Mine sisu juurde

Väägvere pasunakoor

Allikas: Vikipeedia
Väägvere pasunakoor 19. sajandil, näituselt "Eesti Üldlaulupeod"
Väägvere pasunakoor 19. sajandil, näituselt "Eesti Üldlaulupeod"

Väägvere pasunakoor on aastal 1839 Väägveres asutatud puhkpilliorkester.[1]

Koori tegevus algas 1839. aastal Väägvere koolimajas, millest saab järeldada, et Väägvere Pasunakoor on Eesti esimene puhkpilliorkester.

Aastatel 1851–1912 oli koori eesotsas David Otto Wirkhaus.

Esimesel üldlaulupeol, 1869. aastal võitis Väägvere pasunakoor I auhinna. Väägvere koori laulupeol käimist mainib ka laul "Liivimaa pastoraal".

Tänasel päeval juhib orkestrit Kersti Perandi ning proovid toimuvad Tartu vallamajas teisipäeviti.

Orkestri lugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Väägvere pasunakoor on asutatud 1839. aastal, kuus nädalat pärast suvistepühi, seega 30. juunil. Koorile pani aluse Johan Metjer, toonane Väägvere koolmeister. 1846. a asus Väägvere koolmeistrina tööle Taavet Wirkhaus, kelle ülestähenduste kohaselt olid sellal kooris järgmised pillid: 1 vile, 2 klarnetit, 7 valdhorni ja 1 fagott. Pasunakoori tuntuim dirigent oli Taavet Wirkhausi poeg David Otto, kes viis 16 Väägvere mängukoori meest esimesele üldlaulupeole, juhatas orkestrit 61 aastat (1851-1912)  ning toetas ligi 100 pasunakoori asutamist üle Eesti. 2019. aastal[2] sai Väägvere pasunakoor omale esimese naisdirigendi Kersti Perandi.

Wirkhausid, Fuchsid ja Vaherid on kolm perekonda, kelle pillimängu kirg on palju kaasa aidanud orkestri elule. Just nendest kolmest suguvõsast on olnud kõige rohkem mängijaid Väägvere orkestris. Praegu mängib Väägvere Pasunakooris 8 Vaherite suguvõsa liiget.

Kuni 1976. aastani toimusid pasunakoori proovid Väägvere koolimajas. Vahepealsetel aegadel, kuni pasunakoor sai prooviruumiks Tartu vallamaja saali, käidi koos Luunja kultuurimajas, M. Härma nimelise kolhoosi klubis, Tammistu kultuurimajas, Tartu rajooni kultuurimajas (Narva mnt 23) ja kultuuriosakonna saalis (Kitsas 8), Kaitseliidu majas (Riia 12) ja Kõrveküla koolimajas. Pillimeestele on proovideks oma ukse avanud ka Viidike küla Vaide ja Annuse talud ning Viksi talu Väägveres.

Eesti Vabariigi ajal, 1923. a, registreeriti selts „Väägvere laulu- ja mängukoor“, mis korraldas Väägveres pasunakoori, viiulikoori, segakoori, naiskoori ja näiteringi tegevust. Selts korraldas 1929. a pasunakoori 90. aastapäeva piduliku tähistamise, mis puhul anti välja raamatuke „Väägvere koor 1839-1929“[3].

Praegu korraldab pasunakoori tegevust MTÜ Väägvere Pasunakoor[4], mis asutati 2019. aastal.

2024. aastal tähistas orkester oma 185. juubelit kontserdiga[5][6] Eesti Rahva Muuseumis. Kontserdil esinesid lisaks Väägvere Pasunakoorile ka Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester ja Torma puhkpilliorkester ning puhkpilliorkester “Pociems” Lätist. Dirigeerisid Kersti Perandi, Arno Anton, Kristi Talistu, Viesturs Ozols, Riivo Jõgi ja Bert Langeler.

Orkestril on olnud tänaseks 13 dirigenti ning praegu juhib koosseisu esimene naisdirigent Kersti Perandi.

Lisaks eespool mainitud dirigentidele juhatas Väägvere orkestri noortekoosseisu aastatel 1959-1962 Hans Vaher, kes on pasunakoorile kirjutanud hulgaliselt repertuaari.

  1. Väägvere PasunakoorPasunakoori Facebooki leht.
  2. "Väägvere pasunakoor tõestas, et on südamelähedane väga paljudele inimestele". Tartu Postimees. 16. november 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  3. "Väägvere koor : [1839-1929] : muljeid ja mälestusi eesti vanemast muusikakoorist | DIGAR". www.digar.ee. Väägvere laulu- ja mängukoor. 1929. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
  4. "MTÜ Väägvere Pasunakoor". www.teatmik.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
  5. "GALERII ⟩ Väägvere pasunakoor tähistas väärikat aastapäeva". Tartu Postimees. 30. märts 2024. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
  6. "99-aastane orkester õnnitles 185-aastast pasunakoori". Lõuna-Eesti Postimees. 4. aprill 2024. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "EE" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]