Terviseteadus
Terviseteadused on rakendusteadused, mis käsitlevad teaduse, tehnoloogia, inseneeria või matemaatika kasutamist inimestele tervishoiuteenuste osutamisel.
Terviseteadustes kasutatakse alusuuringute ja muude teadusvaldkondade uuringute tulemusi, et kasutada neid praktiliselt või kliinilises praktikas, et saavutada või säilitada vähemalt samal tasemel tervislik seisund inimestel. Terviseteaduste alamvaldkonnad on vaimne tervis, sotsiaalne tervis ja füüsiline tervis.
Vaimne tervis on füsioloogilise heaolu tase või vaimse haiguse puudumine. See on füsioloogiline seisund, kus inimene talitleb emotsionaalse ja käitumusliku rahulolu tasemel.
Positiivse psühholoogia või holistilise meditsiini alusel võib vaimne tervis sisaldada isiku võimet nautida elu ja luua tasakaal aktiivse elu ja füsioloogilise vastupidavuse vahel.
Sotsiaalse tervise määravad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, mis mõjutavad isiku ja grupi tervist. Siia kuuluvad tervist soodustavad tegurid nagu elutingimused ja töötingimused (sissetulekute jaotus, jõukus, mõju ja võim), vähem aga mõjuvad individuaalsed riskitegurid (näiteks käitumuslikud riskid või geneetiline soodumus), mis kõik mõjutavad haigestumist, kaitsetust haiguse või traumade suhtes[1].
Füüsiline tervis on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi täiuslik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte alati ei tähenda see haiguste või vigastuse puudumist[2].