Uued tööstusharud

Uued tööstusharud (inglise keeles medium-technology industries) on OECD definitsiooni järgi tööstused, mille kulutused teadusele ja arendusele jäävad vahemikku 1–4%. Neid iseloomustab töömahukus ja vajadus mitme ettevõtte omavaheliseks koostööks. Uute tööstusharude hulka kuuluvad näiteks autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika tööstus, põllumajandus- ning kodumasinate, kunstkiude, telekommunikatsiooni arengu tõttu ka sidevahendite tootmine. Uued tööstusharud tekkisisid 20. sajandi alguses, kui oluliseks oli tõusnud nafta- ja elektrienergia tootmine.

Sektori iseloomustus

Uutele tööstusharudele on iseloomulik suur toodangumaht. Probleemiks on tehnoloogia jõudmine täiustumiseni ja turu küllastumine, nagu see on juba juhtunud vanades tööstusharudes. Globaalsel tasandil hakkavad esile kerkima uusimad tööstusharud. Euroopas on tekkinud küsimus, kas peaks keskenduma uusimatele tööstusharudele või siiski kasutama ära vanade ja uute tööstusharude potentsiaali. Neile on ka Euroopa majandus üles ehitatud. Uued tööstusharud annavad tööd miljonitele inimestele üle maailma.

Tootmistsükli eripära

Uute tööstusharude hulka kuuluvad ettevõtted tegutsevad rahvusvahelisel tasandil. Tänapäeva tööstusriigid on võitnud tööstustoodete turu liberaliseerimisest, edusammudest telekommunikatsioonis ja vähenenud transpordikuludest. Hetkel on maailma suurimad tööstustoodangu tootjad küll arenenud maad, kuid raskuskese hakkab nihkuma arengumaade suunas. Ennekõike on põhjuseks arengumaade kordades odavam tööjõud.

Tootmise põhietapid

Uute tööstusharude tootmise võib jagada nelja peamisse etappi: teadus- ja arendustegevus, osade valmistamine, koostetööd ning turustamine. Suurem liiderettevõte teeb ise uuringud ja arendustööd ning võib ka valmistada ja monteerida seadme keerukamad osad. Allhangetega teistelt firmadelt hangitakse ülejäänud, vähem keerukad ning sel viisil odavamalt saadavad, detailid.

Teadus- ja arendustegevus (R&D, Research and Development) on uurimuslik tegevus, mida ettevõte viib läbi kavatsusega teha uus avastus, mis võib viia uue toote või protseduurini või täiustada juba eksisteerivadi tooteid või protseduure. Olulised on ka pidevad turuuuringud. Eesmärgiks on kasvatada produktiivsust ja kasumit. Teaduse ja arendusega tegelevad ettevõtete juurde kuuluvad spetsiaalsed laboratooriumid, toimub ka tihe koostöö ülikoolidega. Kui lähestikku koguneb mitmeid arendus- ja uurimisasutusi, võivad moodustuda teaduspargid. Näiteks USAs kulutab tööstusettevõte teadus- ja arendustegevusele keskmiselt 3,5% tuludest. R&D on ka OECD-poolse tööstusharude jaotamise aluseks vanadeks, uuteks ja uusimateks tööstusharudeks (high-, medium-, and low-technology industries).

Edasi järgneb detailide, sõlmede, pooltoodete ja abimaterjalide ehk osade valmistamine, mis on allhankepartnerite vahel ära jagatud. Selles tootmisprotsessi osas on väga oluline mitme ettevõtte omavaheline koostöö. Sageli on välja kujunenud kindel koostöövõrgustik, kuhu uutel tulijatel on väga keeruline siseneda.

Järgmiseks protsessi osaks on koostetööd. Toote monteerimise või lõppviimistluse juures on oluline seda teha võimalikult odavalt ning tööjõult (erinevalt uuringu- ja arendustöötajatest) erilisi oskusi ei nõuta. Oluline on hoopis selle etapi võimalikult madalad kulud ettevõttele.

Pärast toote valmimist tuleb tegeleda turustamisega ja toode maha müüa. Kuna masinad vajavad hiljem veel hooldust ja remonti lisanduvad turundus- ja hooldusettevõtted. Näiteks autotööstuses tegelevad firmade esindused autode remondi ja hooldusega.

Uued tööstusharud Eestis

Uutest tööstusharudest Eestis võib näiteks tuua keemiatööstuse. Eesti Keemiatööstuste Liitu kuuluvad 49 liiget, kelle hulgas on näiteks Eesti Energia Õlitööstus AS, Molycorp Silmet AS, Tartu Ülikooli Katsekoda ja Viru Keemia Grupp AS. Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. 2010. aastal andis keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharud tööd 2137 töötajale, mis moodustab 2,3% töötlevas tööstuses tööga hõivatud inimeste arvust.