid mitte ainult, teehooldus ja liikluspolitsei.
Põllukultuuride kaitse (Flurschutz).
Sanitaarpolitsei asjad, päästeteenistus, kinnipidamisteenistus.
Avalik sündsus (Sittlichkeitspolizei).
Arengu planeerimine, tulekahjude ennetamine ja üldised ehitusnormid.
Vahendusteenused vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Täiendavad õigusaktid panevad omavalitsustele palju lisakohustusi. Omavalitsuste hooleks on muuhulgas ühisveevärk, kanalisatsioon, prügivedu, üldvalgustus ning kalmistute rajamine ja korrashoid. Nad juhivad koole ja lasteaedu, abistavaid eluasutusi, spordi- ja kultuuriasutusi ning tuletõrjeosakondi. Igale Austria omavalitsusele põhiseadusega tagatud pädevus on väike osa nende pädevusest, mis tal praktikas on. Avalike teenustega seotud küsimused (Daseinsvorsorge) ületavad nii silmapaistvuse kui ka eelarve poolest palju poliitilise halduse (Obrigkeitliche Verwaltungs) küsimusi.

Piirkondlikud eripärad

Allüksused

Viini, Grazi ja Klagenfurdi linnad on jaotatud munitsipaalringkondadeks (Stadtbezirke, kõnekeeles lihtsalt Bezirke). Munitsipaalringkondi ei tohi segi ajada haldusringkondadega (politische Bezirke, kui kõnekeeles nimetatakse samuti lihtsalt Bezirke). Haldusringkonnad on ette nähtud põhiseadusega ning neil on oluline ja väga nähtav roll Austria riiklikes ja piirkondlikes haldusasutustes. Munitsipaalringkonnad on kohalike omavalitsuste alajaotused, mis on kehtestatud kohalike seadustega. Viin, Graz ja Klagenfurt on statuudiga linnad ja on seega võrdsed haldusringkondadega.

23 Viini ringkonnal (Wiener Gemeindebezirke) ja 17 Grazi ringkonnal on piiratud piirkonnatasandi omavalitsus. Ringkonna valijaskond valib ringkonnakogu (Bezirksvertretung), ringkonnakogu omakorda ringkonnavoliniku (Bezirksvorsteher). Ringkonnakogud ja volinikud vastutavad kõigi asjade eest, mille linn otsustab neile üle anda – üldiselt juhivad nad koole ja hoolitsevad teede korrashoiu, naabruskonna üldise hoolduse ja liikluse planeerimise eest. Neil on teatav eelarveautonoomia, kuigi nad ei saa nõuda makse ja sõltuvad linna poolt neile eraldatud rahast.

15 Klagenfurdi ringkonda on ligikaudu naabruskonna suurused kvartalid, millel puudub eriline autonoomia.

Statistika

1. jaanuari 2018 seisuga on Austrias 15 statuudiga linnad, 186 muud linna, 770 turulinna ja 1127 muud valda, kokku 2098 omavalitsust. Üks neist omavalitsustest paistab silma: Viini linn on samaaegselt statuudiga linn ja liidumaa. 1 900 000 elanikuga riigi pealinn on ka seitse korda suurem kui rahvaarvult teine linn Graz.

Ülejäänud kaheksa liidumaa arvud on järgmised:

Liidumaa	Statuudiga linnad	Muud linnad	Turulinnad	Muud	Kokku	Keskmine rahvaarv
Burgenland	2	11	67	91	171	1700
Kärnten	2	15	47	68	132	4200
Alam-Austria	4	72	327	170	573	2900
Ülem-Austria	3	29	151	257	440	3300
Salzburg	1	10	24	84	119	4600
Steiermark	1	34	122	130	287	4300
Tirool	1	10	21	247	279	2700
Vorarlberg	0	5	11	80	96	4100
Kokku	14	186	770	1127	2097	3300

Rahvaarvu osas on igas omavalitsusüksuste klassis suur erinevus:

Klass	Väikseim		Suurim
Klass	Rahvaarv	Vald	Rahvaarv	Vald
Statuudiga linnad	1921	Rust, Burgenland	1 888 776	Viin
Muud linnad	411	Rattenberg, Tirool	49 278	Dornbirn, Vorarlberg
Turulinnad	475	Loretto, Burgenland	22 821	Lustenau, Vorarlberg
Muud	45	Gramais, Tirool	13 056	Wals-Siezenheim, Salzburg

Pindalalt on väikseim vald Rattenberg (0,11 km²); suurim on Tirooli hõredalt asustatud mägiterritooriumil asuv Sölden (466,78 km²). Teisel kohal on Viini linn (414,65 km²).