Uiguuri keel

Uiguuri keel
Kõneldakse	Hiina, Kasahstan, Usbekistan, Afganistan, Türgi jt
Piirkonnad	Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas, erinevad riigid Euroopas ja Aasias
Kokku kõnelejaid	Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas umbes 10–25 miljonit elanikku, Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades
Keelesugulus	Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel
Keelekoodid
ISO 639-3	uig

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas

Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga. Uiguuri keelt kõneldakse peamiselt Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, aga ka Kasahstanis, Usbekistanis, Afganistanis, Türgis ning mujal Euroopas ja Aasias.

Kõnelejate arv

Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas räägib uiguuri keelt umbes 10–25 miljonit elanikku (andmed varieeruvad), lisaks veel Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades.

Põhiarvsõnad 1–10

1-bir 2-ikki 3-üch 4-tört 5-bäsh 6-alti 7-yättä 8-säkkiz 9-toqquz 10-on

Keele struktuur

Uiguuri keelele on omane SOV (subjekt-objekt-verb)-tüüpi sõnajärg ja sufiksite ning tagasõnade kasutamine. Omastavad asesõnad, omadussõnad, arvsõnad ja kõrvallaused asuvad enne nimisõna, küsisõnad lause alguses. Sõnade järjekord on oluline eristamaks aluseid ja kaudsihitisi. 8 nimisõna käänet moodustatakse sufiksite abil. Verbi sufiksid määravad aluse isiku ning ainsuse ja mitmuse.

Nagu paljudes turgi keeltes, esineb ka uiguuri keeles vokaalharmoonia. Ühe eripärana võib välja tuua vokaalide reduktsiooni, mille puhul sufiks võib mõjutada sõnatüve.Näiteks:ata ´isa´; -im ´minu´; ata+im=etim ´minu isa´

Uiguuri keeles jäetakse tihtipeale sõna lõpus r hääldamata. Selle asemel pikendatakse r-häälikule eelnevat vokaali. Näiteks sõna adamlar (´inimesed´) hääldatakse sageli adamlaa.

Uiguuri tähestik erineb teistest araabiakirjalistest tähestikest selle poolest, et seal on ära märgitud nii konsonandid kui vokaalid.

Keelenäited

Män Uyghurche oquymen. – ´Ma õpin uiguuri keelt.´

mamutlar – ´Mamut koos oma teiste pereliikmetega´

Män estoniyilik – Ma olen eestlane (Eesti riigi kodanik).

Män eston – Ma olen eestlane (etniline eestlane).

Män Estoniyädin – Ma olen pärit Eestist.

Meniŋ ismim Toomas – Minu nimi on Toomas.

hemme adem zatidinla erkin, izzet-hörmet we hoquqta babbarawer bolup tughulghan. ular eqilghe we wijdan'gha ige hemde bir-birige qérindashliq munasiwitige xas roh bilen muamile qilishi kérek. – 'Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.'

Laensõnad

Uiguuri keeles leidub mitmeid laensõnu, allpool on vaid mõned näited. Hiina keelest pärinevad eeskätt toidunimed.

Päritolukeel	Sõna	Uiguuri keeles	Eesti keeles
Vene keel	велосипед	ۋېلىسىپىت, welisipit	jalgratas
	доктор	دوختۇر, doxtur	doktor (medits.)
	поезд	پويىز, poyiz	rong
	область	ئوبلاست, oblast	oblast
	телевизор	تېلېۋىزور, telewizor	televiisor
	ви́лка	ۋىلكا, wilka	kahvel
	адрес	ئادرېس, adres	aadress
	дива́н	دىۋان, diwan	diivan
	почта	پوچتا, počta	post (postiteenus)
	кепка	كەپكە, käpkä	nokamüts
	шарф	شارپا, šarpa	sall
	моро́женое	ماروژنى, marožni	jäätis
	аэроплан	ئايروپىلان, ayropilan	lennuk
	аэродром	ئايرودروم, ayrodrom	lennujaam
	щётка	چوتكا, čotka	hari (ntks hambahari, põrandahari)
	торт	تورت, tort	tort
	медицина	مېدىتسىنا, meditsin	meditsiin
	церковь	چېركاۋ, čerkaw	kirik
	трактор	تراكتور, traktor	traktor
Hiina keel	凉粉 liángfěn	لەڭپۇڭ, läŋpuŋ	Hiina külmnuudlid
	豆腐 dòufu	دۇفۇ, dofu	tofu
	中国 zhōngguó	جۇڭگو, juŋgo	Hiina
	书记 shūji	شۇجى, šuji	(partei)sekretär
	白菜 báicài	بەسەي, bäsäy	hiina kapsas
Araabia keel	كتاب kitāb	كىتاب, kitap	raamat
	خَلْق ḵalq	خەلق, xälq	rahvas
	جُمْهُورِيَّة jumhūriyya	جۇمھۇرىيىتى, jumhuriyiti	vabariik
	مَرْكَز markaz	مەركەز, märkäz	keskus
	خَرِيطَة ḵarīṭa	خەرىتە, häritä	(maa)kaart
	أَدَبِيَّات ʾadabiyyāt	ئەدەبىيات, ädäbiyat	kirjandus
	مَزَار mazār	مازار, mazar	haud
	جَامِعْ ʾjāmiʿ	مەسچىت, mäsčit	mošee
Pärsia keel	شهر šahr	شەھەر, šähär	linn
	دوست dôst	دوست, dost	sõber
	گل gol	گۈل, gül	lill
	گوشت gušt	گۆش, göš	liha
	بازار bâzâr	بازار, bazar	turg, bazaar
	آسمان âsemân	ئاسمان, asman	taevas

Kirjaviis

Tänapäeva Hiinas kasutavad uiguurid araabia kirja, Venemaa eri aladel kasutatakse kirillitsat ja Türgis ladina kirja. Paljudel uiguuri keelealadel, nagu Illi, Kaxgar, Hotan ja Lop, on oma murre. Uiguuri keel kuulub Hiina ametlikult tunnustatud vähemuskeelte hulka ja on tihedalt seotud usbeki keelega.

Huvitavat

Ajaloos kasutusel olnud uiguuri tähestik põhineb sogdi kirjal, mille juured omakorda on pärit aramea kirjast. Uiguuri kirja kirjutatakse ülevalt alla tulpades ja vasakult paremale.

Mongoli kirja juured pärinevad umbes 14. sajandist p. Kr. turgi keelkonna uiguuri keele kirjutamise süsteemist ning seda kirjutatakse samuti tulpades vasakult paremale. 7. sajandil p. Kr. kasutati ühe vana Kesk-Aasia turgi keele kirjutamiseks turgi ruunikirja, mille päritolu on aga teadmata.

Välislingid

• Uiguuri nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus