Troška mõis

Troška mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 84

Troška mõis (saksa keeles Espenhöhe, ka Charlottenhain, läti keeles Troškas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Tirza vallas Troškase külas.

Ajalugu

Aduliena alad eraldati Tirza mõisast aastal 1589. Esimeseks omanikuks oli Fabian von Tiesenhausen. Aastal 1629 sai mõisa omanikuks Gertrude Tiesenhausen, aastal 1640 aga Johann von Tiesenhausen. Aastal 1665 kuulus mõis Heinrich von Tiesenhausenile, kes osa mõisast 130 taalri eest süülunaks oma väimehele Hans Jürgen von Dießenile loovutas. Hiljem pantisid Adam Feiliß ja tema abikaasa Sophie Aduliena alad 2000 taalri eest Matthias Hildegårtnerile, kes pandiõigused aga krahvinna Siegritta Bielkele loovutas. See jättis mõisa aga reduktsioonikomisjoni hirmus aastal 1683 Tiesenhausenitele, kelle traditsiooniline lään see oli. Aastal 1749 pantis Adam Johann von Tiesenhausen Aduliena 12 000 taalri eest neljakümneks aastaks Peter Müllerile. Too viiski läbi Aduliena valduste jagamise, tagastades aastal 1780 Vecaduliena mõisa Tiesenhausenitele, omandades ise Jaunaduliena mõisa.

Aastal 1794 oli mõisa omanikuks Johann Gustav Carl von Tiesenhausen. Aastal 1749 omandas Troška tema pärandi jagamisel 7500 rubla eest tema poeg Carl Gustav Georg von Tiesenhausen, sellal kui teine poeg Adolph Johann sama summa eest Vecaduliena mõisa omandas. Aastal 1849 omandas Carl Gustav Georg mõlemad mõisad.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Troška mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 145 mees- ja 167 naishinge.

Aastal 1640 oli mõisa suurus koos Jaunaduliena mõisa ja Troška mõisaga kolm adramaad, aastail 1688 kuulus neile seitse adramaad, aastal 1734 aga 6 ja 3/4 adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad, aastal 1823 aga 2 ja 4/5 adramaad.Aastal 1832 oli adramaid 2 ja 1/5, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 3 ja 61/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Vecaduliena mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 145 mees- ja 167 naishinge.

Aastal 1640 oli mõisa suurus koos Jaunaduliena mõisa ja Vecaduliena mõisaga kolm adramaad, aastail 1688 kuulus neile seitse adramaad, aastal 1734 aga 6 ja 3/4 adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad, aastal 1823 aga 2 ja 17/20 adramaad. Aastal 1832 oli adramaid 2 ja 17/21, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 39/80, lisaks allus mõisale 3 ja 79/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Agraarreformi ajal 1920 kuulus mõisale 348 hektarit maad.