Ungari rahvuslaul "Üleshüüd" (Szózat)
"Üleshüüd" (originaalis "Szózat"; tõlgitud ka kui "Üleskutse"[1]) on Ungari rahvuslaul (mitteametlik hümn, mida tihti lauldakse rahvuslikel pidustustel). "Üleshüüu" sõnade autor on ungari luuletaja Mihály Vörösmarty. Luuletus "Üleshüüd" ilmus 1837. aastal.[1]
Matthias Johann Eisen luuletas ilmselt soome või saksa keele kaudu "Szózati" Eesti oludele vastavalt ümber ja see ilmus tema luulekogus pealkirja "Äratus" all.[2] Eesti keelde tõlkis luuletuse Karl Eduard Sööt, see ilmus pealkirja "Üleshüüd" all 1938. aastal kümnenda hõimupäeva puhul väljaande Eesti Hõim lisas[3].
"Szózati" viisi on loonud helilooja Béni Egressy.
Tõlge eesti keelde (Karl Eduard Sööt)
[muuda | muuda lähteteksti]Sul, ungarlane, ustavalt
On kaitsta oma maa;
Ta olnud kätkiks sinule
Saab puhkepaigaks ka.
Ei paremat maailma pealSa paika leia joht,
Kas olgu õnn või õnnetus –
Siin saatusest su koht.
See muld su vanemate verdOn lakkamata joond,
Siin tuhat aastat rännates
Sull' mäletusi loond.
Siin sangar Árpád võimsastiMe kodu rajanud
Ja Hunyad keset orjaööd
Uut sihti ajanud.
Oh vabadus! Lipp verineSiin lehvind meie eel,
Ning sõda pojad paremad
On riisund eluteel.
Ehk maad küll rõhus võõras võim,Küll äge sõjajaht –
Ta siiski uljalt seisma jäi,
Ei kustund elutaht.
Ta elab, kogu ilmaleKäib üha harras hüüd:
"Pikk katseaeg, küll pälvib see,
Kas elu, surma nüüd!"
Ei ohvriks toodud verehindVõi olla asjata,
Ei asjata, et vapramaid
Nüüd leinab isamaa.
Ei väitus asjata, ei vaim,Jõud, püha hüüde hääl,
Või raugeda, kui lasukski
Suur needus nende pääl.
Küll ükskord sulle saabuvadVeel ajad paremad,
Nii kuidas sajad tuhanded
Kaastundes ootavad.
Ehk tulgu, kui peab tulema,Suur, võimas sulle surm,
Kus hiiglakalmuks kujuneb
Verd janunenud nurm.
Siis, rahvas, sinu hauakalmKord rahvaid ühendab
Ja miljonite harras lein
Neid vendeks pühendab.
Oh ungarlane, ustavustSult ootab kodupind,
Mis toidab, ja kui langed kord,
Siis mullas hõlmab sind.
Ei paremat maailma pealSa paika leia joht,
Kas tulgu õnn või õnnetus –
Siin saatusest su koht.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "I. Csekey, "Hõimrahvaste rahvushümnidest"". Eesti Kirjandus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. September 1939. Lk 377.
- ↑ "I. Csekey, "Hõimrahvaste rahvushümnidest"". Eesti Kirjandus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. September 1939. Lk 786.
- ↑ 3,0 3,1 "Üleshüüd (M. Vörösmarty järgi K. E. Sööt)". Kümnendateks hõimupäevadeks (Eesti Hõimu lisa). Tallinn: Fenno-Ugria. 1938. Lk 2-3.