Theodosius Harnack

Theodosius Andreas Harnack (22. detsember 1816 / 3. jaanuar 1817 Peterburi – 11. november / 23. november 1889 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti teoloog ja vaimulik. Lõpetas Peterburis St. Petri-Schule, õppis 1834–1837 Tartu Ülikoolis, seejärel Bonni, Erlangeni ja Berliini ülikoolis; teoloogiamagister (1843, TÜ); teoloogiadoktor (1846, TÜ). Oli 1843–1845 Tartu Ülikooli eradotsent, 1845–1847 erakorraline, 1847–1853 korraline professor, algul praktilise, aastast 1852 süstemaatilise usuteaduse alal, 1853–1865 Erlangeni ülikooli professor, seejärel kuni 1875 aastani taas Tartu ülikoolis. Alates 1847 Tartu Ülikooli koguduse õpetaja. Loobus 1875 halvenenud tervise tõttu professuurist, kuid jätkas emerituuris üliviljakat teadustööd.

Isiklikku

Theodosius Harnackil oli neli poega, nende seas kaksikud teoloog Adolf von Harnack ja matemaatik Axel von Harnack, farmakoloog Erich Harnack ja kirjandusteadlane Otto Harnack. Tema äi Gustav von Ewers oli 1818–1830 Tartu Ülikooli rektor.

Teoseid

Die Grundbekenntnisse der evangelisch-lutherischen Kirche [Evangeelse-luterliku kiriku põhitunnistused: kolm oikumeenilist usutunnistust ja Augsburgi Usutunnistus: selle kiriku liikmetele põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega välja andnud Theodosius Harnack], 1845
Der christliche Gemeindegottesdienst im apostolischen und altkatholischen Zeitalter [Kristlik koguduse-jumalateenistus apostlikul ja vanakatoliiklikul ajastul], 1854, 2. väljaanne 1969
Dr. Martin Lutheri Väikse Katekismuse algkuju, 1856
Die Kirche, ihr Amt, ihr Regiment [Kirik, tema amet ja tema valitsemine: põhimõttelised laused läbivas seoses luterliku kiriku usutunnistuslike raamatutega], 1862, 2. väljaanne 1934, 3. väljaanne 1947
Die lutherischen Kirche Livlands und die Herrnhuter Brüdergemeine [Liivimaaluterlik kirik ja hernuudi vennastekogudus], 1860
Luthers Theologie I [Lutheri teoloogia iseäranis ühenduses tema lepitus- ja lunastusõpetusega I: Lutheri teoloogilised põhivaated], 1862, 2. väljaanne 1927
Die freie lutherische Volkskirche [Vaba luterlik rahvakirik], 1870
Liturgische Formulare zur Vervollständigung und Revision der Agende für die evangelische Kirche in Rußland [Liturgilised korrad evangeelse kiriku Venemaal agenda täiendamiseks ja revideerimiseks], 1872–1874
Praktische Theologie. Einleitung und Grundlegung der praktischen Theologie I/1 [Praktiline teoloogia I/1: Sissejuhatus ja alused], ca 1877
Praktische Theologie. Theorie und Geschichtge des Cultus I/2 [Praktiline teoloogia I/2: Kultuse teooria ja ajalugu (Liturgika: jumalateenistuseõpetus)], 1877
Praktische Theologie Praktiline teoloogia II/1: Jutluse ajalugu ja teooria [Homileetika: jutluseõpetus], 1878
Praktiline teoloogia II/2: Pastoraalse kogudusejuhtimise ajalugu ja teooria [Poimeenika: hingehoiuõpetus], 1878
Katechetik und Erklärung des kleinen Katechismus Dr. Martin Luthers I [Katehheetika ja dr. Martin Lutheri Väikse Katekismuse seletus I: Katehheetika [Kristlik kasvatusõpetus], 1882
Katechetik und Erklärung des kleinen Katechismus Dr. Martin Luthers II [Katehheetika ja dr. Martin Lutheri Väikse Katekismuse seletus II: Dr. Martin Lutheri Väikse Katekismuse seletus], 1882
Luthers Theologie II [Lutheri teoloogia iseäranis ühenduses tema lepitus- ja lunastusõpetusega II: Lutheri õpetus lunastajast ja lunastusest], 1886, 2. väljaanne 1927
Liturgika, pastoraalõpetus ja küberneetika, teoses: Zöckler, Otto (väljaandja), Teoloogiliste teaduste käsiraamat, IV. köide: Praktiline teoloogia, 3. töödeldud väljaanne 1890, 400-660

Valik teoseid internetis

Kristus Jeesus ehk seaduse ja prohvetluse täitja, 1842, 2. väljaanne 1860
Jutluse mõte: arendatud protestantliku kultuse olemusest, 1844
Kaksteist jutlust, 1848
Liturgilised lisandused, 1851
Kristlik koguduse-jumalateenistus apostlikul ja vanakatoliiklikul ajastul, 1854, 2. väljaanne 1969
Liivimaa luterlik kirik ja hernhuutlik vennastekogudus: lisandus uuema ja uueima aja kirikuloole, 1860
Lutheri teoloogia iseäranis ühenduses tema lepitus- ja lunastusõpetusega I: Lutheri teoloogilised põhivaated, 1862
Meie aja kirikliku teoloogia teaduslik asend ja ülesanne, 1866
Püha õhtusöömaaja kiriklik haldamine, 1868
Vaba luterlik rahvakirik, 1870
Lutheri teoloogia iseäranis ühenduses tema lepitus- ja lunastusõpetusega II: Lutheri õpetus lunastajast ja lunastusest, 1886 (1. ja 2. köide on digiteeritud ühe failina; 2. köide algab failis leheküljel 605)

Kirjandus

Heinrich Wittram, Die Kirche bei Theodosius Harnack. Ekklesiologie und praktische Theologie, Göttingen, 1963
Christoph Link, Die Grundlagen der Kirchenverfassung im lutherischen Konfessionalismus des 19. Jh.s, insbesonders bei Theodosius Harnack (doktoriväitekiri, München), 1966
Klaus Schwarzwäller, Sibboleth: die Interpretation von Luthers Schrift De servo Arbitrio seit Theodosius Harnack; ein systematisch-kritischer Überblick, München, 1969
Kurt Hünerbein, Impulse aus der Theologie Theodosius Harnacks für die heutige Kirche lutherischer Reformation (doktoriväitekiri, Leipzig), 1970
Heinrich Assel, "Zorniger Vater - verlorener Sohn. Harnacks Beitrag zur Lutherrenaissance zwischen Theodosius Harnack und Karl Holl", teoses: Adolf von Harnack, Göttingen 2003, 69-83.
Schröder, Bernd, Die Wissenschaft der sich selbst erbauenden Kirche - Theodosius Harnack, teoses: Grethlein, Christian; Meyer-Blanck, Michael, Geschichte der Praktischen Theologie. Dargestellt anhand ihrer Klassiker. Leipzig 2000, 151-206
Quill, Timothy C.J., An examination of the contributions of Theodosius Harnack to the renewal of the Lutheran liturgy in the nineteenth century (doktoriväitekiri, Drew University), 2002
Volker Drehsen, "Konfessionalistische Kirchentheologie", teoses: Profile des neuzeitlichen Protestantismus 2: Kaiserreich: Teil 1, Gütersloh, 1992, 146-181

Välislingid