Mine sisu juurde

Võlukasukas

Allikas: Vikipeedia

"Võlukasukas" on ungari kirjaniku Ferenc Móra autobiograafilise koega romaan, mis käsitleb lapsepõlve sumedas valguses inimeseks kujunemise rõõmusid ja vaevasid.

Sisukokkuvõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Teosest on aru saada, et peategelane Gergő on kirjanik ise. Samuti kujutab Ferenc Móra enda isa Gergő isana. Gergő isa Márton kasvatab oma poega elutarkusega, kuna ta teab, et elukogemused on tähtsad. Gergő kadestab teiste poiste ilusaid riideid ja tahab neid ka endale. Ta tahab eriti selliseid saapaid nagu vallavanema pojal. Isa ostabki talle need saapad. Gergő saab varsti aru, et nendes saabastes ei saa mängida, kõblata ega raha teenida, kuna tööandjad palkavad ainult paljasjalgseid lapsi. Lõpuks lööb Gergő kogemata oma saapa kõplaga katki. Seepeale lausub isa, et Gergő kasvab paljajalugi sama suureks kui vallavanema poeg.

Sarnaseid õpetusi kuuleb Gergő ka kodus. Ta tahab leida varandust nagu Aladdin ning siis lubab isa õmmelda talle sellise kasuka, mis teda hädas aitab ja ka varanduseni viib. Kasuka õmblemine võtab aga kaua aega. Sellesse kasukasse peab minema haldjas. Isa tikib kasukale kollased aedvaagid, mis taluvad igat ilma ja ei tujutse. Neilt lilledelt võib Gergő õppida, kuidas peab iga ilma naeratades taluma. Ta tikib kasukale ka veski, kus nad elavad, et see meenutaks Gergőle alati kodusoojust. Tikkimise ajal jutustab isa oma pojale palju. Ta tikib kasukasse kogu oma südames peituva armastuse. Isa sureb just kui kasukas valmib ning Gergőt lohutab usk, et isa südamest väljakolinud haldjas asus kasukasse elama, sest see vanem ei sure, kelle mõtted ja tunded elavad edasi lapse südames.

Isamajas ümbritses väikest Gergőt armastus, headus ja hellus. Peale isa surma peab ta aga tutvuma eluraskustega. Gergő saab aru, et on olemas ka egoistlikke inimesi. Selline inimene on ristiisa Bordács, rikas talupoeg. Ema annab Gergő talle üle, et ta saaks õnnelikuks ja elaks rikaste talupoegade seas. Gergő saab aga aru, et rikkad inimesed pole sugugi heasüdamlikud. Ristiisa tahtis vaid tasuta sulast ja ei andnud Gergőle eriti süüagi. Kui ta aga tema kasukat ära tahtis võtta, põgenes Gergő tema juurest.

Oma seiklustes nägi Gergő nii heasüdamlikke ja töökaid inimesi kui ka isekaid ja halbu inimesi. Kui ta õigesti käitus, oli kasukas talle mugav. Kui ta halvasti käitus, eiras kasukahaldjas teda seni, kuni ta oma tegu ei heastanud. Karkudega kipa-kõpa Gergő koolist kujutab inimese suurt andekust ja teadmishimu. Gergő ja kipa-kõpa pääsevad kaevandusevaringust eluga ja nad ei unusta iial, mida nad vaestele kaevuritele võlgnevad, kes nad teose lõpus kaevanduse rusude alt päästavad.[1]

  1. Ferenc Móra. Võlukasukas. Kirjastus "Eesti Raamat" 1983, lk 5-8.