Toitumistüüp
Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.
Üldbioloogias ja ökoloogias jaotatakse toitumistüüpe kolme üldise toidu komponendi (energiaallika, elektronidoonori ja süsinikuallika) päritolu järgi. Niisuguses klassifikatsioonis kasutatakse troofia tüüpide tähistamisel kuut eesliidet.
Kui energiaallikaks on:
- keemilised ühendid – kemotroofia
- valgus – fototroofia
Kui elektroni andjaks (doonoriks) on:
- anorgaanilised ühendid – litotroofia
- orgaanilised ühendid – organotroofia
Kui süsiniku allikaks on:
- süsihappegaas – autotroofia
- orgaanilised ühendid – heterotroofia
Selle klassifikatsiooni alusel on võimalik kaheksa erinevat toitumistüüpi, mis kõik ka erinevatel organismidel Maal esindatud on. Nende nimetamisel kombineeritakse kuut eesliidet samas (energiaallikas, elektronidoonor, süsinikuallikas) järjekorras.
Näiteks enamik rohelisi taimi on fotolitoautotroofid, loomad ja nende seas inimene kuuluvad kemoorganoheterotroofide hulka.
Tihti kasutatakse seda klassifikatsiooni ka vaid energia- ja süsinikuallikat märkides. Siis saame neli tüüpi - kemoautotroofia, kemoheterotroofia, fotoautotroofia, fotoheterotroofia.
Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Selline on nt silmviburlane.
| Energia allikas | valgus | foto- | -troof | ||
| keemilised sidemed | kemo- | ||||
| Elektroni doonor | orgaaniline ühend | organo- | |||
| anorgaaniline ühend | lito- | ||||
| Süsiniku allikas | orgaaniline ühend | hetero- | |||
| anorgaaniline ühend | auto- | ||||