Uno Pohrti masinavabrik
| Uno Pohrti masinavabrik | |
|---|---|
| Asutatud | 1904 |
| Asutajad | Uno Pohrt |
| Tegevus lõpetatud | 1937 |
| Võtmeisikud | Uno Pohrt |
| Valdkonnad | masinaehitus |
| Töötajaid | enne sõda 100, 1926. aastal 11[1] |
Uno Pohrti masinavabrik oli masinaid tootev vabrik Viljandis Kantrekülas.
Vabriku asutas 1904. aastal (teistel andmetel 1905. aastal[1]) insener Uno Pohrt, kes juhtis seda kuni oma surmani.[2] Osa vabriku algsest sisustusest pärines 1903. aastal mahapõlenud Kõpu "Luisenhütte" vabrikust, kus Pohrt tehnilise juhatajana töötas.[3] Pärast Pohrti surma 1927. aastal läks ettevõte tema pärijate kätte, sattus raskustesse, pankrotistus 1934. aastal[4] ja likvideeriti 1937. aastal.[5]
Vabrik tegeles peamiselt põllumajandustehnika tootmisega, valmistati saeveskite sisustust, lokomobiile, rehepeksumasinaid jms.[3] Vabrikus valmis 1911. aastal esimene isesõitja lokomobiil Venemaa Keisririigis,[1] samuti mootorsaan, mis oli maailmas esimeste hulgas.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Sakalamaa tööstus. Elujõulise suur- ja kesktööstuse ülewaade". Sakala (1878-1940). 19.09.1926. Vaadatud 28.10.2021.
- ↑ "Uno Pohrt" (PDF). Sakala. 02.06.1927. Vaadatud 31.07.2018.
- ↑ 3,0 3,1 Vislapuu, Ain-Andris (2007). Viljandi vanadel fotodel. Tänapäev. Lk 42. ISBN 978-9985-62-590-3.
- ↑ Olander, Aare (2015). Viljandi kadunud vaated. Tänapäev. Lk 338. ISBN 978-9949-27-829-9.
- ↑ "Ringkäik Viljandi malmivalamistöökojas" (PDF). Sakala. 21.04.1939. Vaadatud 31.07.2018.
Ehitasime selle hoone siin üles 1937. a. lõpupoole, millal Uno Pohrti vabrik lõplikult seisma jäi.
- ↑ "Valmistatud Viljandis". 11.09.2014. Vaadatud 31.07.2018.