Mine sisu juurde

Tuhatnik

Allikas: Vikipeedia

Tuhatnik ehk tõsjatskij (vene keeles | Ты́сяцкий; kreeka keeles "chiliarch", inglise keeles "thousandman" ja "town militia commander", ladina keeles "dux"), samuti "Heerzog" oli keskaegse Kiievi- ja Moskva-Vene linna ja selle haldusliku piirkonna kohaliku omavalitsuse militaarne ametnik, kaitseväe kõrgeim ülem ja komandör, družiinast eraldiseisev korrakaitse eest vastutav suurvürsti sõjaväepealik, kaitsejõudude sõjaline juht ja liider, kes juhtis temale teenistuslikult alluva tuhandest vabatahtlikust sõjalisest kaitseväelasest ja korravalvurist või nn. riiklikust miilitsast (ru: земское ополчение) koosneva munitsipaalse üksuse "tõsjatša" (ru:тысяча) tegevust ning kohaldades kaitseotstarbelisi ja järelevalvemeetmeid teostas avaliku korra ja administratiivametnike, ennekõike linnapea eehk possaadniku kaitset keskaegse Venemaa linnas. Hiljem tuntud kui saadik, juriidiline isik, kohtueesistuja ja kohtunik, samuti tsaari õukonna pulmavanem.

Nimetust tuhatnik ei kohta vene varasemas ajaloos, sest keskaegsel Venemaal nimetati kõiki sõjaväepealikke vojevoodideks. Tuhatniku olemasolust aga ei ole kahtlusi.[1] Ajalooliseks pöördehetkeks on aasta 1089, mil vojevoodi ja võimul olevat kiievlasest tuhatnikku mainitakse esimest korda eraldi. Kuna tuhatnikku puudutavad andmed on enamasti otseselt seotud linna ja selle elanike eluoluga, on urbaniseerumist ning linnade ja nende piirkondade laienemist peetud üheks mõjuavaldavaks asjaoluks, mis tõi kaasa selle ameti arenemisele omaette positsiooniks.[2]

Kiievi tuhatnik Jan Võšatitš ja paganad

Esimene tuntud ja 1097. aastal esimest korda kroonikas nimepidi mainitud tuhatnik on Kiievi vürsti Svjatopolk II vojevood Putjata Võšatitš, kuulsa bojaarisuguvõsa järeltulija, kelle ametisse nimetamise päev on jäänud selgusetuks, nagu ei ole suudetud kindlaks teha ka tema täpsemat sünniaega. Tema nimi kordub aga seoses mitmete ajalooliste sündmustega, sh. lahinguga polovetside vastu 1106. aastal, millest ta koos oma venna Jan Võšatitšiga osa võttis. Putjata 15-aastane karjäär lõppes sellega, et pärast vürst Svjatopolk II surma 1113. aastal ja enne uue valitseja leidmist süttinud rahutustega seoses röövisid Kiievi ülestõusnud linnaelanikud tema ja ta sotnike õukonnad paljaks. Pärast seda sündmust Putjata kohta eluloolisi märkmeid ei ole, aga mälestus temast on säilinud Solovje Budimirovitšist ja Zabava Putjatišnast jutustavates bõliinades. Järgmine Kiievi tuhatnik Putjata järel oli Uleb.[2][3]

Mõningate andmete kohaselt oli Kiievi esimene tuhatnik bojaar Jan Võšatitš (aastast 1089), kelle vahetas välja tema vend Putjata.[4] Seejärel tulid Ratibor, Davõd Jarunovitš ja alles 1147. aastal Gleb ehk Uleb.[5] Üks kuulsamaid tuhatnikke oli Dmitri, kes organiseeris linna kaitset, kui Batu-khaani sõjavägi 1240. aasta lõpus Kiievi alla jõudis. Tol ajal umbes 50 000 elanikuga linn hävitati ja kõik tapeti, väljaarvatud tuhatnik Dmitri, kelle vaprus oli Batule sügavat muljet avaldanud.[5]

Tuhatniku institutsioone on esinenud Tšernigivis, Pereslavlis, Rostovis ja mujal linnades ning üks tuntud Rostovi tuhatnik on nimega Georgi. Esimene Novgorodi tuhatnik oli Mironeg, kes valiti teenistusse 1190. aastal.[6]

14.sajandil endised tuhatnikud säilitasid oma privileegid, kaaluka ja märkimisväärse poliitilise mõjuvõimu ning neid tunti nime all "Vanad tuhatnikud".

Kui suri Moskva tuhatnik Vasili Vasiljevitš Veljaminov, likvideeris Moskva ja Vladimiri suurvürst Dmitri Donskoi oma võimu tsentraliseerimise eesmärgil aastatel 1373–1374 possaadniku ja tuhatniku ametikohad[7] ning asendas need vojevoodi ja namestnikuga. Novgorodis likvideeriti tuhatniku ametikoht 1478. aastal, mil suurvürst Ivan III vallutas linna ja liitis selle ametlikult Moskva suurvürstiriigiga. 1510. aastal likvideeris Moskva suurvürst Vassili III veetšekorra ja iseseisvuse ka Pihkvas.[8]

Tuhatniku valimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuhatnik oli positsioonilt possaadniku järel järgmine mees ning keskaegse Vene linna ja piirkonna üks tähtsamaid ja kõrgemaid vürsti huvisid esindava linnavalitsuse administratiivseid juhte. Ametisse valimine ja seadmine toimus samal viisil kui possaadniku puhul. X–XI sajandil Kiievi suurvürsti võimu all määras selle militaarse ametniku ainuisikuliselt riigipea ise, tehes valiku kõrgest seisusest aristokraatide hulgast, aristokraatliku sõdalase või bojaari peekonnast, määrates ta kaitsjaks possaadnikule, kes tihti oli vürsti oma poeg või mees tema družiinast. Üldiselt astuti ametisse määramatuks ajaks ja teenistusperioodi e. ametiaja pikkus sõltus teenistusse määrajast. Alates XV sajandist hakati tuhatnikku valima tavaliselt üheks aastaks.[9] Tal oli oma pitsat, millega tõestas ja kinnitas dokumentide autentsust.[10] Tuhatnikku peeti linna elanikkonna esindajaks, kuigi teenistusse nimetas ta vürst. Pärast Vladimir Monomahhi surma 1125. aastal lagunes ühtne Kiievi-Vene riik mitmeteistkümneks vürstiriigiks ja vürstid alustasid võitlust suurvürsti tiitli pärast. Vürstide sagedase vahetumise ajal moodustasid ülikute seast valitud asjamehed linna omavalitsusliku juhtimisorgani, mis kaitses linna huvisid vürsti ees. Esimene valitud ja veetše otsusega ametisse nimetatud possaadnik astus ametisse 1126. aastal ning tuhatnik alates 1130. aastast. Linnadesse, kus veetšekord puudus, näiteks Moskvasse ja Tveri, määras tuhatniku suurvürst.

Novgorodi veetše

XII sajandil otsustas Novgorodi veetše Kiievist määratud valitsejad kõrvaldada ja valida vürsti aristokraatlikust suguvõsast, seades talle tingimuseks,et ta ei ürita saada suurvürstiks. Seejärel ümbritseti ta vürsti võimukasutuse kontrollimiseks Novgorodi Vabariigis kohaliku bürokraatiaga. Sõltuvalt valitud vürsti ja Novgorodi esindajate omavahelistest suhetest võidi vürst valitsemisest ka vabastada ja pagendada. Peapiiskop, possaadnik ja tuhatnik valiti kõrgeima võimuorgani, veetše, valimistel toetuskisa tugevuse põhjal.[11][12] Tuhatniku valimistel võeti arvesse ka tavalise rahva esindajaid. Teenistusse astuva tuhatnikuga sõlmiti leping ning teda assisteerisid saja sõjamehe juht "sotnik" (ru:" Сотник", Сотский") ja kümne mehe juht "desjatskij"[13] (ru:"Десятский").[14] Tuhatnikul olid tema ülalpidamiseks määratud kindlad sissetulekud Novgorodi eri piirkondadest.

Tolleaegsete tuhatnike hulgas leidus mõjuavaldava poliitilise tähtsusega suurkujuks tõusnuid, kellest üks oli XIII sajandi alguses galiitsia tuhatnikuna tegutsenud Demjan (ru:Демьян). Tema sõjaline ja poliitiline mõjuajaloolistele sündmustele kestis 23 aastat. Demjan oli komandör ja juhtis läbirääkimisi ning muu hulgas hoiatas 1230. aastal vürst Daniil Romanovitš Galitskijt, teatades talle nõo Aleksandri vandenõust.[15][16] XIV sajandil, kui mitmed bojaarid asusid elama erinevatesse vürstiriikidesse, kasvas tuhatniku tähtsus tunduvalt ning tema tohutu võim kujunes bojaaridele ja isegi vürstile mõnevõrra ohtlikuks.[17] Üheks selliseks ajalooliseks näiteks on aastatel 1347–1356 Moskva tuhatnikuna tegutsenud Aleksei Petrovitš Hvost, kellel oli Kremlis oma õukond ja kes Moskva sõjaväe ülemjuhatajana ei võinud ringi liikuda ilma kaitsesaatkonnata ning kelle ülemvõimust alguse saanud intriigid lõppesid tema mõrvaga. Bojaaride vandenõu tagajärjel Kremlis asetleidnud tuhatniku surm kutsus linnas esile rahutusi, mille tõttu mitmed privilegeeritud bojaariperekonnad olid sunnitud Moskvast Rjazani põgenema. Alles 1358. aastal avanes neile võimalus Moskvasse tagasipöördumiseks.[7][18][19]

Kuna ametnike valikut mõjutas üldiselt tema oma poja ja lähedaste sugulaste või kogu suguvõsa toetus, ei osutunud ametikoht tihti lõplikult valimistega määratuks, jäi mitmeks aastaks ühe mehe valdusse ning sellest kujunes niiviisi isalt pojale ja põlvest põlve pärandatav teenistuskoht. Mõnikord kasutati seda vaheetapina teel possaadnikuks, mida väljakujunenud soosimiskultuuri tagamaadel eriti hädavajalikuna ei peetud.

Tuhatniku kohustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgselt olid tuhatniku ülesanneteks sõjaväe juhtimine, linna administratiivsete ametnike, sh possaadniku, kaitsmine, tema volitustekohaste juhtimisülesannete, võimu ja otsuste täidesaatmise toetamine ning korra järelevalve veetšel. Peagi hakkas ta tegelema hoopis maksude kogumise ning sõjalise tähtsusega kohustustele lisandus veel tsiviilkaitse ja üldine korravalve. Kõrvuti nende ülesannetega teostas tuhatnik linna kaitserajatiste järelevalvet ja kutsus kokku veetše. Lisaks tegutses militaarne tuhatnik veel suursaadikuna ja kohtunikuna, rahuperioodil tunduvalt tsiviilsema kaubandusjuhina ja eelarvevahendite volitatud käsutajana ning tegeles äriõigusalaste nõustamistega.

Novgorodis

[muuda | muuda lähteteksti]

XII–XIII sajandil Novgorodis esimesed tuhatnikud erinesid teistest keskaegsete linnade tuhatnikest selle poolest, et nad valiti linna elanike hulgast ning nad esindasid madalama seisusega bojaaride, kaupmeeste ja linna vaesema lihtrahva huve. Novgorodi tuhatnik oli ennekõike "tõsjatša" (ru:"тысяча") ehk nn miilitsa juht. Tol ajal Novgorodis oli kolm erinevat maaväeüksust: vürsti družiina, mille koosseisu kuulusid aadlikud ja mis kuulus otse vürsti või nn asevürsti, namestniku alluvusse, piiskopirügement eesotsas bojaarist piiskopiametnikuga ja rahvamiilits, kelle liidrina oli tuhatnik koos sotnikega.[9] Selle kohustuse kõrval kuulusid tuhatniku tegevusvaldkonda veel kaubanduskohus ja hagiasjad, kaubandusalased rahvusvahelised läbirääkimised, kaubanduslike meetmete kontroll ja ärisuhete arendamine eri piirkondade vahel. Nad allusid üksnes veetšele. Olles valitud lihtsama rahva hulgast, tegeles tuhatniku institutsioon muugagi kui vaid bojaaride mõisate ja talude sotsiaalsete vajaduste ja huvide rahuldamisega. Tuhatnik oli Novgorodi kaubanduslepingute asendamatu sõlmija, kaubandusega kaasnevate tulumaksude ametnik, välismaiste saadikutega läbirääkimiste esmane organiseerija ja Vene vürsti juurde saadetava saatkonna liige.

Novgorodis lahendati 13.–15. sajandil kaubandusvaidlused avaliku ja erasektori initsiatiivil loodud kohtuorganis, mis kaupmeeste pürgimuste kohaselt pidi vähendama riigi sekkumist ettevõtjate kaubanduslikesse afääridesse. Riiklikuna esindajana ja samas kohtu eesistujana võttis sellest osa ka tuhatnik. Juhul kui otsustamine puudutas avalikke huve, oli kohtunikekogu liikmeks ka possaadnik. Kaupmehi esindas kaks ühisuse või artelli staarostit. Istungitel otsustati eri linnade kaupmeeste lahkarvamuste üle ja samuti sätestati Novgorodi õigusaktidega rahvusvaheline jurisdiktsioon.[20]

XIV sajandi esimesel veerandil hakati tuhatnikke valima bojaaride hulgast, kellel õnnestus niimoodi endale haarata possaadniku järel teinegi munitsipaalne võtmepositsioon. Sellest ajast alates peeti tuhatniku ametikohta possaadnikuks tõusmisele eelnevaks seisuseks.

XIV sajandi keskpaigas kujunes Novgorodis asetleidnud reformimuudatustega seoses tuhatniku ametikohast sisemise hierarhiaga kollektiivorgan eesotsas ülem- ehk peatuhatnikuga (ru:степенный (главный)), kes esindas kogu Veliki Novgorodi ja kellele allusid ülejäänud (ru: кончанские) tuhatnikud. XV sajandil algatati peatuhatnike iga-aastane rotatsioon ehk keerd, mis eeldas töötamist ametikohal aastase tähtajaga ja mille käigus sai ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohal ning samas võimaldas linna eri rajoone esindavate bojaaride annete ja initsiatiivi rakendamist.

Novgorodi esimene tuhatnik valiti 1190. aastal ja tema nimi oli Mironeg. Esimene ülemtuhatnik oli Falalei Andreanovitš (aastast 1360).

Kuigi need linnavalitsuse juhtivad ametnikud olid teenistusse valitud häälteenamusega, ei olnud nad alati linnaelanike meelt mööda ning aastal 1228. aastal lahkus rahvas veetšelt relvis röövima põlatud peapiiskopi Arseni ja tuhatnik Vjatšeslavi vara.[21]

Moskvas

[muuda | muuda lähteteksti]

Moskvas ei olnud veetšet ja tuhatniku valis suurvürst. Seoses sealse tuhatniku ametikohaga on mitmeid erinevaid arvamusi ja andmeid. Laialt levinud arvamuse kohaselt likvideeris aastal 1373 või 1374, pärast tuhatniku Vassili Vassiljevitši Veljaminovi surma, suurvürst Dmitri Ivanovitš Donskoi oma ainuõigust ära kasutades selle ametikoha. Teenistuskohale kandideerinud tuhatniku poeg Ivan Veljaminov solvus, põgenes Tveri ja algatas vastuhaku eesmärgiga säilitada ametikoht, aga see luhtus ja 1378. või 1379. aastal ta sai surmaotsuse, hoolimata sellest, et tema suguvõsa oli üks rikkamaid ja tuntumaid Moskvas. Teisalt on ajaloolaste arvamusi, et ametlikult Moskva tuhatniku ametikoha likvideerimist ellu ei viidud, vaid ametikohustused anti üle Vassili Vassiljevitši Veljaminovi hovimehena ning suurvürsti lähedase ja ennastsalgavana toetajana tuntud vennale Timofei Vassiljevitšile.

Moskvas hiljem tuhatnikke teenistusse ei kinnitatud, kuigi ametinimetus on säilinud kaua aega suurvürstide ja tsaari pulmatseremooniate pulmavanema nime all.[22] Moskva tuhatnikud:

  • Protasi (Veljamin) Fjodorovitš (? – surn. 1341) – bojaar, tuhatnik kuni 1341. aastani;
  • Vassili Prostasjevitš Veljaminov, hüüdnimega Vzolmen (? – surn. 1354) – bojaar, tuhatnik aastatel 1341–1354;
  • Hvost, Aleksei Petrovitš, hüüdnimega Hvost (? – surn. 1357) – bojaar, tuhatnik alates 1354. aastast; tapeti vandenõulaste poolt 3. veebruaril 1357;
  • Veljaminov, Vassili Vassiljevitš (? –1374) – bojaar, tuhatnik aastatel 1357–1374.

Pihkvas

[muuda | muuda lähteteksti]

Pihkvas tuhatnikuinstitutsiooni ei olnud. Linnas valiti kaks possaadnikku, kellest üks oli linnapea, teine aga täitis tuhatniku funktsioone ja teda assisteerisid sotnikud.[9][23][24]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tõsjatskij. Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik (ru:Тысяцкий. Энциклопедия Брокгауза и Ефрона) (vene keeles)
  2. ↑ 2,0 2,1 "Historic.Ru: Maailma ajalugu (ru:Всемирная история") Keskaegsed linnad. 3. Linnavalitsus (ru:Древнерусские города. 3. Городское управление) Zlõgostjev, Aleksei. 2001–2014. (vene keeles)
  3. ↑ Putyata (en)
  4. ↑ Euroopa ajalugu. Vene ajalugu. Kiievi ajalugu. Kiievi-Vene. Kiievi-Vene ühiskond (ru: История Европы. История России. Киевская Русь. Общество Киевской Руси)[alaline kõdulink] (vene keeles)
  5. ↑ 5,0 5,1 Venemaa keskaeg
  6. ↑ Tõsjatski (ru:Тысяцкий)
  7. ↑ 7,0 7,1 Tuhatnik A.P. Hvost. Poliitiline mõrv (ru:Тысяцкий А.П. Хвост. Политическое убийство) (vene keeles)
  8. ↑ Tysyatsky (en)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Muinasvene ajalugu. Novgorodi ja Pihkava vabariigid. Linnaametnikud Novgorodis ja Pihkavas (ru:Древняя русская история. Новгородские и Псковские республики. Должностные лица в Новгороде и Пскове) (vene keeles)
  10. ↑ Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik. Tõsjatskij (ru:Энциклопедия Брокгауза и Ефрона. Тысяцкий) (vene keeles)
  11. ↑ Russian history 26: The organization of the Novgorod 26.03.2007. (inglise keeles)
  12. ↑ Tysyatsky Freebase. (inglise keeles)
  13. ↑ Mida tähendab Desjatskij? Termini mõiste. Oneline-sõnaraamatukogumik (ru:Что такое Десятский? Oпределение термина. Крупнейший сборник онлайн-словарей) onlinedics.ru vene keeles)
  14. ↑ Russian history 20: Political structure of the provinces of the Kiev state. 12.3.2007(inglise keeles)
  15. ↑ Muinasvene linnad. 3. Linnavalitsus (ru:Древнерусские города. 3. Городское управление) (vene keeles)
  16. ↑ Demjan, galiitsia tuhatnik (ru:Демьян, галицкий тысяцкий) Temporary portal-Home-Д(Даниил Заточник-Досифей) Демьян, галицкий тысяцкий (vene keeles)
  17. ↑ Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik. Tõsjatskij (ru: Энциклопедия Брокгауза и Ефрона. Тысяцкий) (vene keeles)
  18. ↑ Missuguse Hvosti auks? Teadus ja elu. (ru:В честь какого Хвоста? Наука и жизнь.) (vene keeles)
  19. ↑ Tsentraliseeritud Vene riigi moodustumine (ru: Образование Русского централизованного государсва) Tšerepin, L. V. (ru:Л. В.Черепнин)-Google books (vene keeles)
  20. ↑ Russian Federation-National Report-World Arbitration Report (WAR)- 2nd Edition (inglise keeles)
  21. ↑ Keskaeg ja piiri kujunemine Loode-Vene alade ning Vana-Liivimaa vahel 18.04.09
  22. ↑ Venemaa ajalugu. Aleksei Mihailovitši valitsusaegsest Venemaast (ru:Русская История О России в царствование Алексея Михайловича) (vene keeles)
  23. ↑ Novgorodi ja Pihkava vabariikide riiklik organisatsioon (ru:Государственный строй Новгородской и Псковской республики)(vene keeles)
  24. ↑ Tysyatski- The Pskov 3rd Chronicle (inglise keeles)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tuhatnik&oldid=6432183"