Ussikuninganna Eglė

Ussikuninganna Egle (Eglė žalčių karalienė) on leedu muinasjutt, mille esmakordselt avaldas M. Jasevičiaus 1837. aastal ajakirjas Biruta.

Egle on Leedus populaarne naisenimi, lisaks tähendab "eglė" leedu keeles ka kuuske.

Sisu

Noor neiu Egle on oma kahe õega ujumas, kui tema särki on hiilinud nastik. Nastik ütleb Eglele inimkeeles, et lubab ära minna, kui Egle temaga abiellub. Soovides ussist lahti saada, Egle vastumeelselt nõustub.

Kolme päeva pärast tulevad Eglele koju järgi tuhanded nastikud. Tema vanemad petavad madusid, andes neile kaasa algselt hane, kuid neid hoiatab pettuse eest iga kord kasepuu otsas kukkuv kägu, mispeale nad tulevad tagasi. Siis annavad vanemad neile lamba ja lõpuks lehma, kuid neilgi kordadel hoiatab neid kägu, mispeale tulevad nad uuesti tagasi. Pärast kolmandat korda tagasi tulekut ähvardavad maod Egle vanemaid põua, üleujutuse ja näljahädaga, mispeale on vanemad lõpuks neile sunnitud Egle kaasa andma.

Maod toovad Egle merelaguuni ussikuningas Žilvinase juurde, kes on väljanägemiselt üsnagi nägus mees. Egle ja Žilvinas abielluvad ja elavad õnnelikult Žilvinase merealuses lossis. Egle sünnitab neli last - pojad Ažuolas (leedu keeles "tamm"), Uosis ("saar") ja Beržas ("kask") ja tütre Drebule ("haab"). Egle on oma endise elu unustanud, kuid ühel päeval küsib Tamm talt tema pere kohta, mispeale Egle otsustab taaskord kodukülla minna. Žilvinas pole nõus, kuid lõpuks lubab tal minna, kui ta suudab sooritada kolm võimatut ülesannet: kedrata ära lõputu siidikiud, kanda katki raudkingad ja küpsetada kook ilma köögiriistadeta. Nõiamoor aitab Eglel need sooritada, mispeale laseb Žilvinas Eglel koos lastega minna, andes neile nõu, kuidas teda merepõhjast kutsuda ja keelab neil saladust kellelegi avaldada.

Egle sugulased tahavad teda aga kodukülla jätta ja otsustavad Žilvinase ära tappa. Kõigepealt ähvardavad Egle kaksteist venda kolm päeva tema poegi (esimene päev Tamme, teine päev Saart ja kolmas päev Kaske) ja peksavad neid, kuid pojad vaikivad ja ei avalda saladust, mispeale on nad sunnitud neil minna laskma. Neljandal päeval teevad Egle vennad sama tema tütre Haavaga, kui nad hakkavad vitsu võtma, avaldab Haab neile salasõna:

Zilvinas, kallis Zilvinas

Kui oled elus - merel piimvalge vaht

Kui oled surnud - merel veripunane vaht

Seepeale lähevad Egle vennad vikatitega mere äärde ja kutsuvad Žilvinast. Kui ta kohale jõuab, raiuvad nad ta tükkideks. Kodus nad sellest Eglele ei räägi. Üheksa päeva pärast tuleb Egle koos lastega tagasi merekaldale, kuid kui ta Zilvinast kutsub, ilmub merele verine vaht. Egle kuuleb Zilvinase häält ja avastab, kuidas ta suri, mispeale Egle karistab oma tütart, nõiduses ta igavesti värisevaks haavapuuks, pojad aga muudab tugevateks puudeks - tammeks, saareks ja kaseks ning iseenda kuuseks.

Lõppsõna ütleb: "Kuidas Egle ütles, nii ka läks: nüüd on tamm, saar ja kask meie metsade tugevaimad puud, haab aga hakkab tuule käes alati värisema nagu ka siis, kui onudele oma isa salasõnad reetis."