Uugla kivikalme

Uugla kivikalme (ka Uugla Veskimäe kivikalme) on muistsed kivikalmed Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Uugla külas.

Kalmistu koosneb neljast kivikalmest. Neist kahte kivikalmet uuriti 1977 Mati Mandeli juhendamisel. Kalmed dateeriti 11.-12. sajandisse.

Mälestiste kirjeldused

I kalme, mis asub taluhoonest umbes 40 m kagu pool, kujutab endast kagu-loode suunas 16,5 m pikkust, kirde-edela suunas 8,5 m laiust ja 0,7 m kõrgust ovaalset küngast.

II kalme oli enne 1981. aasta arheoloogilisi kaevamisi nähtav vaid 2 m läbimõõdu ja 50 cm kõrgusega künkana. Kuid uuringute käigus selgus, et see kujutas endast 2 m pikka ja 1,6 m laiust suurematest kividest laotud kiviringi.

III kalme kujutas endast põhiplaanilt kolmnurkset kalmet, mille kogusuurus oli 230 m² ning kultuurkihi paksus küündis 60 cm-ni.

IV kalme näil on tegemist madala kivikattega väliste tunnusteta kivikalmega, umbes 11.-12. sajandist.

Arheoloogilised uuringud

I kalme uuriti läbi 1977. aastal. Arheoloogiaööde käigus tuli ilmsiks, et tegemist oli kividest ebakorrapäraselt kuhjatud kivikalmega.

Arheoloogilised leiud

I kivikalmest leiti mõõk, 5 odaotsa, kirves, sõrmuseid, käevõrusid, hoburaudsõlgi jne. Leiud on anti üle Ajaloomuuseumile.

II kalmest leiti tõenäoliselt naise luid. Samast kalmest leiti klaasilustuse katkend, kaalud, 6 kaaluvihti, pronkskäevõru, naastud, väljastpoolt kiviringi kilbikupal ja vikat.

III kalmest leiti odaots ja mõõgatupeotsak. Kalme võis kuuluda rikkale perele, sest sealt on leitud lisaks mõõgale ja mõõgatupeotsakule hõbemünte ja -ehted.

Dateering

Uugla kivikalmed on tõenäoliselt pärit 10.–13. sajandist.

Välislingid

• Uugla kivikalme veebiportaalis eestigiid.ee
• Uugla kivikalme kultuurimälestiste riiklikus registris