Atlandi ookeani ületus
Transatlantilised ületusteed on üle Atlandi ookeani kulgevad Ameerikaid ning Euroopat või Aafrikat ühendavad reisija- ja kaubaveod kui ka sideliinid (allveekaablid).
Suurem osa reisijaveost toimus sajandeid ookeani põhjaosas, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, ajalooliselt eeskätt Ühendkuningriigist otse Ameerika Ühendriikidesse. Traditsiooniliselt on Atlandi peasadamaks sajandeid olnud New York, kuigi tänapäeval on Louisiana ja Houstoni sadamate kaubamahud veelgi suuremad.
Atlandi laevanduse ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sajandeid pärast viikingite juhuslikku kaubavahetust Marklandiga lõid Hispaania kuningriigi purjelaevad 1566. aastast kestliku ja korrapärase Atlandi-ülese kaubavahetuse nn Lääne-Indiaga (Kariibi mere saartel) ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikaga, põhilise jaotuskeskusega Havannas.
Eelnesid aga Kolumbuse reisid, järgnesid siiski teised meresõidud maadeavastusteks brittidelt, hollandlastelt, rootslastelt, prantslastelt ja portugallastelt. Maailmajao teadvustamisega eurooplaste seas algas usupagulus, piraatlus, orjakaubandus ning lähetati niinimetatuid "kirstulaevasid".
18. sajandil toimus üle ookeani tihe kaubandus, veel üsna väheldase reisijate veoga ning maade vallutusteks kaasati sõjalaevastikke, üha enam hõlmates idarannikut.
19.–20. sajandil emigreerusid ookeaniliinilaevadel õnne otsinguil miljonid inimesed Uude Maailma, mis rauges vaid reisilennukite kasutusse võtmisega. Kuulsust kogus immigratsioonivärav Ellis Island, mis suleti ja jäeti aastakümneteks unarusse aastal 1954.
Transatlantilised sadamalinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa
[muuda | muuda lähteteksti]- Southampton Inglismaal
- Liverpool Inglismaal
- London Inglismaal
- Cardiff Walesis
- Glasgow Šotimaal
- Edinburgh Šotimaal
- Belfast Põhja-Iirimaal
- Queenstown Iirimaal
- Dublin Iirimaal
- Bremen Saksamaal
- Hamburg Saksamaal
- Amsterdam Hollandis
- Rotterdam Hollandis
- Antwerpen Belgias
- Cherbourg Prantsusmaal
- Le Havre Prantsusmaal
- Bordeaux Prantsusmaal
- Lissabon Portugalis
- Gibraltar Suurbritannia meretagusel alal
- Patras Kreekas
- Fiume Austria-Ungaris (tänapäeva Horvaatias)
- Trieste Austria-Ungaris (tänapäeva Itaalias)
- Messina Itaalias
- Napoli Itaalias
Ameerika
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Ameerika
[muuda | muuda lähteteksti]- New York Ameerika Ühendriikides
- Philadelphia Ameerika Ühendriikides
- Plymouth Ameerika Ühendriikides
- Boston Ameerika Ühendriikides
- Portland Ameerika Ühendriikides
- Halifax Kanadas
- Québec Kanadas
- Montréal Kanadas
Kesk-Ameerika
[muuda | muuda lähteteksti]- Havanna Kuubal
- Nassau Bahamal
- Kingston Jamaical
- Port-au-Prince Haitil
- Colón Panamas
Kuulsusrikkad transatlantilised migratsioonilaevad
[muuda | muuda lähteteksti]Titanic (1911 White Star Line), Olympic (1910 White Star Line), Oceanic (1899 White Star Line), Saxonia (1899 Cunard Line),...
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Atlandit ületavad lennukoridorid
[muuda | muuda lähteteksti]Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti üks regulaarsemaid Atlandi-ületajaid on Toomas Hendrik Ilves, kes tegi sellega algust juba kolmeaastaselt, lennates 1957. aastal sõjapõgenikest perekonnaga Royal Dutch Airlinesile kuulunud lennuki pardal Londonist otse New Yorki.[1]
Allvee kommunikatsioonikaablid
[muuda | muuda lähteteksti]Telegraafikaablid
[muuda | muuda lähteteksti]Enne raadio leiutamist oli ainuke viis mandrite vahel suhelda läbi sügavasse ookeanipõhja lastud telegraafikaablite. 1858. aastal veeti neist esimene Briti võimu all tuhandeid kilomeetreid Valentia saarelt Iirimaalt kuni Heart's Contenti asulasse Newfoundlandi saarel Kanadas. See töötas vaid kolm nädalat, järgnevad katsed 1865. ja 1866. aastal (kaablit aitas paigaldada omaaegne maailma suurim laev Great Eastern) olid tunduvalt edukamad.
Telefonikaablid
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest telefonikõnesid edastavat transatlantilist allvee telefonikaablit TAT-1 hakati paigaldama 1955. aastal.
Nimi | Kasutusaastad | Tüüp | Lähtekanaleid | Lõppkanaleid | Idaots | Lääneots |
---|---|---|---|---|---|---|
TAT-1 | 1956–1978 | galvaaniline | 36 | 51 | Šotimaa | Newfoundland |
TAT-2 | 1959–1982 | galvaaniline | 48 | 72 | Prantsusmaa | Newfoundland |
CANTAT-1 | 1961–1986 | galvaaniline | 80 | – | Inglismaa | Newfoundland |
TAT-3 | 1963–1986 | galvaaniline | 138 | 276 | Inglismaa | New Jersey |
TAT-4 | 1965–1987 | galvaaniline | 138 | 345 | Prantsusmaa | New Jersey |
TAT-5 | 1970–1993 | galvaaniline | 845 | 2112 | Hispaania | Rhode Island |
CANTAT-2 | 1974–1992 | galvaaniline | 1840 | – | Inglismaa | Nova Scotia |
TAT-6 | 1976–1994 | galvaaniline | 4000 | 10000 | Prantsusmaa | Rhode Island |
TAT-7 | 1978–1994 | galvaaniline | 4000 | 10500 | Inglismaa | New Jersey |
Valguskaablid
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene sidekaabel, mille kaudu edastati ka Interneti andmepakette oli transatlantilist allvee valguskaabel TAT-8, mida hakati paigaldama 1988. aastal.[viide?]
Nimi | Kasutusaastad | Tüüp | Lähtekanaleid | Lõppkanaleid | Lääneots | Idaots |
---|---|---|---|---|---|---|
TAT-8 | 1988–2002 | Valguskaabli kiud | 40 000 | – | New Jersey | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
PTAT-1 | 1989–2004 | fiiberoptiline | 3 × 140 Mbit/s | New Jersey ja Bermuda | Iirimaa ja Suurbritannia | |
TAT-9 | 1992–2004 | fiiberoptiline | 2 × 565 Mbit/s | – | USA | Saksamaa ja Holland |
TAT-10 | 1992–2003 | fiiberoptiline | 80 000 | – | New Jersey ja Nova Scotia | Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia |
TAT-11 | 1993–2004 | fiiberoptiline | 2 × 565 Mbit/s | – | New Jersey | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
CANTAT-3 | 1994–2010 | fiiberoptiline | 2 × 2,5 Gbit/s | Nova Scotia | Island, Fääri saared, Suurbritannia, Taani ja Saksamaa | |
TAT-12/13 | 1996–2008 | fiiberoptiline | 12 × 2,5 Gbit/s | – | USA × 2 | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
TAT-14 | 2001– | fiiberoptiline | 3,2 Tbit/s | – | New Jersey × 2 | Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Saksamaa ja Taani |
Lisaks on paigaldatud kokku 11 erakaablisüsteemi, 2 on projekteerimise staadiumis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Statue of Liberty - Ellis Island Foundation