Urussov
Urussov, tänapäeval ka Ouroussoff, on nogai päritolu Venemaa aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsa rajajaks oli Nogai hordi khaan Uruss-mursaa, kes oli Timuri väepealiku ja Kuldhordi de facto valitseja Jegidei-Mangiti (1352−1419) järeltulija kuuendas põlves; tema järgi sai suguvõsa oma nime. Tegelikuks suguvõsa rajajaks oli tema pojapoeg Kassim-mursaa (u 1585−1647), kes pandi 1627. aastal kirja Moskva aadlikuna ja kes sai ristimisel nimeks vürst Andrei Satõjevitš Urussov.[1]
Urussovid oli Venemaal mõjukad alates XVII sajandist alates. Tsaaririigi perioodil võrsus nende hulgast viis bojaari ja mitmed teenisid Venemaa valitsejaid stolnikutena. Alates Peeter I valitsusajast kuni Venemaa keisrivõimu lõpuni 1917. aastal jõudis 34 suguvõsa liiget sõjaväeteenistuses vähemalt kindralmajori auastme või tsiviilteenistuses sellele vastava tõelise riiginõuniku teenistusastmeni.[2]
Nad olid suguluses teiste khaan Jedigeist põlvnenud nogai päritolu vürstisuguvõsadega: Baiterekov, Jussupov, Kutumov, Šeidjakov.[3]
Urussovid kubermangu aadlisuguvõsaraamatutes
[muuda | muuda lähteteksti]Urussovid kanti Jaroslavli, Moskva, Peterburi, Simbirski, Smolenski ja Tšernigovi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]Urussov
[muuda | muuda lähteteksti]- Vürst Semjon Andrejevitš Urussov (u 1610−1657), bojaar, vojevood
- Vürst Pjotr Semjonovitš Urussov (1636−1686), bojaar, Smolenski vojevood
- Vürst Juri Semjonovitš Urussov (suri 1719), bojaar, Mezelinski ja Kiievi vojevood
- Vürst Nikita Semjonovitš Urussov (u 1640−1692), bojaar, Novgorodi, Kiievi ja Arhangelski vojevood
- Vürst Fjodor Semjonovitš Urussov (suri 1694), bojaar, Novgorodi vojevood
- Vürst Grigori Aleksejevitš Urussov (1680−1743), kindralleitnant, Peeter-Pauli kindluse ülemkomandant, Voroneži kuberner
- Vürst Vassili Aleksejevitš Urussov (u 1680−1741), kontradmiral, kindralporutšik, Admiraliteedikolleegiumi nõunik
- Vürst Sergei Vassiljevitš Urussov (1719−1787), riiginõunik, Vologda kuberner
- Vürst Aleksandr Vassiljevitš Urussov (1729−1813), kindralmajor, mõisaomanik
- Vürst Aleksandr Aleksandrovitš Urussov (u 1730−?), polkovnik, tuntud arheoloog
- Vürst Nikita Sergejevitš Urussov (1750ndad−1806), polkovnik, salanõunik, Jaroslavli tsiviilkuberner
- Vürst Vassili Aleksejevitš Urussov (1751−pärast 1816), kindralmajor
- Vürst Aleksandr Mihhailovitš Urussov (1767−1853), kindralmajor, tõeline salanõunik, ülemõuemeister, Moskva paleekontori president, Riiginõukogu liige
- Vürst Nikolai Jurjevitš Urussov (1767−1821), kindralmajor, Astrahani komandant, brigaadikomandör
- Vürst Aleksandr Petrovitš Urussov (1768−1835), kindralmajor, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör
- Vürst Sergei Jurjevitš Urussov (1772−1840), salanõunik, Peterburi viitsekuberner
- Vürst Ivan Jurjevitš Urussov (suri 1833), tõeline riiginõunik, Jaroslavli viitsekuberner
- Vürst Sergei Dmitrijevitš Urussov (1788−1869), kindralmajor, brigaadikomandör
- Vürst Mihhail Aleksandrovitš Urussov (1802−1883), ratsaväekindral, senaator, Nižni Novgorodi sõjakuberner, Vitebski, Mogiljovi ja Smolenski kindralkuberner
- Vürst Pavel Aleksandrovitš Urussov (1807−1886), jalaväekindral, kindraladjutant, diviisikomandör
- Vürst Pjotr Aleksandrovitš Urussov (1810−1890), polkovnik, tõeline riiginõunik, mõisaomanik
- Vürst Sergei Jurjevitš Urussov (1816−1883), tõeline salanõunik, Venemaa justiitsministeeriumi direktor, riigisekretär, senaator, Riiginõukogu liige, mõisaomanik
- Vürst Sergei Sergejevitš Urussov (1827−1897), kindralmajor, polgukomandör, tuntud maletaja, krahv Lev Tolstoi sõber
- Vürst Dmitri Semjonovitš Urussov (1830−1903), polkovnik, tõeline riiginõunik, kammerhärra, Jaroslavli kubermangu semstvovalitsuse esimees, tuntud maletaja, Ivan Turgenevi sõber, mõisaomanik
- Vürst Vladimir Nikolajevitš Urussov (suri 1913), tõeline riiginõunik
- Vürst Leonid Dmitrijevitš Urussov (1837−1885), tõeline riiginõunik, kammerhärra, Tuula viitsekuberner, tõlk, krahv Lev Tolstoi sõber, mõisaomanik
- Vürst Apollon Stepanovitš Urussov (1837−1919), kaptenleitnant, tõeline riiginõunik, õuemeister
- Vürst Vladimir Dmitrijevitš Urussov (1838−1903), tõeline riiginõunik, kammerhärra, rahukohtunik, Smolenski kubermangu aadlimarssal
- Vürst Lev Pavlovitš Urussov (1839−1928), tõeline salanõunik, ülemõuemeister, Venemaa saadik Rumeenias, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Austria-Ungaris
- Vürst Sergei Nikolajevitš Urussov (1839−1906), kindralleitnant, pataljoni-, polgu- ja brigaadikomandör
- Vürst Juli Dmitrijevitš Urussov (1840−1919), tõeline salanõunik, ülemšenk, rahukohtunik
- Vürst Fjodor Mihhailovitš Urussov (1842−lasti maha 1918), kindralleitnant
- Vürst Aleksandr Ivanovitš Urussov (1843−1900), nimekas jurist, kirjandus- ja teatrikriitik, tõlk, Ivan Turgenevi sõber
- Vürst Aleksandr Lvovitš Urussov (1843−1897), tõeline riiginõunik
- Vürst Aleksandr Dmitrijevitš Urussov (1847−1913), tõeline riiginõunik, tseremooniameister, õuemeister, rahukohtunik
- Vürst Aleksandr Petrovitš Urussov (1850−1914), rittmeister, Sengilei maakonna aadlimarssal, II, III ja IV Riigiduuma liige, mõisaomanik
- Vürst Vladimir Mihhailovitš Urussov (1851−1922), salanõunik, õuemeister, Riiginõukogu liige, Smolenski kubermangu mõisaomanik
- Vürst Vladimir Petrovitš Urussov (1857−1907), praporštšik, tõeline riiginõunik, kammerhärra, Hersoni viitsekuberner
- Vürst Sergei Petrovitš Urussov (1859−lasti maha 1918), salanõunik, tallmeister, nimekas põllumees, hobuste tõuaretaja, kirjanik
- Vürst Nikolai Valerjevitš Urussov (1860−1912), kindralmajor, polgukomandör, mõisaomanik
- Vürst Sergei Dmitrijevitš Urussov (1862−1937), tõeline riiginõunik, Tambovi viitsekuberner, Bessaraabia kuberneri kohusetäitja, Tveri tsiviilkuberner, Peremõšli maakonna aadlimarssal, I Riigiduuma liige, Venemaa keisririigi ja Ajutise Valitsuse siseministri abi, mõisaomanik
- Vürst Nikolai Petrovitš Urussov (1863−lasti maha 1918), salanõunik, tallmeister, senaator, Riiginõukogu liige, Grodno ja Poltava tsiviilkuberner, Jekaterinoslavli kubermangu aadlimarssal
- Vürst Lev Vladimirovitš Urussov (1877−1933), diplomaat, Venemaa tennisemeister, oma aja tugevamaid tennisemängijaid, Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige
- Vürstinna Jevdokia (Eda) Jurjevna Urussova (abielus Unkovskaja ja Blohhina) (1908−1996), Vene NFSV teeneline kunstnik, Vene NFSV rahvakunstnik, teatri-, filmi- ja telenäitleja
Ouroussoff
[muuda | muuda lähteteksti]- Vürst Pjotr Sergejevitš Ouroussoff (Urussov) (1899−1984), professor
- Nicolai Ouroussoff (sündinud 1962), arhitektuurikriitik, abiprofessor
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Anna Vassiljevna Bezobrasova (sündinud vürstinna Urussova) (1746−1809)
-
Vürstinna Maria Aleksandrovna Gortšakova (sündinud vürstinna Urussova) (1801−1853)
-
Arhitektuurikriitik Nicolai Ouroussoff (sündinud 1962)
-
Vürst Aleksandr Ivanovitš Urussov (1843−1900)
-
Riigiduuma liige vürst Aleksandr Petrovitš Urussov (1850−1914)
-
Tõeline riiginõunik vürst Dmitri Semjonovitš Urussov (1830−1903)
-
Tõeline riiginõunik ja kammerhärra vürst Leonid Dmitrijevitš Urussov (1837−1885)
-
Tõeline salanõunik vürst Lev Pavlovitš Urussov (1839−1928)
-
Salanõunik ja tallmeister vürst Nikolai Petrovitš Urussov (1863−1918)
-
Jalaväekindral ja kindraladjutant vürst Pavel Aleksandrovitš Urussov (1807−1886)
-
Tõeline riiginõunik ja kammerhärra vürst Pjotr Aleksandrovitš Urussov (1810−1890)
-
Tõeline riiginõunik vürst Sergei Dmitrijevitš Urussov (1862−1937)
-
Kindralmajor vürst Sergei Sergejevitš Urussov (1827−1897)
-
Salanõunik vürst Vladimir Mihhailovitš Urussov (1851−1922)
Urussovi suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaroslavli kubermang:
- Iljinski, Marjino, Novlenski, Spasskoje
- Kaluuga kubermang:
- Iljino, Rosva, Želov
- Kiievi kubermang:
- Tabanovka
- Kostroma kubermang:
- Artemovo, Fjodorovskaja, Jakšino, Karezovo, Kartsovo, Lobatševo, Potšinok, Šaklja
- Moskva kubermang:
- Ostašjovo (a-ni 1861 Aleksandrovskoje-Ostašjovo)
- Rostovi kubermang:
- Titovo
- Simbirski kubermang:
- Beketovka
- Smolenski kubermang:
- Maltsovo, Ovinovštšina
- Tuula kubermang:
- Grjaznovka, Hmelevka, Lõzovka, Savino, Slobodaa, Voskressenskoje (kuni 1864)
- Vladimiri kubermang:
- Dobrjatšihha, Linevo, Uljahhina
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996, lk 116.
- ↑ Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том III. Р-Я. Москва: 2017. Lk 327-330 [1].
- ↑ Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996, lk 111.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 162-163.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Fürstliche Häuser. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1956. Lk 533-536.
- Дворянские роды Российской Империи. Том третий. Кназья. Санкт-Петербург, 1996. Lk 116-121.
- Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 26-32 [2]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Urussov |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Urussovi suguvõsa vapp saidil gerbovnik.ru
- Людмила Коншина. Дворяне и потомки князей Сибирских saidil proza.ru
- Урусовы saidil bigenc.ru
- Урусовы князья saidil russianfamily.ru