Tuhala nõiakaev
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2013) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bd/Tuhala_Witches_Well1-21-03-2013.jpg/220px-Tuhala_Witches_Well1-21-03-2013.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/00/Tuhala_n%C3%B5iakaev_4.jpg/170px-Tuhala_n%C3%B5iakaev_4.jpg)
Tuhala nõiakaev on ajutine tõusuallikas Tuhala maastikukaitsealal Tuhala karstiala läbival maa-alusel jõel.
Kui Nabala karstialal plaaniti lubjakivi kaevandamist, siis tõusis nõiakaev karstialal kaevandamise vastaste kampaanias kesksele kohale ja selle kaitseks koguti 65 000 allkirja. Nõuti Nabala maastikukaitseala moodustamist.[1][2]
2012. aastal läbi viidud Eesti ime valimisel võitis hääletuse Tuhala nõiakaev.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaev hakkab suurvee ajal vett üle ääre ajama kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis ja Eesti pikima, Virulase karstikoopa kohal on veetase 2,35 m kõrgemal kui Nõiakaevu pealne plate. Tuhala nõiakaev "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis. On unikaalne karstiallikas, kuna veesurve tekib Tuhala maa-aluses jões ja tegemist ei ole arteesia kaevuga.
Kaevurakked ehitati tõenäoliselt samal ajal, kui asutati Tuhala kool. 1958. aastal tõsteti rakete kõrgust 1 meetri võrra.
Kaevus on huumushapetest veidi pruunikas, puhas rabavesi.
-
2009
-
2010
-
2010
-
2011
-
2013
Pärimuslugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.
Tuhala valla rahvalik nimetus oli Nõiavald.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Nõiakaevule appi!". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2011. Vaadatud 14. märtsil 2011.
- ↑ "Kaevandajad tahavad Nabala karstialal edasi tegutseda" Maaleht, 1. august 2012
- ↑ "Palju õnne, Eesti ime 2012 – Tuhala nõiakaev!". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2015. Vaadatud 31. märtsil 2013.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Loodusmälestised 22. Harjumaa-Raplamaa, Kohila karstivaldkond. Kose, Kohila. Koostanud Hella Kink. Toimetanud Anto Raukas. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 2011.
- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 190–193.
- Ants Talioja. Tuhala radadel. Kirjastus OÜ Kadmirell. Tallinn 2012.
- Gustav Vilbaste. Loodusvaatleja nr 4/5 september 1936. Kose erinumber.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuhala nõiakaev |
- "Palju õnne, Eesti ime 2012 – Tuhala nõiakaev!" Eesti Päevaleht, 27. juuni 2012
- "Nõiakaevu lähedale pressiv kaevandaja seljatas valla" Eesti Päevaleht, 5. detsember 2008
- Tuhala nõiakaevu loitsu laulu saab kuulata ja videot vaadata siit
- Tuhala nõiakaevu loitsu sõnad leiab siit