Tuumarelvad ja Iisrael
.jpg){kind=spacer}
Arvatakse laialdaselt, et Iisraeli Riigil on tuumarelvad. Iisraeli tuumaarsenali suurust hinnatakse vahemikku 90–400 lõhkepead ning usutakse, et riigil on võimekus neid lasta nii allveelaevadelt tiibrakettidega kui ka Jericho ballistiliste rakettidega, mis katavad keskmistest kaugustest kuni mandritevahelise distantsini.[1][2][3] Ilmselt sai Iisrael esimese tuumarelva kas 1966. aasta lõpus või 1967. aasta alguses ning oli seega maailma kuues tuumariik.[4][5]
Iisrael ei ole ametlikult tuumarelvade omamist kinnitanud ega ümber lükanud, riigi kõneisikud on aastate jooksul korduvalt väitnud, et Iisraelist ei saa esimene riik, kes Lähis-Idale tuumarelvi tutvustab.[6][7][8] Novembris 2023 kutsus muinsuskaitseminister Amihai Eliyahu üles Gaza sektoris tuumapommi kasutama ning seda peeti mitmel pool Iisraeli tuumarelvade olemasolu kinnituseks. Peaminister Binyamin Netanyahu mõistis sõnavõtu hukka ning noomis Eliyahut.[9][10]
Iisrael ei ole rahvusvahelisest survest hoolimata allkirjastanud tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut.[11] Riigi seisukoht on olnud, et tuumakontrolli ei saa rakendada muudele julgeolekuküsimustele tähelepanu pööramata ning kõigepealt peavad kõigi piirkonna riikide vahel tekkima soojad suhted kui võiks arutada "vastastikuselt ja tõhusalt kontrollitav režiimi, mis [muudaks] Lähis-Ida keemia-, bioloogilistest ja tuumarelvadest vabaks tsooniks".[12] Iisraeli soovi tuumavõimekust säilitada kinnitas ka peaminister Ya'ir Lapidi 2012. aasta sõnavõtt, milles ta viitas "muudele võimekustele", et "hoida meid elus seni, kuni meie ja meie lapsed siin on".[13]
Lisaks on Iisrael kehtestanud tuumarelvade leviku tõkestamiseks preventatiivlöökidele tugineva nn Begini doktriini, mis takistab teistel piirkonna riikidel tuumavõimekust saavutada. 1981. aastal hävitas Iisraeli õhuvägi operatsiooniga Opera Iraagi tuumareaktorid ning 2007. aastal operatsiooniga Orchard Süüria tuumareaktorid. 2010. aastal, ilmselt koostöös Ameerika Ühendriikidega, kahjustati Stuxneti kurivara abil Iraani tuumarajatisi. 2024. aastal on Iisrael endiselt ilmselt ainus Lähis-Ida tuumariik. Riigi kava kasutada tuumarelva eksistentsiaalse ohu korral nimetatakse Simsoni võimaluseks.
Iisrael hakkas aatompommide vastu huvi tundma kohe pärast iseseisvumist 1948. aastal, koostöös Prantsusmaaga ehitati 1950. aastate lõpus Dimona linna lähedale salajane tuumauuringute keskus. Tuumaprogramm jõudis avalikkuse ette 5. oktoobril 1986 vilepuhuja ja tuumauuringute keskuse endise töötaja Mordechai Vanunu kaudu. Mossad röövis Vanunu ning ta mõisteti riigireetmise ja spionaaži eest 18 aastaks vangi.[14]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Status of World Nuclear Forces – Federation Of American Scientists". Fas.org.
- ↑ "Jericho 3". missilethreat.csis.org. Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 15. augustil 2017.
- ↑ "Nuclear weapons – Israel". Federation of American Scientists. Vaadatud 1. juulil 2007.
- ↑ Nuclear Proliferation International History Project. "Israel's Quest for Yellowcake: The Secret Argentina-Israel Connection, 1963–1966". Woodrow Wilson International Center for Scholars.
- ↑ "Nuclear Overview". Israel. NTI. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2009. Vaadatud 23. juunil 2009.
- ↑ Bronner, Ethan (13. oktoober 2010). "Vague, Opaque and Ambiguous — Israel's Hush-Hush Nuclear Policy". The New York Times. Vaadatud 6. märtsil 2012.
- ↑ Korb, Lawrence (1. november 1998). "The Quiet Bomb". The New York Times. Vaadatud 6. märtsil 2012.
- ↑ "Foreign Relations of the United States, 1964–1968" (historical documents). Office of the Historian. XX, Arab-Israeli Dispute, 1967–68. Department of State. 12. detsember 1968. Document 349. Vaadatud 3. juulil 2012.
- ↑ Williams, Dan (5. november 2023). "Netanyahu suspends Israeli minister over Gaza nuclear comment". Reuters. Vaadatud 19. juunil 2024.
- ↑ Lederer, Edith M. (14. november 2023). "China, Iran, Arab nations condemn Israeli minister's statement about dropping a nuclear bomb on Gaza". AP News (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
- ↑ Lazaroff, Rovah (30. oktoober 2022). "Israel must get rid of its nuclear weapons, UNGA majority decides". The Jerusalem Post (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
- ↑ "Application of IAEA Safeguards in the Middle East" (PDF). International Atomic Energy Agency. 10. september 2004. GOV/2004/61/Add.1-GC(48)/18/Add.1.
- ↑ Williams, Dan (2. august 2022). "Israel signals no change on nuclear policy as U.S. reaffirms anti-proliferation drive". Reuters. Vaadatud 19. juunil 2024.
- ↑ "Vanunu: Israel's nuclear telltale". BBC News. 20. aprill 2004. Vaadatud 17. oktoobril 2012.
[Vanunu blew] the whistle on Israel's secret nuclear activities....It was a decision that led him first to London and the Sunday Times - then to Rome and kidnapping by Israeli intelligence service Mossad - then back to Israel and a long jail sentence.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Brower, Kenneth S (veebruar 1997), "A Propensity for Conflict: Potential Scenarios and Outcomes of War in the Middle East", Jane's Intelligence Review (special report): 14–15
- Burrows, William E; Windrem, Robert (1994), Critical mass: the dangerous race for superweapons in a fragmenting world, Simon and Schuster, ISBN 978-0-671-74895-1
- Cohen, Avner (1998), Israel and the Bomb, New York: Columbia University Press, ISBN 978-0-231-10482-1
- Cordesman, Anthony H (1996), Perilous prospects: The peace process and the Arab-Israeli military balance, Boulder, CO: Westview Press, ISBN 978-0-8133-2939-0
- Ben-David, Alon (1. oktoober 2009), "Israel seeks sixth Dolphin in light of Iranian 'threat'", Jane's Defence Weekly, vaadatud 4. juunil 2011
- Farr, Warner D (september 1999), The Third Temple's holy of holies: Israel's nuclear weapons, The Counterproliferation Papers, Future Warfare Series, kd 2, USAF Counterproliferation Center, Air War College, Air University, Maxwell Air Force Base, vaadatud 2. juulil 2006
- Hersh, Seymour M. (1991), The Samson Option: Israel's Nuclear Arsenal and American Foreign Policy, New York: Random House, ISBN 978-0-394-57006-8
- Spector, Leonard S; McDonough, Mark G; Medeiros, Evan S (1995), Tracking nuclear proliferation: A guide in maps and charts, Washington, DC: Carnegie Endowment for International Peace, ISBN 978-0-87003-061-1
- Weissman, Stephen 'Steve'; Krosney, Herbert (1981), The Islamic bomb: the nuclear threat to Israel and the Middle East, New York, NY: Times Books, lk 275, ISBN 978-0-8129-0978-4
- Cohen, Avner (2005), Israel and the Bomb, New York: Columbia University Press, ISBN 978-0-231-10483-8
- Jackson, Galen (2019), "The United States, the Israeli Nuclear Program, and Nonproliferation, 1961–69, Security Studies", Security Studies, 28 (2): 360–393, DOI:10.1080/09636412.2019.1551570, S2CID 159409533.
- Raz, Adam (2015), The Struggle for the Bomb (heebrea), Jerusalem: Carmel Publishing House.
- Rhodes, Richard (2010), The Twilight of the Bombs: Recent Challenges, New Dangers, and the Prospects for a World Without Nuclear Weapons, Knopf Doubleday, ISBN 978-0-307-26754-2, vaadatud 4. juunil 2011
- Polakow-Suransky, Sasha (2010). The Unspoken Alliance: Israel's Secret Relationship with Apartheid South Africa. New York: Pantheon Books. ISBN 978-0375425462.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Avner Cohen Collection, A collection of primary sources and interviews at the Nuclear Proliferation International History Project
- Beaumont, Peter; Urquhart, Conal (12. oktoober 2003), "Israel deploys nuclear arms in submarines", The Observer, The Guardian
- Bisharat, George (detsember 2005), "Should Israel give up its nukes?", The LA Times, originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2008, Pentagoni uuring Lähis-Ida tuumarelvade kohta.
- Chirkin, Dmitry (15. jaanuar 2003), "Marcus Klingberg, last KGB Spy to be Released in Israel", Pravda, RU
- Cohen, Avner, "Official documents", Israel and the Bomb
- ——— (sügis–talv 2001), "Israel and Chemical/Biological Weapons: History, Deterrence, and Arms Control" (PDF), The Nonproliferation Review, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2009
- ——— (28. aprill 2006), "Documents", Israel Crosses the Threshold, The National Security Archive
- Gorman, Mark, Bibliography of Israeli Nuclear Science Publications (PDF), Federation of American Scientists
- Weitz, Yehiam (14. jaanuar 2005), "History of a hot potato", Haaretz, IL: Tau, originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2008, vaadatud 15. veebruaril 2012
- "Israel", Overview – WMD, Nuclear Threat Initiative, mai 2014.
- The Israel Institute for Biological Research, originaali arhiivikoopia seisuga 15. november 2012
- "Israel", Nuclear Files, Nuclear Age Peace Foundation
- Nuclear Stockpiles Current information on nuclear stockpiles in Israel at Nuclear Files.org, Nuclear Age Peace Foundation
- JIC Israel Nuclear file 1960–61 (PDF), UK: Cabinet office, Part 1, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2006
- JIC Israel Nuclear file 1960–61 (PDF), UK: Cabinet office, Part 2, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. august 2006
- Time to Open the Nuclear Gates – Israel's "nuclear ambivalence" strategy, O media, originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2007
- Annotated bibliography for the Israeli nuclear weapons program, Alsos Digital Library on Nuclear Issues