US Airwaysi lend 1549

US Airwaysi lend 1549
Lennuk hulpimas Hudsoni jõel
Õnnetuse ülevaade
Kuupäev	15. jaanuar 2009
Tüüp	juhitud maandumine vette
Koht	Hudsoni jõgi
Põhjus(ed)	lindude sattumine mootoritesse
Reisijaid	150
Meeskond	5
Vigastatuid	100
Hukkunuid	0
Ellujääjaid	155 (kõik)
Õhusõiduki tüüp	Airbus A320
Tõusis õhku	LaGuardia lennujaam
Vahepeatus	Charlotte'i Douglase rahvusvaheline lennujaam
Sihtkoht	Seattle'i Tacoma rahvusvaheline lennujaam
Lennufirma	US Airways

US Airwaysi lend 1549 oli reisilennufirma US Airwaysi plaanipärane lend Ameerika Ühendriikide siseliinil 15. jaanuaril 2009 LaGuardia lennujaamast (New York) Seattle'i Tacoma lennujaama (Seattle). Lennuk Airbus A320 tegi hädamaandumise jõele.

Varsti pärast A-320 õhkutõusmist lennuväljalt sattus kõrgust koguva lennuki teele ligikaudu 1000 meetri kõrgusel linnuparv, millest läbilendamise järel seiskusid lennuki mõlemad mootorid. Hilisemal uurimisel selgus, et mõlema mootori õhukanali kaudu oli mootoritesse sattunud korraga mitu suurt lindu, mis oligi turboventilaatormootorite seiskumise põhjus. Kõik 155 inimest lennuki pardal pääsesid hädamaandumisel eluga ja nad evakueeriti veepinnal püsinud lennukilt kiiresti appi tulnud laevadega. Ajakirjanduses sai lennuõnnetus tuntuks kui Hudsoni ime, lennuki kapten Chesley B. Sullenberger "Sully" ja kaaspiloot Jeffrey Skiles said rahvuskangelasteks.

Õnnetuse kulg

Õhkutõusmine ja linnud

Lennuk tõusis õhku New Yorgi LaGuardia lennujaama 4. lennurajalt kell 15.25 kohaliku aja järgi, lennukit piloteeris kaaspiloot Skiles. Kaks minutit pärast rataste eraldumist lennurajalt sattus lennuki teele linnuparv. Skiles märkas seda esimesena, kuid oli juba hilja ning lendurid ei jõudnud lennusuunda enam muuta. Lennuk lendas suurte lindude parvest läbi ning seejärel kuulsid piloodid ja reisijad paugatusi, mida saatsid mootorite düüsidest väljuvad leekide pahvakud, seejärel saabus vaikus ja salongis oli tunda kütuse levivat haisu. Kokpitis käivitusid kohe alarmsignaalid, mis teavitasid mootorite kiirest võimsuse kaotusest. Kapten Sullenberger võttis lennuki juhtimise üle ja Skiles üritas samal ajal avariiprotseduuride käsiraamatust juhindudes lennuki mootoreid taaskäivitada.

Samal ajal kui Skiles püüdis mootoreid käivitada, teatas kapten hädaolukorrast lennujuhile. Lennujuhid peatasid LaGuardia lennuväljalt väljuvad lennud, et teha lennule 1549 ruumi hädamaandumiseks, kuid reisilennuki kapten teatas, et nad ei jõua seiskunud mootoritega LaGuardiasse tagasi pöörduda. Kapteni palvel teavitas lennujuht lähedalasuva Teterboro lennujaama lennujuhte, kes andsid loa hädamaandumiseks, kuid A-320 kapten mõistis, et neil ei jätku kõrgust ka sinna jõudmiseks. Sullenberger võttis uuesti ühendust lennujuhiga ja ütles: "Me lähme Hudsonisse." 90 sekundit enne jõele maandumist teavitas ta reisijaid salongis, et maandutakse veepinnale, lennusaatjad juhendasid seejärel kiiresti reisijaid võtma avariiasendit.

Maandumine

Lennuki lend lõppes kuus minutit pärast õhkutõusmist. Airbus-320 maandus kell 15.31 kohaliku aja järgi kiirusel 240 km/h keset jõge. Hiljem ütles Sullenberger, et valis hädamaandumiseks koha just mitme jõelaevaterminali läheduses, et reisijaid saaks kiiresti lennukilt laevadele korjata. Pärast lennuki peatumist maandumisel jäi see veepinnale triivima, mitmed laevad said seetõttu lennuki reisijatele kiiresti appi tulla.

NTSB ütles hiljem, et "teadaolevalt on see tõenäoliselt lennundusajaloo edukaim reisijatega vette maandumine. Meeskond teadis, mida teha, ja tegi seda nii, et keegi ei hukkunud".

Evakuatsioon

Pärast hädamaandumist andis Sullenberger reisijaile käsu lennuki salongist evakueeruda, meeskond asus juhendama reisijaid lennuki tiivale väljumiseks ja päästeparvedena toimivatele täispuhutavatele avariitrappidele evakueerimiseks. Meeskond juhendas reisijaid kiiresti lennuki reisijatesalongi etteotsa minema, sest aeglaselt sissetungiva vee tõttu hakkas lennuki sabaosa sügavamale vette vajuma.

Kapten Sullenberger kõndis enne lennuki pardalt lahkumist reisijatesalongi kaks korda läbi, veendumaks, et kõik pardal olnud inimesed on evakueeritud.

Mõni reisija kartis, et tiivas asuvad kütusepaagid võivad plahvatada ja hüppas vette, et ujuda appi tulnud laevade juurde. See oli eluohtlik tegevus; veesolijad riskisid hüpotermiaga, sest vesi oli väga külm.

Päästetööd

Mitu jõelaeva, millelt märgati hädamaanduvat lennukit, ruttasid aegsasti selle juurde. NY Waterway laev Thomas Jefferson saabus kapten Vincent Lombardi juhtimisel hulpiva lennuki juurde neli minutit pärast selle maandumist. Mõni minut hiljem saabus ka teine NY Waterway laev "Governor Thomas H. Kean", mille kapten oli kõigest 20-aastane Brittany Catanzaro. Sullenberger palus Catanzarot, et tema meeskond võtaks kõigepealt laevale mõlemal pool keret lennuki tiival seisvad reisijad, mida Catanzaro ka tegi.

FDNY kuulutas välja suurõnnetuse häire ja reisijatele kiirustasid appi veel päästekaatrid, tuukrid, 35 kiirabiautot ja muud päästeautod.

Kõik reisijad ja meeskonnaliikmed toodi kiiresti kaldale, mitmele inimesele oli vaja anda ka esmaabi. Peamised kaebused olid hüpotermia ja kerged vigastused. Haiglasse viidi ainult kaks inimest, üks neist oli reisija Dave Sanderson. Sandersonil diagnoositi hüpotermia ja kuna ta silmadesse oli sattunud veepinnale valgunud lennukikütust, kannab ta kahjustuste tõttu nüüd prille.

Kell 16.57 kuulutasid FDNY ja NYPD suurõnnetuse häire lõppenuks, õnnetuspaigale jäid ainult vajalikud päästetöötajad.

Õnnetuse põhjus

Õnnetuse põhjus selgus uurimisel kiiresti, sest A-320 piloot oli juba enne jäätumata jõele maandumist lennujuhile teatanud, et lennuk lendas enne mootorite seiskumist läbi linnuparve. Lennuki mootoreid uurides avastasid uurijad selles päris suurte lindude jäänuseid, DNA-analüüsiga tuvastati, et mootoritesse sattunud linnud olid kanada lagled. Pärast seda oli uurijatele selge, et selliste suurte lindude sattumine mootoritesse oligi kompressorilabade purunemise ja mõlema mootori seiskumise põhjus.