Trans-Alaska torujuhtmesüsteem

Trans-Alaska torujuhtmesüsteem
Trans-Alaska Pipeline System

Asukoht	Alaska, Ameerika Ühendriigid
Suund	Põhi-lõuna
Algus	Prudhoe Bay
Lõpp	Valdez
Omanik	Alyeska Pipeline Service Company
Ehitus	1975–1977
Pikkus	1288 km
Maksimaalne läbilase	2,136 mln barrelit päevas
Diameeter	1219 mm
Pumbajaamu	11

Trans-Alaska torujuhtmesüsteem (inglise keeles Trans-Alaska Pipeline System (TAPS); ka Alaska torujuhe (Alaska pipeline)) on naftatranspordisüsteem Alaskal Ameerika Ühendriikides. See koosneb Alaska-ülesest toornaftajuhtmest, 11-st pumbajaamast, sadadest kilomeetritest lisajuhtmetest ning Valdezi mereterminalist. TAPS on maailma suurimaid torujuhtmesüsteeme. Põhijuhe on 1287 km pikkune ning 1,22-meetrise diameetriga ja kulgeb Prudhoe Bayst Alaska North Slope'ilt Prince William Soundi-äärsesse Valdezi, mis asub osariigi kesklõunas. Süsteem on eraomandis ning kuulub ettevõttele Alyeska Pipeline Service Company.

Torujuhe ehitati aastatel 1975–1977 pärast Ameerika Ühendriikide naftahinda plahvatuslikult tõstnud 1973. aasta naftakriisi. Kallis nafta muutis Prudhoe Bay naftamaardla uurimise majanduslikult tasuvaks. Prudhoe Bay maardla avastati juba 1968. aastal, kuid toona ei hakatud seda keskkonna-, õiguslike ja poliitiliste probleemide tõttu lähemalt uurima. Naftakriis muutis poliitilist hoiakut ning uute seadustega ületati ka õiguslikud probleemid.

Alaska naftajuhtme ehitus oli keeruline külma kliima ja hõreda asustuse tõttu. See oli üks esimestest suurtest projektidest igikeltsa alal ning juhtme ehitamiseks tuli välja töötada uusi tehnoloogiaid. Alaskasse saabus juhtme rajamiseks kümneid tuhandeid töölisi, mis aitas kaasa näiteks Valdezi, Fairbanksi ja Anchorage'i majandusele.

Esimene barrel läbis juhtme 1977. aasta suvel, täiemahuline töö algas sama aasta lõpus. Aastakümnete jooksul on olnud mitmeid märkimisväärseid naftalekkeid, mida on põhjustanud sabotaaž, lohakas hooldus ja kuulitabamused. Aastaks 2015 oli Alaska torujuhet läbinud üle 17 miljardi barrelit naftat. Selle maksimaalne päevane läbilase on üle kahe miljoni barreli, kuid tänapäeval seda täies mahus ei kasutata. Nafta läbilaset ei saa peatada ega väga madalale lasta, kuna siis külmuks toru ära. Võrgustikku on võimalik laiendada nii, et see ulatuks Arctic National Wildlife Refuge'i looduskaitseala võimalikesse maardlatesse.

Vaata ka

• Boeing RC-1
• Daltoni maantee
• Athabasca (romaan)

Allikad

• Alyeska Pipeline Service Co. The Facts: Trans Alaska Pipeline System (PDF). Alyeska Pipeline Service Co., 2007.
• Alyeska Pipeline Service Co. Trans Alaska Pipeline System The Facts 2016 (PDF). Alyeska Pipeline Service Co., 2016.
• Banet, Arthur C. "Oil and Gas Development on Alaska's North Slope: Past Results and Future Prospects" (PDF). Bureau of Land Management, March 1991.
• Berry, Mary Clay. Alaska Pipeline: The Politics of Oil and Native Land Claims. Indiana University Press, 1975.
• Coates, Peter A. The Trans-Alaska Pipeline Controversy. University of Alaska Press, 1991.
• Cole, Dermot. Amazing Pipeline Stories. Kenmore, Washington; Epicenter Press, 1997.
• McGrath, Ed. Inside the Alaska Pipeline. Millbrae, California; Celestial Arts, 1977.
• Mead, Robert Douglas. Journeys Down the Line: Building the Trans-Alaska Pipeline. Doubleday, 1978.
• Naske, Claus M. and Slotnick, Herman E. Alaska: A History of the 49th State. Norman, Oklahoma; University of Oklahoma Press, 1987. Second edition.
• Roscow, James P. 800 Miles to Valdez: The Building of the Alaska Pipeline. Englewood Cliffs, N.J.; Prentice Hall, 1977.
• Wickware, Potter. Crazy Money: Nine Months on the Trans-Alaska Pipeline. New York; Random House, 1979.
• Less oil may spell problems for pipeline Anchorage Daily News, Last Modified: December 27, 2009

Välislingid

• Alaska torujuhtme koduleht
• The Alaska Pipeline – sarja "American Experience" osa
• Trans-Alaska Pipeline Authorization Acti terviktekst