Võru Kunstikool

Võru Kunstikool on alatest 2003. aastast Võrus tegutsev huviharidus kool. Kooli eesmärkideks on pakkuda õppuritele eneseväljenduse kogemust, loomisrõõmu, eduelamusi ja tunnustust, arendada õppuris loovust ning sotsiaalseid oskusi, kultuuriteadlikkust, mõtlemist ja analüüsivõimet. Koolis on kaks õppesuunda: kunst ja tants. Õppegrupid on jagatud vanuseti ja tasemeti. Koolis õpib 220-240 õpilast.

Koolijuhid

• 2003 - 2022 Liia Leppik
• 2023 - 2023 Ülle Hummal
• alates 2023 Kristiina Rauba

Kooli ajalugu

Võru Kunstikool loodi 2003. aastal, huvihariduse reorganiseerimise tulemusena Võru linnas. Kooli eelkäijaks saab pidada Võru Huvikoda, linna laste ja noorte huvikeskust, mis tegutses aastatel 1989-2003, mille eelkäijaks omakorda oli Võru Pioneeride maja, tegutsemisaastad 1949-1989.

Enamik Võru Kunstikooli õppegruppidest olid tööhoos juba huvikoja päevil või varemgi: kunstiring 1951. aastast (tollane nimetus: kujutava kunsti ring), käsitööring 1954. aastast, lilleseade 1991. aastast, tantsutrupp Katariina 1998. aastast ja Võru Huvikoja kunstikool alustas tööd 1999. aastal üleriigilise kunstikoolide õppekava järgi.

Kunstikooli praegustest õpetajatest alustasid oma pedagoogitööd samuti paljud juba huvikojas või varemgi: Ülle Hummal alates 1981.a, Tiina Lehiste alates 1988.a,Ly Berišvili, Urve Mill ja Liia Leppik 1998. aastast.

Samuti on paljud kunstikooli õpetajad saanud oma kunstihuvi ja ehk tõukegi praegusesse ametisse kunagiselt pioneeridemaja, hiljem huvikoja keraamika- ja kunstiringi õpetajalt, armastatud Asta Määritsalt, keda saab nimetada ka Võru kunstialase huvitegevuse nn. Grand Old Lady´ks (Võru linna teenemärgi omanik 1997). Asta Määritsa käe alt on sirgunud lausa pooled tänastest Võru Kunstikooli õpetajatest: Ülle Hummal (Raag), Liia Leppik (Sarnet), Urve Mill (Laanemets), Ulla Torop ja Tiina Suumann (Kund). Sügav kummardus siinkohal Astale!

Kunstikooli ruumid asuvad Lembitu tänava maja nr 2 kolmandal korrusel, kus on 5 õppeklassi, saal ja garderoob tantsuõpilastele, mõned abiruumid ja kaks kabinetti. Käesoleval aastal on käsil kooli 9. õppeaasta (2011/2012 õ-a). Koolis tegutseb kunsti- ja üldkultuuriosakond, kokku 18 erinevat õppegruppi lastele ja noortele, lisaks erinevad õppevõimalused täiskasvanutele. Õpilaste üldarv oli kõige kõrgem 2008. aastal – 275 õpilast ja madalaim kooli algusaastail – 202 õpilast. Keskmiselt umbes sada noort õpib viies, vanuseliselt erinevas tantsugrupis, teine sadakond erinevate tasemete ja vanuseastmetega kunstiõppe gruppides. Käesoleval õppeaastal õpib kunstikoolis 220 õpilast, neist 13 korraga kahes erinevas õppegrupis. Kooli õpilaskonna moodustavad peamiselt Võru linna noored, keskmiselt 25-30% õpilastest tuleb kunstikooli ümberkaudsetest valdadest.

Vähestele tegevusaastatele vaatamata on Võru Kunstikool jõudnud kasvatada märkimisväärsel hulgal kunsti- ja kultuuripublikut – kultuuri sügavam mõistmine on tihti võimalik tänu eelnevatele teadmistele ja isiklikele kogemustele vastavas valdkonnas. Võru Kunstikooli näitused ja tantsutrupi Katariina kontserdid on alati publikurohked olnud, seda kinnitavad sissekanded külalisraamatusse ja väljamüüdud saalid.

Ajaga muutuvad nii õpilaste kui lastevanemate soovid, huvid kui ka nägemus huviharidusest ja sellega kaasnevast. Nii püüab ka Võru Kunstikool, vastavalt kooli suundadele ja eesmärkidele, pakkuda noortele võimalikult erinevaid võimalusi huvihariduses osalemiseks.

2008. aastal on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS-es) kinnitatud 7 erinevat kunstikooli õppekava. Kunsti süvaõppe õppekava koosneb eelõppe (4a õppekava), põhiõppe (5a õppekava) ja täiendõppe (3a õppekava) õppekavadest, õppeaeg täismahus 12 aastat.

Kunsti huvi- e. osaõppe õppekava järgi saab õppida 5 aastat, keraamika ja fotokunsti õppekavad vältavad 4 aastat. Lilleseade ja käsitöö õppekava on jagatud 4 astmeks 3 aasta kaupa; tantsu õppekava 3 astmeks 4 aasta kaupa – võimalik õppeaeg kogu kooliea kestel, I klassist gümnaasiumi lõpetamiseni.

Võru Kunstikooli kunstiosakonnas õppinud noortest on paljud valinud kõrgkoolis edasiõppimiseks kunsti- või kultuurivaldkonna. Põhi- ja täiendõppe lõpetajate keskmine koondarv aastas on 10 õpilast. Kõik põhiõppe lõpetajad ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim neist olla näiteks 8. kl õpilane – oleneb sellest, millal õpingiud alustatakse. Esimesed kunsti süvaõppe „pääsukesed“ lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on Võru Kunstikooli kasvandikest läinud kunsti- ja kultuuri vallas edasi õppima 27 tublit noort inimest (aastaks 2011). Protsentidesse arvestades teeb see 40 %, mis on väga kõrge tulemus. Saab ainult järeldada, et Võru Kunstikoolis õpivad tahtejõulised, töökad ja andekad noored inimesed!

Olulisem sellest, kas ja kui palju kunstikoolis õppinud noortest valib endale kunsti- ja/või kultuurieriala, on laiapõhjalised baasteadmised ja –kogemused ning silmaringi avardumine. Noore haridustee on seda rikkam, mida rohkem on sel harusid ja tugevaid harusid. Kunstidega tegelemine arendab kriitikameelt ja hindamisvõimet olukordades, kus puuduvad reeglid ja valemid, samuti julgust isikliku suhtumise ja tunnete näitamisel. Hariduse omandamise parimaks viisiks on õppematerjali sünteesimine isikliku kogemuse kaudu, samuti kujutlusvõime ja mõtteerksuse arendamisest hoolimine – kunstidega tegelemine teeb seda.

Teadlikult ja sõbralikult suunates saab noorest loov ja oma arengut mõistev ja juhtiv inimene. Võru Kunstikoolis kui hea mainega huvikoolis on meeldiv õppida, sest siin on avatud ja heasoovlik õhkkond, valitseb tasakaalukus ja harmoonia, edumeelsus ja traditsioonide austamine, individuaalsus ja koostöö, lihtsus ja suurejoonelisus.

Välislingid

Võru Kunstikooli koduleht