Mine sisu juurde

Ukraina nimi

Allikas: Vikipeedia
Itaalia "Euroopa Tartaria" kaart (1684). Dnepri Ukrainale on märgitud "Vkraina ehk Zaporižžja kasakate maa" (Vkraina o Paese de Cosacchi di Zaporowa). Idas on "Vkraine ehk Doni kasakate maa, kes alluvad Moskvale" (Vkraina overo Paese de Cosacchi Tanaiti Soggetti al Moscovita).

Nime Ukraina (ukraina keeles Україна, latiniseeritult Ukraina, Вкраїна, latiniseerituna: Vkraina) kasutati esimest korda Kiievi-Vene territooriumi osa kohta 12. sajandil. Seda nime on kasutatud mitmel moel alates 12. sajandist, viidates arvukatele maadele Poola ja Kiievi-Vene või selle järglasriikide piiril ning alates 16. sajandist konkreetselt ukrainlastega asustatud maade kohta. Ukraina valitsus ja paljud ingliskeelsed meediaväljaanded on sõna "the Ukraine" kasutamise ametlikult tauninud.[1][2][3]

Ukraina on riigi ametlik täisnimi, nagu on märgitud iseseisvusdeklaratsioonis ja põhiseaduses; ametlikku alternatiivset pikka nime pole. Aastatel 1922–1991 oli Ukraina Nõukogude Liidu koosseisus asuva Ukraina NSV mitteametlik nimi (Saksamaa annekteerituna aastatel 1941–1944 Ukraina Riigikomissariaat). Pärast Vene revolutsiooni aastatel 1917–1921 olid seal lühiajaline Ukraina Rahvavabariik ja Ukraina riik, mida 1918. aasta alguses tunnistati koosnevana üheksast endise Venemaa Keisririigi kubermangust (ilma Tauria kubermangu Krimmi poolsaareta), lisaks Chełmi ja Venemaa lõunaosa Hrodna kubermang.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Vincenzo Coronelli (1690) Ida-Euroopa kaart. Kiievi ümbruse maad on näidatud V(U)kraina või kasakate riigina ("Ukraina ehk kasakate maa"). Idas kasutatakse Venemaa lõunapiiri tähistamiseks nime Ukraina (vene keeles Окраина, latiniseeritud: Okraina, otsetõlkes "Piirimaa").

Sõna ukraina vanim mainimine pärineb aastast 1187. Seoses Kiievi lõunapoolseks kaitsekilbiks metsikute väljade vastu olnud Perejaslavli vürstiriigi valitseja Volodõmõr Hlibovõtš surmaga ütleb Ipatijev Letopis: "Ukraina oigas tema jaoks", ѡ нем же Оукраина много постона[5] (o nem že Ukraina mnogo postona).[6] Järgnevatel aastakümnetel ja sajanditel kasutati seda terminit Venemaa erinevate vürstiriikide kindlustatud piirialade kohta ilma konkreetse geograafilise fikseerimiseta: Galiitsia-Volõõnia, Pihkva, Rjazan jne.[7][8]

Ukraina Poola osana kuningas Władysław Jagiełło ajal.

Pärast seda, kui endise Vene edelamaad 1569. aastal Poola kroonile allutati, sai territoorium Ida-Podiljast Zaporižžajani mitteametliku nime Ukraina, kuna see oli piirifunktsioon lõunas asuva rändtatari maailmaga.[9] Poola kroonik Samuel Grądzki, kes kirjutas 1660. aastal Hmelnõtskõi ülestõusust, selgitas sõna Ukraina kui maad, mis asub Poola kuningriigi serval.[10] Nii sai Ukrainast 16.–18. sajandi jooksul konkreetne piirkondlik nimi teiste ajalooliste piirkondade seas nagu Podilja, Siverskimaa või Volõõnia. Seda kasutati Dnepri jõe keskosa kasakate kontrolli all oleva territooriumi nimetamiseks.[7][8] Ukraina elanikke kutsuti ukrainlasteks (українці, українники).[11] Hiljem kasutati terminit Ukraina Hetmanaadi maade kohta mõlemal pool Dneprit, kuigi sellest ei saanud riigi ametlikku nimetust.[8]

Alates 18. sajandist sai Ukraina Vene impeeriumis tuntuks geograafilise nimetusega Väike-Venemaa.[7]  1830. aastatel hakkasid Mõkola Kostomarov ning tema Kiievis asuv Pühakute Kyrillose ja Methodiose vennaskond kasutama ukrainlaste nime. Selle võtsid kasutusele ka Volodõmõr Antonovitš ja Hlopomanstvo ("talupojaarmastajad"), endine Poola aadel Ida-Ukrainas ning hiljem Galiitsia ukrainofiilid, sealhulgas Ivan Franko. Tähenduse areng tuli eriti selgelt esile 19. sajandi lõpus.[7] Seda terminit mainib ka ukraina päritolu vene teadlane ja rändur Nikolai Mikluhho-Maklai (1846–1888). 20. sajandi vahetusel muutus Ukraina mõiste iseseisvaks, tõrjudes kõrvale piirkondlikud enesemääratlused.[7]  Väikevene ja ukraina identiteedi vahelise poliitilise võitluse käigus vaidlustas see traditsioonilise termini. Väike-Venemaa (vene keeles: Малороссия) ja alistas selle 1920. aastatel bolševike Korenizatsija ja ukrainiseerimise poliitika käigus.[12][13]

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlgendus kui "piirkond" või "territoorium"

[muuda | muuda lähteteksti]

Oukrainat (Оукраина) mainiti Ipatijev Letopisis esialgu umbes 1187. aastal, viidates Perejaslavli vürstiriigi territooriumi nimele. Letopis on kirjutatud kirikuslaavi keele idaslaavi versioonis.

Sellest ajast alates ja peaaegu kuni 18. sajandini kasutati seda sõna kirjalikes allikates "piirimaade" tähenduses, viitamata ühelegi konkreetsele selgete piiridega piirkonnale, sealhulgas kaugele tänapäeva Ukraina territooriumist kaugemale. Sõna üldiselt "aktsepteeritud" ja sageli kasutatavale tähendusele "piirimaa" on üha enam väljakutseid seatud revideerimine, mille ajendiks on identiteedi enesekehtestamine.[14]

16. sajandil oli ainsaks konkreetseks Ukrainaks, mida poola ja Vanavalgevene tekstides väga sageli mainiti, Kiievi ümbruse kagupiirkond ja seega sai ukraina sünonüümiks Kiievi vojevoodkonnale ja hiljem Kiievi ümbrusele. nimi võeti riigi nimeks.

Sõna Ukraina etümoloogiat nähakse nii kõigis peavoolu etümoloogiasõnaraamatutes, vt nt. Max Vasmeri vene keele etümoloogiline sõnaraamat;[15] vt ka Orest Subtelnõi,[16] Paul Magocsi,[17] Omeljan Pritsak,[18] Mõhhailo Hruševskõi,[19] Ivan Ohijenko,[20] Petro Tolotško[21] jt. Seda toetavad Jaroslav Rudnyckyj Ukraina entsüklopeedias[22] ja ukraina keele etümoloogiline sõnaraamat (toetudes Vasmerile).[23]

1645. aastal Amsterdamis avaldatud kaardil nimetatakse Aasovi merest põhja pool asuvat hõredalt asustatud piirkonda Okraina ja seda iseloomustab Dikoia pooluse (metsikud väljad) lähedus, mis kujutab endast pidevat türgi nomaadide (Krimmitatarlaste ja Nogai hordi) rüüsteretkede ohtu. Siiski on olemas ka 1648. aastal Guillaume Le Vasseur de Beauplani Alam-Dnepri piirkonna spetsiaalne kaart "Kõrbetasandike üldine illustratsioon, tavakõnes Ukraina" (Delineatio Generalis Camporum Desertorum vulgo Ukraina), mis tõendab, et kasutusel oli ka termin Ukraina.[24]

  • Väljavõte Peresopnõtsja evangeeliumist (Matteuse 19:1) (1556), kus sõna ukrainj (оукраины) vastab 'rannikule' (KJV Bible) või 'piirkonnale' (NIV Bible).
    Väljavõte Peresopnõtsja evangeeliumist (Matteuse 19:1) (1556), kus sõna ukrainj (оукраины) vastab 'rannikule' (KJV Bible) või 'piirkonnale' (NIV Bible).
  • Guillaume Le Vasseur de Beauplani 1648. aasta kaart nimega Delineatio Generalis Camporum Desertorum vulgo Ukraina (kõrbetasandike üldine illustratsioon, tavakõnes Ukraina)
    Guillaume Le Vasseur de Beauplani 1648. aasta kaart nimega Delineatio Generalis Camporum Desertorum vulgo Ukraina (kõrbetasandike üldine illustratsioon, tavakõnes Ukraina)
  • 1648. aasta Beauplani kaardi pealkiri "Ukrainae pars"
    1648. aasta Beauplani kaardi pealkiri "Ukrainae pars"

Tõlgendus kui "piirkond, riik"

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina teadlased on alates 1930. aastatest tõlgendanud terminit ukraina tähenduses "piirkond, vürstiriik, riik",[25] "provints" või "maa ümber" või "maa, mis kuulub antud keskusele."[26][27]


Lingvist Hrõhori Pivtorak (2001) väidab, et kahe termini Ukraina україна "territoorium" ja окраїна okraina "piirimaa" vahel on erinevus. Mõlemad on tuletatud sõnast krai "jaotus, piir, maatükk, territoorium", kuid eessõna erinevusega, U (оu)) tähendab "sees" vs o (о) tähendab "umbes, ümber"; *ukrai ja *ukraina tähendaksid siis "eraldatud maatükki, eraldiseisvat osa hõimu territooriumist". Leedu Suurvürstiriigi osaks saanud maid (Tšernihivi vürstiriik, Siverski vürstiriik, Kiievi vürstiriik, Perejaslavli vürstiriik ja suurem osa Volõõnia vürstiriigist) nimetati mõnikord Leedu Ukrainaks, Poola osaks saanud maid (Galiitsia vürstiriik ja osa Volõõnia vürstiriigist) kutsuti Poola Ukrainaks. Pivtorak väidab, et Ukrainat kasutasid Zaporižžja Sitši Ukraina kasakad oma territooriumi tähistamiseks alates 16. sajandist ning segadus okraina "piirialadega" oli tsaari-Venemaa looming.[28] millele on vastust andnud teised Venemaa ajalooallikad.[29]

Ametlikud nimed

[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool on toodud Ukraina riikide nimed kogu 20. sajandi jooksul:

Ingliskeelne määrav artikkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina on üks väheseid ingliskeelseid riiginimesid, mida traditsiooniliselt kasutatakse koos määrava artikliga.[1] Artikli kasutamine oli tavaline enne Ukraina iseseisvumist, kuid alates 1990. aastatest on see vähenenud.[2][3][30] Näiteks Associated Press loobus artiklist "the" 3. detsembril 1991.[3] Määrava artikli kasutamist kritiseeriti, kuna see viitab mittesuveräänsele territooriumile, umbes nagu "the Lebanon" (Liibanon) viitas piirkonnale enne selle iseseisvumist, või nagu võiks viidata "the Midwest" (Kesk-lääs), Ameerika Ühendriikide piirkonnale.[31][32][33]

1993. aastal nõudis Ukraina valitsus selgesõnaliselt, et keelekokkulepetes riikide, mitte piirkondadega[34] kasutataks на, na,[35] asemel venekeelset eessõna в, v, ja 2012. aastal jätkas Ukraina saatkond Londonis, et on poliitiliselt ja grammatiliselt ebakorrektne kasutada määravat artiklit Ukrainaga.[1] Ukraina kasutamine ilma määrava artiklita on muutunud ajakirjanduses ja diplomaatias tavapäraseks (näiteks The Guardiani[36] ja The Timesi[37] stiilijuhised).

Eessõna kasutus slaavi keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina keeles on kasutatud nii v Ukrajini (eessõnaga v - "sees") kui ka na Ukrajini (eessõnaga na - "peal"), kuigi ametlikult kasutatakse eessõna v ja see on igapäevases kõnes sagedasem. Kaasaegne keeleline ettekirjutus vene keeles dikteerib na kasutamist,[38] samas kui varasemas ametlikus vene keeles on mõnikord kasutatud v-d,[39] just nagu vene rahvusliku identiteedi aluseks olevad autorid.[40] Sarnaselt määrava artikli probleemiga inglise keeles on na, mitte v kasutamist peetud mittesuveräänsusele viitavaks. Kui v väljendab "sees" konnotatsiooniga "sisse, sisemusse", siis na väljendab "peal" konnotatsiooniga "peale, piirile" (Pivtorak tsiteerib v misti "linnas" vs. na seli "külas", mida loetakse "linnast väljas"). Pivtorak märgib, et nii ukraina kirjanduses kui ka rahvalaulus kasutatakse mõlemat eessõna koos nimega Ukraina (na Ukraini ja v Ukrajini), kuid 1991. aastal loodud suveräänsele riigile viidates tuleks kasutada ainult v Ukrajini.[28] V nõudmine näib olevat kaasaegne tundlikkus, sest isegi ukraina rahvuslikule identiteedile tuginevad autorid kasutasid mõlemat eessõna vaheldumisi, nt. T. Ševtšenko üksikluuletuse V Kazemati (1847) raames.[41]

Eessõna na on jätkuvalt kasutusel koos Ukrainaga lääneslaavi keeltes (poola, tšehhi, slovaki), samas kui lõunaslaavi keeltes (bulgaaria, serbohorvaadi, sloveenia) kasutatakse ainult v.

Foneetika ja ortograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Euroopa keelte hulgas on Ukraina ai foneetilises vokaalikvaliteedis ja kirjalikus väljenduses keeltevahelist varieeruvust (ja mõnikord isegi keelesiseseid variatsioone).

  • Käsitletakse diftongina (näiteks inglise Ukraina /juːˈkreɪn/)
  • Käsitletakse puhta vokaalina (näiteks prantsuse Ukraina [ykʁɛn])
  • Muul viisil muudetud (näiteks hispaania keeles Ucrania [uˈkɾanja] või portugali keeles "Ucrânia" [uˈkɾɐ.njɐ])
  • Käsitletakse kahe kõrvuti asetseva vokaalina, mille vahel on mingi umbkaudne [j] foneetiline aste, mida võib foneetiliselt ära tunda, aga ei pruugita: saksa Ukraina [ukʀaˈiːnə] (kuigi võimalik on ka diftongi [aɪ̯] realiseerimine: [uˈkʀaɪ̯nə]) . See hääldus on ortograafiliselt esindatud diereesi või trémaga hollandi keeles Oekraïne [ukrɑˈiːnə]. See versioon sarnaneb kõige rohkem ukraina sõna vokaalikvaliteediga.

Ukraina keeles endas on luules ja muusikas mõnikord kasutatav "eufooniareegel", mis muudab sõna alguses oleva tähe У (U) täheks В (V), kui eelnev sõna lõpeb täishääliku või diftongiga. Kasutades nime Україна (Ukraina), võib see anda vormi Вкраїна (Vkrajina), nagu laulusõnades Най Вкраїна вся радіє (Nai Vkraina vsia radiie, "Rõõmustagem kogu Ukraina!").[42]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Ukraine or the Ukraine: Why do some country names have 'the'?". BBC News. 7. juuni 2012.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Why Ukraine Isn't 'The Ukraine,' And Why That Matters Now". Business Insider. 9. detsember 2013.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "The "the" is gone" (PDF). The Ukrainian Weekly. 8. detsember 1991. Lk 5. Vaadatud 5. veebruaril 2022. As of December 3, the Associated Press changed its style, alerting its editors, reporters and all who use the news service to the fact that the name of the Ukrainian republic would henceforth be written as simply "Ukraine"
  4. ↑ Magocsi, Paul R. (1985), Ukraine, a historical atlas, Matthews, Geoffrey J., University of Toronto Press, lk 21, ISBN 0-8020-3428-4, OCLC 13119858
  5. ↑ "Въ лЂто 6694 [1186] - 6698 [1190]. Іпатіївський літопис". litopys.org.ua. Vaadatud 9. oktoobril 2020.
  6. ↑ PSRL , published online at Izbornyk, 1187.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Пономарьов А. П. Етнічність та етнічна історія України: Курс лекцій.—К.: Либідь, 1996.— 272 с.: іл. І8ВМ 5-325-00615-0.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Е. С. Острась. ЗВІДКИ ПІШЛА НАЗВА УКРАЇНА //ВІСНИК ДОНЕЦЬКОГО УНІВЕРСИТЕТУ, СЕР. Б: ГУМАНІТАРНІ НАУКИ, ВИП.1, 2008 Arhiiviversioon
  9. ↑ Украина // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: В 86 томах (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890—1907.
  10. ↑ [1]«Margo enim polonice kray; inde Ukrajna, quasi provincia ad fines regni posita».
  11. ↑ Русина О. В. Україна під татарами і Литвою. — Київ: Видавничий дім «Альтернативи», 1998. — С. 278.
  12. ↑ Миллер А. И. Дуализм идентичностей на Украине Arhiiviversioon // Отечественные записки. — № 34 (1) 2007. С. 84-96
  13. ↑ Martin T. The Affirmative Action Empire. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press, 2001
  14. ↑ Larissa M. L. Zaleska Onyshkevych, Maria G. Rewakowicz (2014). Contemporary Ukraine on the Cultural Map of Europe. Routledge. Lk 365. ISBN 9781317473787.
  15. ↑ "Invalid query".
  16. ↑ Orest Subtelny. Ukraine: A History. University of Toronto Press, 1988
  17. ↑ A History of Ukraine. University of Toronto Press, 1996 ISBN 0-8020-0830-5
  18. ↑ From Kyïvan Rus' to modern Ukraine: Formation of the Ukrainian nation (with Mykhailo Hrushevski and John Stephen Reshetar). Cambridge, Massachusetts: Ukrainian Studies Fund, Harvard University, 1984.
  19. ↑ Грушевський М. Історія України-Руси. Том II. Розділ V. Стор. 4
  20. ↑ "II. НАШІ НАЗВИ: РУСЬ — УКРАЇНА — МАЛОРОСІЯ. Іван Огієнко. Історія української літературної мови". litopys.org.ua.
  21. ↑ Толочко П. П. «От Руси к Украине» («Від Русі до України». 1997
  22. ↑ "Україна. Русь. Назви території і народу". litopys.org.ua.
  23. ↑ Етимологічний словник української мови: У 7 т. / Редкол. О. С. Мельничук (голов. ред.) та ін. — К.: Наук. думка, 1983 — Т. 6: У — Я / Уклад.: Г. П. Півторак та ін. — 2012. — 568 с. ISBN 978-966-00-0197-8.
  24. ↑ "Delineatio generalis Camporum Desertorum vulgo Ukraina: Cum adjacentibus provinciis". Library of Congress.
  25. ↑ Шелухін, С. Україна — назва нашої землі з найдавніших часів. Прага, 1936. Андрусяк, М. Назва «Україна»: «країна» чи «окраїна». Прага, 1941; Історія козаччини, кн. 1—3. Мюнхен. Ф. Шевченко: термін "Україна", "Вкраїна" має передусім значення "край", "країна", а не "окраїна": том 1, с. 189 в Історія Української РСР: У 8 т., 10 кн. — К., 1979.
  26. ↑ Shkandrij, Myroslav (2001). Russia and Ukraine: literature and the discourse of empire from Napoleonic to postcolonial times. Montreal, Que.: McGill-Queen's University Press. Lk 7. ISBN 978-0-7735-6949-2. OCLC 180773067.
  27. ↑ Knysh, George (1991). Rus and Ukraine in Mediaeval Times. Winnipeg: Ukrainian Academy of Arts and Sciences in Canada. Lk 26–27, 38 (note 88).
  28. ↑ 28,0 28,1 Pivtorak, Hryhorii (2001). "Pokhodzhennia ukraintsiv, rosiian, bilorusiv ta ikhnikh mov" [The ancestry of Ukrainians, Russians, Belarusians, and their languages]. Izbornyk. Vaadatud 5. märtsil 2021. Російські шовіністи стали пояснювати назву нашого краю Україна як «окраїна Росії», тобто вклали в це слово принизливий і невластивий йому зміст. З історією виникнення назви Україна тісно пов'язане правило вживання прийменників на і в при позначенні місця або простору. ("Russian chauvinists began to explain the name of our region Ukraine as "the outskirts [okraina] of Russia", that is, they put in this word humiliating and unconnected content.")
  29. ↑ As an example can serve С. М. Середонин. Наказ кн. М. И. Воротынскому и роспись полкам 1572 года, "Записки имп. Русского археологического общества", т. VIII, вып. 1 и 2, полая серия. "Труды отделения русской и славянской археологии", кн. первая, 1895, СПб., 1896; см. предисловие, стр. 49 - 53, публикация, стр. 54 - 62. http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XVI/1560-1580/Schlacht_Molodi/frametext.htm
  30. ↑ "Ukraine". Merriam-Webster Online Dictionary. Vaadatud 7. jaanuaril 2011.
  31. ↑ "'Ukraine' or 'the Ukraine'? It's more controversial than you think". Washington Post. 25. märts 2014. Vaadatud 11. augustil 2016.
  32. ↑ Trump discusses Ukraine and Syria with European politicians via video link, The Guardian (11 September 2015)
  33. ↑ Let's Call Ukraine By Its Proper Name, Forbes (17 February 2016)
  34. ↑ "The Nerd's Guide to Russian Prepositions In and On". Moscow. 9. aprill 2019. Vaadatud 21. detsembril 2021.
  35. ↑ Граудина, Л. К.; Ицкович, В. А.; Катлинская, Л. П (2001). Грамматическая правильность русской речи [Grammatically Correct Russian Speech] (vene). Москва. Lk 69. В 1993 году по требованию Правительства Украины нормативными следовало признать варианты в Украину (и соответственно из Украины). Тем самым, по мнению Правительства Украины, разрывалась не устраивающая его этимологическая связь конструкций на Украину и на окраину. Украина как бы получала лингвистическое подтверждение своего статуса суверенного государства, поскольку названия государств, а не регионов оформляются в русской традиции с помощью предлогов в (во) и из...
  36. ↑ "The Guardian Style Guide: Section 'U'". London. 19. detsember 2008. Vaadatud 1. juunil 2018.
  37. ↑ "The Times: Online Style Guide - U". timesonline.co.uk. London. 16. detsember 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2007. Vaadatud 7. jaanuaril 2011.
  38. ↑ "Горячие вопросы". Gramota.ru. Vaadatud 6. oktoobril 2017.
  39. ↑ "Указ о назначении Черномырдина послом в Украину". Vaadatud 3. märtsil 2022.
  40. ↑ Незапно Карл поворотил / И перенес войну в Украйну.([2])
  41. ↑ Мені однаково, чи буду / Я жить в Україні, чи ні. / [...] / На нашій славній Україні, / На нашій – не своїй землі ("It is the same to me, if I will / live in [v] Ukraine or not. / [...] / In [na] our glorious Ukraine / in [na] our, not their land") ([poetyka.uazone.nethttp://poetyka.uazone.net/kobzar/meni_odnakovo.html poetyka.uazone.net])
  42. ↑ See for example, Rudnyc'kyj, J. B., Матеріали до українсько -канадійської фольклористики й діялектології / Ukrainian-Canadian Folklore and Dialectological Texts, Winnipeg, 1956

Kasutatud allikad

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ukraina_nimi&oldid=6437527"