Ungern-Sternbergi palee

Ungern-Sternbergi palee
Üldandmed
Asukoht	Tallinn, Toompea
Ehituse algus	1865
Ehituse lõpp	1868
Aadress	Kohtu tänav 6/Pikk jalg 12, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 12″ N, 24° 44′ 27″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Martin Gropius

Ungern-Sternbergi palee ehk Eesti Teaduste Akadeemia maja on hoone Tallinna vanalinnas Toompeal aadressil Kohtu tänav 6. Hoone arhitekt on Martin Gropius ja see ehitati aastatel 1865–1868.

Esindushoone ja linnaresidentsina kavandatud hoone lasi rajada krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824–1899), kes oli Hiiu- ja Läänemaa mõisate Suuremõisa, Kärdla, Soonlepa, Partsi, Vilivalla, Ungru, Võnnu, Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, Lauka ja Reigi mõisnik. Tema abikaasa Adele (sünd. Stackelberg) oli Elistvere mõisa pärija.^[1]

Aastatel 1911–1940 oli hoone Eestimaa Kirjanduse Ühingu omanduses ning alates 1946. aastast haldab seda Eesti Teaduste Akadeemia.^[2]

1995. aastal arvati see kultuurimälestiseks kui olulist ajaloolist ja arhitektuurset väärtust omav hoone.^[3]

Hoone ehitus

Kohtu tänava ja Pika jala poolse nõlvaku vahel asuv hoone ehitati Berliinist pärit arhitekt Martin Philipp Gropiuse (1824–1880) kavandite kohaselt aastatel 1865–1868. Hoone krundi põhjaküljel asusid varem väike lagunenud elamu, kõrts ja kõrvalhooned.

Hoone planeering oli orienteeritud keskteljele, palee esindussaal, mis tavaliselt asus paleedes teisel korrusel, asub hoones aga vestibüüliga samal korrusel ning sellise siselahenduse tulemusena puudub palees tüüpiline toretsev esindustrepp.

Palee teisele korrusele ehitati pere magamis- ja lastetoad, hoone esindus- ja eluruumid olid selgelt eraldatud. Ülakorruse väiksemad toad paigutati kahele poole keskset koridori, mille lakke ehitati suur katuseaken.

Hoone valmis lõplikult 1866. aastal ja hoonekompleksile lisati veel täiendavalt poolteisekorruselised väravahooned, mis flankeerisid pääsu Kohtu tänavalt hoone sisehoovi: põhjapoolses küljes tõllakuur ja lõunapoolses küljes tallihoone, kutsari korteriga ning nendevahelise kõrge võrevärav.

Eestimaa Provintsiaalmuuseum

1899. aastal suri krahv Ewald Ungern-Sternberg ning tema abikaasa Adelele jäänud maja omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse Ühingule (vahetusena ühingu Wismari tänava krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing avas hoones Eestimaa Provintsiaalmuuseumi.

Pidulik Provintsiaalmuuseumi ja ühtlasi kogu maja avamine toimus 3. detsembril 1911. aastal.

Hoones teostati enne avamist ümberehitused, mille käigus kohandati hoone keldriruumid raamatukogu tarbeks, ehitati uus kivitrepp hoone vasakusse tiiba ja hoonesse seati sisse elektrivalgustus ja keskküte. Ümberehitustööd projekteeris Eestimaa kubermanguinsener Erwin Bernhard ja ümberehituses osales ka Tallinna linnainsener Erich Jacoby.