Vähemusstress

Vähemusstress on pideva pinge seisund, mida vähemusrühma kuuluvad inimesed võivad stigmatiseerimise ja diskrimineerimise tõttu kogeda.^[1] Tegu on unikaalsete negatiivsete lisastressoritega, mida just vähemusgrupi liikmed oma sotsiaalse positsiooni tõttu kogevad. Vähemusstress on sageli krooniline, kuna sotsiaalsed ja kultuurilised struktuurid, mis neid stressoreid esile kutsuvad, on olemuselt suhteliselt stabiilsed.^[2]

Lisastressorid võib jagada kaheks omavahel tihedalt seotud teguriks: väliseks ja sisemiseks. Välised stressorid on otseselt tingitud tõrjuvast sotsiaalsest keskkonnast nagu näiteks ebavõrdne kohtlemine, vägivalla ohvriks langemine, alavääristamine, kooli- ja töökius jms. Sisemised stressorid tekivad vastusena väliskeskkonna vaenulikkusele. Nendeks võivad olla näiteks negatiivne sisekõne, madal enesehinnang, kõrgendatud ohutunne ja pidev valmisolek vaenu kogeda.^[3]

Vähemusstress kahjustab vähemusrühma kuuluvate inimeste heaolu märgatavalt. Pideva stressiseisundi tõttu on neil võrreldes elanikkonna keskmisega kõrgem risk vaimse ja füüsilise tervise probleemide ning ennasthävitava käitumise tekkeks.^[2]^[4]^[5]

Vaata ka

Viited

↑ Vähemusstress. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2024. https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/est/dsall/v%C3%A4hemusstress/1/est
↑ ^2,0 ^2,1 Meyer, I. H. (2003). Prejudice, social stress, and mental health in lesbian, gay, and bisexual populations: conceptual issues and research evidence. Psychological bulletin, 129(5), 674.
↑ Meyer, I. H. (2015). Resilience in the study of minority stress and health of sexual and gender minorities. Psychology of Sexual Orientation and Gender Diversity, 2 (3), 209–213, p 24–38.
↑ Frost, D. M., & Meyer, I. H. (2023). Minority stress theory: Application, critique, and continued relevance. Current Opinion in Psychology, 51, 101579. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2023.101579
↑ Dentato, M.P. (2012). The minority stress perspective. Psychology & AIDS Exchange, 37, 12-15. American Psychological Association. Washington, D.C. (Spring Issue).

[1] Vähemusstress. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2024. https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/est/dsall/v%C3%A4hemusstress/1/est

[:0-2] 2,0 ^2,1 Meyer, I. H. (2003). Prejudice, social stress, and mental health in lesbian, gay, and bisexual populations: conceptual issues and research evidence. Psychological bulletin, 129(5), 674.

[3] Meyer, I. H. (2015). Resilience in the study of minority stress and health of sexual and gender minorities. Psychology of Sexual Orientation and Gender Diversity, 2 (3), 209–213, p 24–38.

[4] Frost, D. M., & Meyer, I. H. (2023). Minority stress theory: Application, critique, and continued relevance. Current Opinion in Psychology, 51, 101579. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2023.101579

[5] Dentato, M.P. (2012). The minority stress perspective. Psychology & AIDS Exchange, 37, 12-15. American Psychological Association. Washington, D.C. (Spring Issue).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]