Võrkpüüton
See artikkel vajab toimetamist. |
Võrkpüüton | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Ülemsugukond |
Pythonoidea |
Sugukond |
Püütonlased Pythonidae |
Perekond |
Malayopython |
Liik |
Võrkpüüton |
Binaarne nimetus | |
Malayopython reticulatus Schneider, 1801 | |
Sünonüümid | |
Liigi sünonüümid
*Boa reticulata Scheider, 1801
|
Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik[2] püütonlaste sugukonnast.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Võrkpüütoni seljal paiknevad ümarrombjad laigud, mida keha külgedel ääristab tumepruun hambuline triip. Ta elab tihedates metsades aga ei pelga elada ka asustatud alade läheduses- suurte linnade õuedes ja jõekallastel. Võrkpüütonid ujuvad hästi.[2] Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks.
Sigimisperioodil võib suguküpse emane püüton muneda 10–103 maomuna; võrkpüüton haub mune. Munadest väljuvad ligi 60 cm pikkused juveniilsed võrkpüütonid kasvavad kiiresti.
Neid on talutatud loomaaedadesse elama. "Loomade elu", V köide, lk 254 :
„ | Kuid selle püütoni iseloom on küllalt leppimatu: inimestega ta ei harju ja võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast mitmepäevast tutvust. | “ |
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Võrkpüüton on levinud Kagu-Aasias, Sunda saartel, Filipiinidel, Maluku saarel, Timori saarel, Jaava saarel.
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Võrkpüütonil klassifitseeritakse Roomajate andmebaasis järgmised alamliigid[3]:
- Malayopython reticulatus reticulatus (Schneider, 1801)
- Malayopython reticulatus saputrai (Auliya jt, 2002)
- Malayopython reticulatus jampeanus (Auliya jt, 2002).
Anatoomia
[muuda | muuda lähteteksti]1912. aastal Sulawesi saarel tapetud võrkpüüton (Broghammerus reticulatus), kelle pikkuseks mõõdeti 10,0 m, loetakse maailma pikimaks maoks.[4]
Kokkupuuted inimestega
[muuda | muuda lähteteksti]Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks, kuigi kirjelduste kohaselt võrkpüüton väldib kokkupuuteid inimesega ei õnnestu see mitte alati, nii on leitud Indoneesias (2017) ühe tapetud võrkpüütoni seest kadunud mehe surnukeha.[5][6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801), vaadatud 30. märtsil 2017
- ↑ 2,0 2,1 Loomade elu 5:253
- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801). Roomajate andmebaas. (vaadatud 21.12.2013)
- ↑ Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 24, 2007. New Holland Publischers, ISBN 1-8453-7544-0, veebiversioon (vaadatud 21.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ How did an Indonesian python eat a man?, BBC, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017
- ↑ Piret Kütt, Indoneesias leiti püütoni seest mehe surnukeha, Õhtuleht, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017