Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel
Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel toimus Londonis 11.–25. juulini. 1908. aasta olümpiamängudel võisteldi ujumises 6 alal ning osaleda said ainult mehed. Võistlustel osales 14 riiki 100 sportlasega.
Need olid esimesed olümpiamängud, kus 100-meetrine bassein oli spetsiaalselt ehitatud (põhistaadioni kergejõustikuväljaku ovaalile). Varasemad olümpiavõistlused ujumises olid avatud vees (1896 – Vahemeri, 1900 – Seine'i jõgi, 1904 – tehisjärv). Võistlused toimusid esmaspäevast, 13. juulist 1908 kuni laupäeva, 25. juulini 1908.
Kõik kuus 1908. aasta ujumisala jäid olümpia ujumisprogrammi ja on pärast seda kõikide mängude kavas. 50 m, 200 m ja 800 m vabaujumise distantsid jäeti hiljem välja (ehkki 50 m ja 200 m vabaujumine naasevad hiljem), pikendati teateujumist 4 × 50 jardilt 4 × 200 m vabaujumiseni. 400 m rinnuliujumist lühendati 200 meetrini.
Kanada ja Soome esinesid esimest korda olümpiaujumises, Austria, Ungari ja USA jätkasid iga kord osalemist.
Tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]100 m vabalt
[muuda | muuda lähteteksti]Koht | Sportlane | Riik | Tulemus |
---|---|---|---|
Charles Daniels | USA | 1.05,6 MR | |
Zoltán Halmay | Ungari | 1.06,2 | |
Harald Julin | Rootsi | 1.08,0 | |
4. | Leslie Rich | USA |
Finaal: 20. juuli
Osavõtjaid: 34
Riike: 12
Maailmarekord: 1.05,8 (1905) Zoltán Halmay, Ungari
400 m vabalt
[muuda | muuda lähteteksti]Finaalis püstitas Henry Taylor selle distantsi esimese ametliku maailmarekordi ajaga 5.36,8 minutit.
Koht | Sportlane | Riik | Tulemus |
---|---|---|---|
Henry Taylor | Suurbritannia | 5.36,8 MR | |
Frank Beaurepaire | Australaasia | 5.44,2 | |
Otto Scheff | Austria | 5.46,0 | |
4. | William Foster | Suurbritannia |
Finaal: 16. juuli
Osavõtjaid: 25
Riike: 10
Olümpiarekord: 6.16,2 (*) (1904) Charles Daniels, USA (*) 440 yards (= 402.34 m)
Olümpiavõitja 1904: 6.16,2 Charles Daniels, USA
1500 m vabalt
[muuda | muuda lähteteksti]Taylor võiduaeg oli esimene rahvusvaheliselt tunnustatud ujumise maailmarekord sellel distantsil.
Koht | Sportlane | Riik | Tulemus |
---|---|---|---|
Henry Taylor | Suurbritannia | 22.48,4 MR | |
Thomas Battersby | Suurbritannia | 22.51,2 | |
Frank Beaurepaire | Australaasia | 22.56,2 | |
4. | Otto Scheff | Austria |
Finaal: 25. juuli
Osavõtjaid: 19
Riike: 8
Olümpiarekord: 27.18,2(*) (1904) Emil Rausch, Saksamaa (*) 1 miil (1609.34 m)
Olümpiavõitja 1904: 27.18,2 Emil Rausch, Saksamaa
100 m selili
[muuda | muuda lähteteksti]Esimeses eelujumises püstitas Arno Bieberstein esimese olümpiarekordi ajaga 1.25,6 minutit. Esimeses poolfinaalis kordas ta oma aega ja finaalis parandas ta enda rekordit ajaga 1.24,6 minutiga. Finaalis saadud aeg oli selle distantsi esimene ametlik maailmarekord.
Koht | Sportlane | Riik | Tulemus |
---|---|---|---|
Arno Bieberstein | Saksamaa | 1.24,6 MR | |
Ludvig Dam | Taani | 1.26,6 | |
Herbert Haresnape | Suurbritannia | 1.27,0 | |
4. | Gustav Aurisch | Saksamaa |
Finaal: 17. juuli
Osavõtjaid: 21
Riike: 11
Olümpiarekord: 1.16,8 (*) (1904) Walter Brack, Saksamaa (*) 100 jardi (= 91.44 m)
Olümpiavõitja 1904: 1.16,8 Walter Brack, Saksamaa
200 m rinnuli
[muuda | muuda lähteteksti]Koht | Sportlane | Riik | Tulemus |
---|---|---|---|
Frederick Holman | Suurbritannia | 3.09,2 | |
William Robinson | Suurbritannia | 3.12,8 | |
Pontus Hanson | Rootsi | 3.14,6 | |
4. | Ödön Toldi | Ungari | 3.15,2 |
Finaal: 18. juuli
Osavõtjaid: 27
Riike: 10
4x200 m vabalt
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritannia võistkond ujus 2 poolfinaalis uue maailmarekordi ajaga 10.53,4.
Koht | Riik | Sportlane | Tulemus |
---|---|---|---|
Suurbritannia | John Derbyshire , Paul Radmilovic, William Foster, Henry Taylor |
10:55.6 | |
Ungari | József Munk, Imre Zachár , Béla las Torres, Zoltán Halmay |
10:59.0 | |
USA | Harry Hebner, Leo Goodwin, Charles Daniels, Leslie Rich |
11:02.8 | |
4. | Australaasia | Frank Beaurepaire , Frank Springfield, Reginald Baker, Theodore Tartakover |
Finaal: 24. juuli
Osavõtjaid: 6 võistkonda
Riike: 6
Medalid
[muuda | muuda lähteteksti]* Korraldajariik
London 1908 | |||||
---|---|---|---|---|---|
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
1. | Suurbritannia* | 4 | 2 | 1 | 7 |
2. | USA | 1 | 0 | 1 | 2 |
3. | Saksamaa | 1 | 0 | 0 | 1 |
4. | Ungari | 0 | 2 | 0 | 2 |
5. | Australaasia | 0 | 1 | 1 | 2 |
6. | Taani | 0 | 1 | 0 | 1 |
7. | Rootsi | 0 | 0 | 2 | 2 |
8. | Austria | 0 | 0 | 1 | 1 |
Kokku 8 riiki | 6 | 6 | 6 | 18 |