Umurga mõis
.jpg)
Umurga mõis (saksa keeles Ubbenorm, läti keeles Umurgas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Umurga valda Umurga külla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1630 annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži, Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused. Mõisate reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis.[1]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Sārumi mõisaga 13 ja 3/4 adramaad, neile allus 305 mees- ja 313 naishinge.[2] Aastal 1641 oli Umurga, Vainiži ja Sārumi mõisa suurus 26 adramaad. Aastal 1688 oli mõisate suurus 22 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 9 ja 7/8. Aastal 1757 oli Umurga ja Sārumi mõisa suurus 13 ja 3/4 adramaad.[1] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 11 ja 3/20, aastal 1881 aga 8 ja 3/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[3]
Karjamõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisale kuulus 1816. aastal kaks karjamõisa: Althof ja Neuhof.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.
Kirik: Umurga kirik
Mõisad: Umurga kirikumõis | Ārciemsi mõis | Āstere mõis | Kaijese mõis | Kalnamuiža mõis | Katvari mõis | Ķipēni mõis | Muižkalnsi mõis | Pociemsi mõis | Roperbeķi mõis | Rucka mõis | Sārumi mõis | Tiegaži mõis | Umurga mõis | Vainiži mõis