Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)
Ilme
Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Kihelkonna pindala oli 43 km².
Võnnu kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Blusumuiža (Blussen) poolmõis
- Dubinska (Dubinsky, ka Hirschheydt, Hirschhof ja Dubinskihof) rüütlimõis
- Dukuri (Duckern, varem Liphardshof) rüütlimõis
- Glūda (Gluhde) endine väikemõis
- Jāņmuiža (Johannenhof) rüütlimõis
- Jurģumuiža (Jürgenshof) Võnnu linnamõis
- Kalnamuiža (Kallenhof) poolmõis
- Lenči (Lenzenhof) rüütlimõis
- Liepa (Lindenhof) rüütlimõis
- Meijermuiža (Meyershof) rüütlimõis
- Priekuļi (Freudenberg) riigimõis
- Strīķi (Strikenhof) riigimõis
- Zekleri (Secklershof) rüütlimõis
- Zeltkalnsi (Seltekaln) Võnnu linnamõis
- Veismaņi (Weissenstein) rüütlimõis
- Võnnu (Schloß Wenden) rüütlimõis
- Võnnu (Wenden-Land-Pastorat) kirikumõis
-
Jāņmuiža mõis (Johannenhof). Johann Christoph Brotze kogust
-
Vaade Karlsruhe kõrvalmõisale 1795. aastal. Karl Gotthard Grassi joonis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 255-256 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 373-374 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 179-185 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 148-151 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.