Tortefontaine

Tortefontaine
[ tɔʁtəfɔ̃tɛn ]
Pindala: 11,8 km²
Elanikke: 225 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 19′ N, 1° 55′ E

Tortefontaine on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Tortefontaine asub Hesdinist edelas, tee D136 ääres, kust voolab läbi Authie väike lisajõgi Varnette. Valda kuuluvad Le Molineli, Le Bout de Bas' ja Saint-Josse-au-Bois' külakesed.

Valla territoorium asub Artois-Picardie nõos.

Valda läbib Authie jõgi, mille läte asub Somme'i departemangus Coigneux' vallas ning mis voolab Bercki ja Fort-Mahon-Plage'i valdade vahelt La Manche'i.

Etümoloogia

Nimi tuleb sõnadest tortus (kõver) ja fontana (purskkaev). Nime selgitavad valda läbiva Authie jõe käänakud, mille läte on Somme'i departemangus Coigneux' vallas kohas nimega Fontaine du Rossignol ning mis suubub La Manche'i.

Paikkonna nimi on tõendatud kujudel Torta fontena (11. sajandi lõpp); Tortus fons (1125); Torta fontana (1137); Tortefontaine (1181); Tortefontene (1288); Tertefontaine (1384); Tortifontaines (1484); Torfontaines (1638); Torte-Fontaines (1720); Tortfontaine (1790).

Huviväärsusi

• Dommartini kloostri varemed. Ehitatud esmalt 1161. aastal, varemed leitavad põllumaalt.
• 17./18. sajandi hooned ja veel varemeid samast ajast.

• 
  Kool, vallamaja ja kirik
• 

Maastik

Vald on osa "Val d'Authie maastiku" lääneosast, nagu see on määratletud Nord-Pas-de-Calais' piirkonna maastike atlases, mille on koostanud piirkondlik keskkonna-, planeerimis- ja elamumajandusdirektoraat (DREAL).

See 83 valda hõlmav maastik on piiratud lõunas, Somme'i departemangus, Authie ja Ponthieu maastikuga, olenevalt Picardie maastike atlasest, ning põhjas ja idas Montreuillois' ja Ternois' maastikega ning kambriumi ja arteesia platoode maastikega. Praegu Pas-de-Calais' ja Somme'i vahel asuva Authie oru piiriäärne iseloom pärineb keskajast, mil see eraldas Prantsusmaa kuningriiki Hispaania kuningriigi valdustest põhjas.

Selle põhjanõlv on järsk, samas kui lõunanõlv on laugem. Läänes avaneb jõgi Picardie estuaarile omasesse Authie lahte ja suubub La Manche'i. Authie laht on oma suure estuaari ja madaliku maastikega kontrastiks ülesvoolu asuvate rohelisemate maastikega.

Authie, sügav sisselõige arteesia platoosse, on loonud silmatorkavad ökomaastiku üksused lubjakiviplatooga, mille kõrgus varieerub 100–163 m ja mis ulatub mõlemale poole jõge. Platoo kõrgus langeb Doullensi piirkonnast idas (kõrgeim punkt 163 m) Picardie madalikule läänes (alla 40 m). Authie oru põhi on seevastu kaetud loopealse ja turbaga. Authie on rannikujõgi, mis on klassifitseeritud esmaklassiliseks vooluveekoguks, kus domineeriva kalapopulatsiooni moodustavad lõhelised. Authie oru maastike pinnakatte moodustab 70% ulatuses haritav maa.