Theodor Stein

Theodor Stein, 1860. Foto Hillar Saha raamatust "Muusikaelust vanas Tallinnas". Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 14

Theodor Stein (16. märts 1819 Altona, Taani – 24. veebruari 1893 Peterburi, Venemaa) oli saksa päritolu 1837–1872 Tallinnas tegutsenud pianist ja klaveriõpetaja.

Elukäik

Lapsepõlv

Theodor Stein sündis 16. märtsil 1819 Hamburgi lähedal Elbe-äärses kaubanduslinnas Altonas, mis kuulus tollal Taani kuningriigile. Steini klaveriõpetajast ja organistist isa juhendas teda kõigepealt ise ja reklaamis varaandekat poega imelapsena. Alates 8. eluaastast käis ta isaga kaasas Saksamaa linnades kontserdireisidel. 10-aastaselt (mõnedel andmetel ka 12-aastaselt) tegi Stein (ilmselt koos isaga) esimese kontserdireisi, et leida tunnustust ja hankida soovituskirju mõjukatelt muusikategelastelt ja aristokraatidelt, mille tulemusena loodeti saada sobiv töökoht. Stein mängis muu hulgas selliste Saksa juhtivate heliloojate ja interpreetide nagu Louis Spohri ja Weimaris tegutsenud Johann Nepomuk Hummeli ees. Samuti esines ta kuulsale virtuoosile ja Beethoveni-interpreedile Ignaz Moschelesile, kes andis talle improviseerimiseks fuuga teema ning jäi kuulduga väga rahule. Võimalik, et kohtumine Moschelesiga äratas Steinis huvi Beethoveni vastu. Suur menu oli Steinil Maini-äärses Frankfurdis, kus ta astus üles improvisatsioonidega. Stein improviseeris sageli ka koos mõne kaaspianistiga neljal käel.

1830–1831 viibis ta Kopenhaagenis, kus täiendas ennast juhtiva muusikategelase, Hamburgist pärit Christoph Weyse juures. Pärast Kopenhaagenit esines Stein taas kontsertidel Saksa linnades, mh Berliinis, kus teda 1832. aastal esimest korda kuulis ka Robert Schumann, kes olevat soovitanud tal kindlasti veel edasi õppida ja saavutatuga mitte rahulduda. See õhutas Steini viimistlema oma klaverimängu Carl Zelteri juhendamisel tolle Lauluakadeemias.

Esinemine Leipzigis ja Robert Schumann

Pärast neid enesetäiendamisi andis 15-aastane Stein 1834. aasta märtsis kontserdi Leipzigis, mis mõjutas kaudselt tema saatust. Aprillis 1834 oli hakanud ilmuma 24-aastase Robert Schumanni asutatud Neue Zeitschrift für Musik ('uus Muusikaajakiri'). Linna tuntuim klaveriõpetaja oli Friedrich Wieck, kellelt ka Schumann oli õpetust saanud ning kelle tütart Clarat ta juba neli aastat hästi tundis. Wiecki süstemaatilise metoodika taustal näis Steini mäng hoolimata vahepealseist õpinguist ilmselt juhuslikum. Schumann tunnistas Steini arukust ja musikaalsust ning leidis, et tegemist on haruldase andega. Ent ta ei jäänud rahule ta improvisatsioonide ja klaverimänguoskusega. Viimases olevat puudunud "rahulik vilumus, mille annab hea kool, kindel kergus, mis kujuneb alles järjekindla harjutamisega, eelkõige aga polnud täisverelist kõla, millega keegi ise maailma ei sünni". Kõige rohkem kritiseeris Schumann Steini improviseerimist: teda häiris "tundeviisi kurb monotoonsus, meloodiate vaikselt kannatav karakter, mollhelistike lõputu järgnevus", muusikalised kujundid olid "kahvatud, nutused". Sellest arvustusest on pärit ka üks hiljem aforismina levinud nõuanne: "Ärge andke noortele liiga vara Beethovenit kätte, jootke ja kosutage neid värske, elurikka Mozartiga!" Schumanni meelest ei olnud Beethoveni mängimine Steinile veel eakohane.

Schumann aga pidas 1852. aastal oma kirjatööde kogumikku koostades Steinist kirjutatud arvustust nii oluliseks, et valis selle raamatus avaldamiseks. Ta lisas arvustusele märkuse: "Selle tollal lootusi äratanud noormehe edasisest saatusest pole meil midagi lähemat teada". 1840. aastatel ehk Steini Tallinnas tegutsemise esimesel kõrgajal elas Tallinnas ka Clara Schumanni viiuldajast ja pianistist vend Alwin Wieck (1821–1885) ning näib ebatõenäoline, et Alwin ei nimetanud Schumannidele sellise muusikaelu juhtkuju nagu Stein kohalolu. 1844. aasta talvel Venemaa-reisil olles oli Schumannidel kavas pärast Riias ja Tartus peatumist ka Tallinna tulla. Alwin Wieck oli publikut selleks juba ette valmistanud ja avaldanud 1844. aasta jaanuaris vastavad ajaleheteated. Schumannid siiski Roberti halvenenud tervisliku seisundi tõttu Tallinna ei jõudnud, kõik Tartu-päevad oli ta "närvipalavikus", nagu kolm Tartu arsti diagnoosisid, ning Schumannid kiirustasid Peterburi. Võimalik, et seetõttu ununes Robertil ka Steini tegutsemine Tallinnas.

Peterburi ja Tallinn

Stein jätkas kontsertide andmist, aga võttis nüüd suuna Peterburile. 1834. aasta detsembrist on teada Steini kolm edukat kontserti Königsbergis, kus ta mängis Herzi, Chopini, Hummeli ja Moschelese teoseid. Edasi läks reis Peterburi poole, vahepeatuse ja kontserdiga Riias 1835. aasta veebruaris. Steini esimene esinemine Tallinnas oli 1836. aastal. 1837. aastal, olles 18-aastane, otsustas ta Tallinna jäädagi.

Stein oli avara silmaringiga ja teadmishimuline kunstnik. Esimestel kontsertidel Tallinnas leidis Stein eest muusikahuvilised literaadid, kes olid koos kohalike professionaalsete muusikutega moodustanud Muusikaringi. Samal aastal kui Stein jäi Tallinna, tuli siinse kubermangugümnaasiumi kreeka keele ülemõpetajaks 32-aastane Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887), hilisem tähtis keeleteadlane. Wiedemann oli andekas klarnetimängija, kes talle omase kirega hoogustas tunduvalt muusikaringi tegevust, millest 1841. aastal kasvas välja Tallinna Muusikaühing.

Eriti tihedalt läviski Stein Wiedemanniga, kelle eruditsioon ja muusikaarmastus näisid teda eriti paeluvat. Stein õpetas Wiedemanni noorimale tütrele klaverit, Wiedemannist sai aga Steini esimese lapse, tütar Walfriede Adele ristiisa. Nimelt oli 25-aastane Stein 1844. aasta septembris abiellunud endast neli aastat vanema Caroline Adelheide Ploschkusega (1815–1865), kes oli Püha vaimu kiriku pastori Gottfried Dionysius Ploschkuse tütar ja Wiedemanni sugulane. Theodor Steinil ja Caroline Adelheidel oli kokku viis last: kolm tütart ja kaks poega. Steinide noorim poeg ei jõudnud veel 7-aastaseks saada, kui Caroline Adelheide 1865. aastal suri. 1868. aastal abiellus 49-aastane Stein uuesti – 26-aastase Alexandrine von Rosenschild Paulyniga. Ka sellest abielust olid Steinil lapsed.

Steini perekonna matmispaik, Volkovo luteri kalmistu, Peterburi

Stein ei tahtnud oma poegadest ja tütardest vormida imelapsi, ehkki võib arvata, et kõik said klaverimängus vähemalt algõpetuse. Poegade kasvatamisel pani ta suurt rõhku heale haridusele: vanim poeg lõpetas 1869. aastal kubermangugümnaasiumi cum laude, teisel jäi Tallinna gümnaasium pooleli, sest perekond kolis 1872. aastal Peterburi, kuhu Stein oli kutsutud konservatooriumi klaveriprofessoriks. Ta oli mh Nikolai Dubassovi ja Felix Blumenfeldi klaveriõpetaja. Konservatooriumitöö kõrval oli Stein ka aadlineidude Smolnõi instituudi muusikaklasside inspektor.

Üksnes teisest abielust sündinud Alexis (Aleksei; 1870–1959) osutus nii andekaks, et pühendus klaverimängule: ta lõpetas 1891. aastal Peterburi konservatooriumis isa klassi ning tegutses ka ise kuni 1919. aastani Peterburi konservatooriumi klaveriprofessorina.

Stockholm

1843. aastal oli Theodor Stein pikemalt Stockholmis viibinud ja plaanis sinna ümber asuda. Pärast laulatust 1844. aasta septembris läksidki Theodor ja Caroline Adelheid Tallinnast Turusse ning sealt edasi Stockholmi, ühendades pulmareisi "kunstireisiga". Ent kas osutusid Stockholmi võimalused loodetust väiksemaks või ei tundnud Steini abikaasa end seal koduselt, igatahes loobuti ümberasumisest. Oletatavasti reisiti Stockholmist edasi Kesk-Euroopasse – on teada, et Stein esines millalgi suure menuga Berliinis, Viinis ja Pariisis ja üks võimalik aeg selleks ongi samad Stockholmi aastad. Mõnes biograafias mainitakse reisi Hamburgi ja Pariisi 1855. aastal; Pariisis olevat ta musitseerinud kahe väljapaistva tšellisti, Auguste Franchomme’i ja Pierre Alexandre Chevillardiga.

Theodor Stein Tallinna muusikaelu kujundajana

Stein oli Tallinna muusikaelu suurim autoriteet ja keskpunkt, keda imetlesid nii "aadlikud, kodanikud, literaadid [kui ka] kaupmehed", märgib oma mälestustes kunstnik ja literaat Leopold Pezold. Steini peamine sissetulekuallikas Tallinnas olid klaveritunnid, ta olevat päevas õpetanud 8–10 tundi. Lisaks sellele andis ta kontserte, esines koos külalissolistidega, musitseeris asjaarmastajatega ning oli Tallinna Muusikaühingu (1841–1845) üks asutajaid ja juhte (kuni 1843). 1850. ja 1860. aastatel tegi ta koostööd Linnakapelli ja selle juhi August Krügeriga. Alates 1840. aastate keskpaigast korraldas ta oma kodus muusikaõhtuid, kuhu kogunes Tallinna seltskondlik ja muusikaline koorekiht. Steini autoriteeti näitab seegi, et kui 1864. aastal asutati Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde Provintsiaalmuuseum ning sellega seoses loodi Muuseumiühing, valiti Stein ühingu viieliikmelisse eestseisusse.

Theodor Stein oli tuntuim Tallinnas pikemalt elanud ja töötanud pianist 19. sajandil. Steini juures õppis klaverit pikka aega Tartus tegutsenud klaveriõpetaja Ernst von Knorre (1839–1928, Tartus alates 1862). Knorre juures käis klaveritundides juba Miina Härma ja läks temalt saadud teadmistega Peterburi konservatooriumi esialgu just klaverit õppima.