Teise maailmasõja kronoloogia

Siin on teise maailmasõja kronoloogia.

Sõjaeelsed sündmused

1934 – sõlmiti Saksamaa ja Poola mittekallaletungileping.
1937 – 7. juulil leidis Marco Polo sillal aset vahejuhtum, millega algas Hiina-Jaapani sõda.
1938 – Müncheni konverents.
1939 – Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti.
2. juuli 1939 – Mandžuurias asuvad Jaapani väed liikusid Välis-Mongooliasse (Halhõn goli lahing).
19. august 1939 – NSVL ÜKbP Keskkomitee Poliitbüroo salajane istung, kus otsustati sõlmida Molotovi-Ribbentropi pakt.
23. august 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) (ja salajane lisaprotokoll).

1939

1. september – Saksamaa kallaletung Poolale. Algas teine maailmasõda.
3. september – Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
4. september – Saksa 3. ja 4. armee ühinesid ning taastasid maaühenduse Ida-Preisi ja Saksamaa vahel.
5. september – tugeva Saksa surve tõttu taganesid Poola väed üle Visla. Esimesed Briti õhurünnakud Saksamaa vastu, inglased kaotasid 10 Wellingtoni pommitajat. Ameerika Ühendriigid kuulutasid selles sõjas oma neutraalsust.
6. september – Lõuna-Aafrika kuulutas sõja Saksamaale. Prantsusmaa alustas limiteeritud pealetungi Saarbrückeni poole.
7. september – Krakov alistub.
8. september – Poola väed Westerplattel alistusid. Poola valitsus lahkus Varssavist Lublinisse.
9. september – Saksa 4. armee vallutas Lublini ja Radomi. Bzura jõel toimunud esimene suurem Poola vasturünnak löödi tagasi.
10. september – Kanada kuulutas sõja Saksamaale.
13. september – Radomi juures kotti jäänud Poola sõdurid, kokku 60 000 meest, alistusid.
17. september – NSV Liit rikkus Poolaga sõlmitud mittekallaletungilepingut ja ründas Poolat. Poola valitsus otsis asüüli Rumeeniast ja interneeritakse. Kutno ja Brześć (Brest-Litovsk) langesid sakslaste kätte.
18. september – allveelaev U-29 uputas Briti lennukikandja Courageous.
19. september – Poola sadamalinn Gdynia alistus Saksa vägedele.
21. september – allesjäänud Poola Lõunaarmee osad alistusid.
22. september – Lvovi juures alistus 217 000 Poola sõdurit Punaarmeele.
27. september – Varssavis asuvad Poola väed alistusid sakslastele.
28. september – Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõprusleping (ja lisaprotokoll). Saksa väed kohtusid Punaarmeega Brest-Litovski juures. Koos korraldati paraad.
28. september – Eesti allkirjastas Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Mõne päeva pärast sisenesid Nõukogude väed Eestisse.
29. september – Modlinit kaitsnud Poola väed alistusid.
6. oktoober – viimased Poola väliväed alistusid. Hitler kuulutas oma kõnes Reichstagis Poola kampaania võidukalt lõppenuks ja kutsus üles Suurbritanniat ja Prantsusmaad lõpetama vaenutegevus.
Oktoober – Läti ja Leedu allkirjastasid Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Nagu ka Eestisse sisenevad neisse Nõukogude väed.
29. november – NSV Liit katkestas Soomega diplomaatilised suhted.
30. november – NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu – algas talvesõda.
11. detsember – Soome väed piirasid ümber Vene 163. diviisi Suomussalmis. Rahvaste Liit nõudis, et Nõukogude Liit lõpetaks sõja Soome vastu.
14. detsember – Nõukogude Liit visati Rahvaste Liidust välja.
17. detsember – Saksa lahingulaeva kapten Langsdorf uputas Rio de la Plata suudmes oma lahingulaeva Graf Spee, arvates ekslikult, et tal tuleb võidelda suure hulga briti sõjalaevadega.

1940

12. märts – lõppes Soome talvesõda.
28. märts – Briti Sõjakabinet võttis vastu otsuse mineerida neutraalse Norra veed ja rajada sõjaväebaase Norra rannikule.
9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
Aprill–juuni – Saksamaa okupeeris Norra.
10. mai – Saksamaa alustas rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.
11. mai – sakslased okupeerisid Luksemburgi. Belgia piirikindlus Eben-Emael langes Saksa 1. langevarjurite rügemendi rünnaküksuse kätte.
13. mai – kaks Saksa tankikorpust jõudsid läbi Ardennese metsade Meuse jõueni Dinanti ja Sedani vahel ning moodustasid seal sillapea.
14. mai – 60 Luftwaffe lennukit pommitasid Rotterdami. Briti ja Prantsuse lennukid proovisid hävitada sildu üle Meuse jõe, kuid ebaõnnestusid selles. Liitlased kaotasid õhutõrje tulega ligikaudu 50 lennukit.
15. mai – Holland kapituleerus. Pariisis puhkes paanika pärast teadet sakslaste läbimurde kohta Sedani kandis, tuhanded tsiviilisikud lahkusid linnast, ummistades sellega teed.
26. mai – algas liitlasvägede evakueerumine Dunkirkist.
28. mai – Belgia kapituleerus.
3. juuni – Dunkirki evakuatsioon lõppes.
10. juuni – Itaalia kuulutas sõja liitlastele.
14. juuni – Saksamaa oli Pariisi ümber piiranud.
21. juuni – Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised – Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa.
Juuni–august – Eesti, Läti ja Leedu annekteeriti sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
3.–19. august – Itaalia okupeeris Briti Somaalia.
13. september – Itaalia tungis Egiptusesse.
27. september – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti.
7. oktoober – Saksa väed sisenesid Rumeeniasse.
28. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Kreekale.
20. november – Ungari liitus Kolmikpaktiga.
23. november – Rumeenia liitus Kolmikpaktiga.
9. detsember – algas brittide rünnak itaallaste vastu Põhja-Aafrikas.
18. detsember – Hitler kinnitas Barbarossa plaani.

1941

22. jaanuar – Tobruk langes Briti ja Austraalia vägede kätte.
11. veebruar – Briti väed sisenesid Itaalia Somaaliasse Ida-Aafrikas.
14. veebruar – esimesed väeüksused Saksa Aafrika korpusest jõudsid Põhja-Aafrikasse.
7. märts – Briti väed jõudsid Kreekasse.
27. märts – riigipöördega Jugoslaavias kukutati saksameelne valitsus.
6. aprill – sakslased ründasid Kreekat ja Jugoslaaviat.
14. aprill – Saksa Aafrika korpus alustas rünnakuid Tobrukile.
17. aprill – Jugoslaavia alistus sakslastele.
27. aprill – Kreeka alistus sakslastele.
10. mai – Adolf Hitleri asetäitja Rudolf Hess lendas Inglismaale.
8. juuni – liitlased ründasid Süüriat ja Liibanoni.
14. juuni – Ameerika Ühendriigid külmutasid Itaalia ja Saksamaa arved oma pankades.
21. juuni – NSV Liit moodustas läänepoolsete sõjaväeringkondade asemele kolm rinnet.
22. juuni – Saksamaa ründas NSV Liitu, mõne ajaloolase väitel ennetusabinõuna NSV Liidu kavandatud rünnaku vastu. Itaalia ja Rumeenia kuulutasid sõja Nõukogude Liidule.
24. juuni – sakslased sisenesid Vilniusse.
26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas jätkusõda).
28. juuni – Saksa väed vallutasid Minski.
1. juuli – Riia langes sakslaste kätte.
8. juuli – Punaarmee läänerinne piirati sisse, vangi langes üle 290 000 mehe.
10. juuli – Saksa väed ületasid Dnepri jõe Ukrainas.
12. juuli – Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu.
14. juuli – Britid okupeerisid Süüria.
26. juuli – Roosevelt külmutas jaapanlaste arved Ühendriikides.
27. juuli – Jaapani väed okupeerisid Prantsuse Indohiina.
1. august – Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja naftaembargo agressorriikide vastu.
11. august – Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale.
13. august – algas Odessa piiramine.
28. august – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
8. september – algas Leningradi blokaad.
19. september – sakslased vallutasid Kiievi, umbes 665 000 Punaarmee sõdurit alistus.
2. oktoober – algas operatsioon Taifuun.
7. oktoober – Nõukogude lääne- ja reservrinne piirati Vjazmast läänes ümber.
13. oktoober – venelased lõpetasid vastupanu Vjazma kotis, umbes 673 000 meest langes vangi.
16. oktoober – sakslased vallutasid Odessa.
24. oktoober – sakslased vallutasid Harkivi.
30. oktoober – algas Sevastopoli piiramine.
20. november – sakslased vallutasid Rostovi.
27. november – Nõukogude armee vabastas Rostovi.
5. detsember – Algas Punaarmee vastupealetung Moskva all.
6. detsember – Roosevelt allkirjastas plaani "Manhattan".
7. detsember – Jaapani rünnakud USA mereväebaasile Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias.
14. detsember – jaapanlased tungisid Birmasse.
22. detsember – Lingayeni lahe sissetungiga alustasid jaapanlased Filipiinide vallutamist.
25. detsember – algas Nõukogude vägede Kershi-Feodossija maabumisoperatsioon.
26. detsember – Hongkong alistus Jaapani vägedele.
31. detsember – alates invasioonist kuni selle päevani oli Nõukogude Liit värvanud 821 diviisi jagu ja kaotanud kokku 229 diviisi jagu mehi. Punaarmee võimsus ulatus 4,2 miljoni meheni, kelle abil moodustati 43 armeed.

1942

2. jaanuar – keskrindel saavutasid Nõukogude väed läbimurde Rževi juures.
4. jaanuar – Punaarmee vallutas Kaluga.
5. jaanuar – Saksa väed Krimmis lõid tagasi venelaste dessandi Jevpatorija juures.
7. jaanuar – lõppes Moskva lahing. Vene väed liikusid edasi 100–240 kilomeetrit.
8. jaanuar – Nõukogude väed alustasid suurpealetungi kogu rinde ulatuses.
10. jaanuar – kindral Ernst Udet, Luftwaffe lennukitootmise ja arendamise juht, sooritas enesetapu.
14. jaanuar – Washingtonis peeti Arcadia konverents. Roosevelt ja Churchill nõustusid suunama enamiku sõjaressursse Euroopa sõjateatrisse.
17. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Ollumi Kürenaikas.
18. jaanuar – Punaarmeel õnnestus mitu Saksa diviisi ümber piirata Demjanskis, Ilmeni järve lähedal. Krimmis vallutasid väegrupi B väed tagasi Feodossija. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid alla uuele sõjalisele leppele.
23. jaanuar – Jaapani väed ründasid Rabauli.
31. jaanuar – Malaisias asuvad liitlaste väed taganesid Singapuri saarele.
1. veebruar – Punaarmee alustas pealetungi Vjazma suunal.
3. veebruar – Saksa Heeresgruppe Mitte väed sooritasid vasturünnaku Vjazma suunal. Vasturünnaku tulemusena lõigati ära ja piirati ümber mitu Nõukogude diviisi.
4. veebruar – Saksa Aafrika korpus vallutas Derna Liibüas.
7. veebruar – Saksa Aafrika korpuse pealetung peatati Tobruki ees.
12. veebruar – Saksa lahingulaevad Scharnhorst ja Gneisenau ning ristleja Prinz Eugen läbisid La Manche'i väina. Briti mere- ja õhujõud ei suutnud operatsiooni takistada.
15. veebruar – Singapur alistus jaapanlastele.
16. veebruar – Saksa allveelaevad pommitasid oma pardakahuritega õlimahuteid ja naftatööstust Hollandi saartel Lõuna-Kariibi meres.
19. veebruar – jaapanlased pommitasid Darwinit.
19.–20. veebruar – Jaapani väed maabusid Timoril.
20. veebruar – kaks Saksa korpust piirati Demjanskis sisse.
27. veebruar – merelahing Jaava merel.
28. veebruar – jaapanlased maabusid Jaaval.
8. märts – Jaapani väed sisenesid Yangoni. Jaapanlased maabusid Uus-Guineas.
19. märts – Nõukogude 2. löögiarmee ja 59. armee piirati Volhovi rindel sisse.
9. aprill – USA ja Filipiini väeüksused alistusid Bataanil.
20. aprill – lõppes Nõukogude Liidu jaanuaris alanud suurrünnak, sakslased löödi kuni 320 kilomeetrit tagasi.
5.–8. mai – Korallimere lahing.
6. mai – Ameerika väed alistusid Corregidori saarel.
12. mai – Punaarmee edelarinde väed alustasid rünnakut Harkivi suunas.
23. mai – sakslased piirasid edelarinde väed ümber.
29. mai – Harkivi lahing lõppes, Punaarmee kaotas 230 000 meest.
4.–6. juuni – Midway lahing.
7. juuni – jaapanlased maabusid Aleuutidel.
28. juuni – väegrupp Süd alustas pealetungi.
29. juuni – sissepiiratud Punaarmee 2. löögiarmee ja 59. armee lõpetasid vastupanu.
1.–27. juuli – esimene El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
Juuli–november – Stalingradi lahingu esimene periood.
25. juuli – algas lahing Kaukasuse pärast.
28. juuli – Stalin andis välja käsu nr 227 – "Mitte sammugi tagasi".
7. august – ameeriklased maabusid Saalomoni saartel.
8.–9. august – Savo saare merelahing.
10. august – Saksa väegrupp A jõudis Maikopi naftaväljadeni.
23. august – Saksa 6. armee jõudis Volga jõeni Stalingradist põhjas.
23. oktoober – 5. november – teine El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
November–veebruar 1943 – Stalingradi lahingu teine periood.
6.–12. november – Transkaukasuse rinde väed lõid tagasi viimased sakslaste katsed jõuda Kaspia mere naftaväljadeni.
11. november – viimane sakslaste rünnak Stalingradis luhtus.
12.–15. november – Guadalcanali merelahing.
19. november – Punaarmee edelarinde ja Doni rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist põhjas.
20. november – Punaarmee Stalingradi rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist lõunas.
23. november – Punaarmee üksused kohtusid Kalatšis, piirates sisse 20 Saksa ja kaks Rumeenia diviisi.
24. november – Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Rževi eendil.
12. detsember – algas sakslaste rünnak Stalingradi koti päästmiseks.
16. detsember – algas edelarinde ja Voroneži rinde vägede suurpealetung Donil.
30. detsember – sakslaste vasturünnak löödi tagasi. Doni lahing lõpeb, Itaalia 8. armee, Rumeenia 3. armee ja Ungari 2. armee lüüakse puruks.

1943

2. jaanuar – sakslased alustasid taandumist Kaukasuselt.
14.–23. jaanuar – Casablanca konverents.
18. jaanuar – Leningradi piiramisrõngasse murti Laadoga järve ääres koridor, mis aga ei tähendanud Leningradi blokaadi lõppu.
23. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Tripoli.
27. jaanuar – 8. ameerika õhuarmee sooritas oma esimese õhurünnaku, pommitades Wilhelmshavenit.
2. veebruar – viimased Saksa väeüksused Stalingradis alistusid.
8. veebruar – Punaarmee väed vabastasid Kurski.
9. veebruar – organiseeritud jaapanlaste vastupanu Guadalcanalis lõppes.
16. veebruar – Nõukogude väed võtsid Harkovi tagasi.
20. veebruar – Saksa väed murdsid läbi ameeriklaste kaitsest Kasserini kurus Põhja-Aafrikas.
2.–4. märts – liitlaste laevastik saavutas võidu jaapanlaste üle Bismarcki mere lahingus.
13. märts – Jaapani väed taganesid üle Jangtse jõe.
15. märts – sakslased vallutasid Harkovi.
16. märts – algas viimane liitlaste rünnak Tuneesias.
18. märts – ameeriklased vallutasid El Guettari.
20.–27. märts – Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
11.–31. mai – liitlased vallutasid Attu tagasi, Jaapani väed löödi Aleuutidelt välja.
13. mai – Keskriikide väed Tuneesias kapituleerusid.
5. juuli – Väegrupp Mitte alustas operatsiooni Tsitadell.
10. juuli – liitlased maabusid Sitsiilias.
12. juuli – Prohhorovka tankilahing.
13. juuli – sakslased katkestasid operatsiooni Tsitadell. Punaarmee Brjanski, kesk- ja läänerinde väed alustasid operatsiooni Kutuzov.
17. juuli – Punaarmee lõuna- ja edelarinde väed läksid üldpealetungile.
25. juuli – Mussolini arreteeriti ja Itaalia fašistlik valitsus langes. Marssal Pietro Badoglio alustas liitlastega läbirääkimisi.
2. august – Punaarmee lõunarinde pealetung katkestati, suured kaotused, väike edu.
3. august – Punaarmee Edela-, Stepi- ja Voroneži rinde väed alustasid rünnakuid Kurski eendilt lõunas.
7. august – Punaarmee Lääne- ja Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Smolenski sektoris.
12.–17. august – sakslased evakueerusid Sitsiiliast.
13. august – Kalinini rinde rünnakud katkestati.
18. august – operatsioon Kutuzov lõppes, selle käigus liikus Nõukogude armee edasi kuni 150 kilomeetrit.
23. august – sakslased jätsid maha Harkovi. Kalini rinde väed jätkasid rünnakutega. Voroneži ja Stepirinde väed jäid seisma pärast seda, kui olid 150 kilomeetrit edasi liikunud.
25. august – liitlased lõpetasid Uus-Georgia saare okupeerimise Saalomoni saarestikus.
3. september – Briti väed maabusid Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu.
4.–16. september – liitlasväed vallutasid Lae-Salamaua saare Uus-Guinea saarestikus.
8. september – Itaalia andis ametlikult alla.
9. september – Punaarmee Kaukasuse rinde väed alustasid Novorossiski-Tamani pealetungioperatsoooni.
9. september – USA 5. armee maabus Salerno randadel, Briti väed Tarantos.
12. september – sakslased vabastasid Mussolini.
22. september – Voroneži rinde väed moodustasid esimese sillapea Dnepri jõel. Edela- ja lõunarinde väed peatusid pärast seda, kui olid üle 300 kilomeetri edasi liikunud.
1. oktoober – liitlased sisenesid Napolisse ja vallutasid Foggia lennuväljad.
2. oktoober – austraallased vallutasid Finschhafeni Uus-Guineas.
9. oktoober – Novorossiski-Tamani pealetungioperatsioon lõppes – viimased sakslaste üksused löödi Kaukasusest välja.
13. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Saksamaale.
19.–30. oktoober – Nõukogude, Briti ja Ameerika välisministrid kohtusid Moskvas.
31. oktoober – Punaarmee Kaukasuse rinde väed maabusid Kertšis.
6. november – Nõukogude väed vallutasid Kiievi.
Detsember – Teherani konverents.
24. detsember – Punaarmee 2. Valgevene ja kõik neli Ukraina rinnet alustasid suurpealetungi.

1944

14. jaanuar – algas Punaarmee suurrünnak Leningradi blokaadi lõpetamiseks.
27. jaanuar – lõppes Leningradi blokaad.
28. jaanuar – umbes 70 000 sakslast piirati Korsun-Ševtšenkovski piirkonnas ümber.
2. veebruar – Leningradi rinde väed jõudsid Eesti piirini.
17. veebruar – sakslased murdsid Korsuni piiramisrõngast välja.
29. veebruar – Soome president Risto Ryti teatas salajasel Soome parlamendi istungil, et on alustanud salajasi rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga.
19. märts – Saksa armee okupeeris Ungari.
21. märts – Soome lükkas Nõukogude Liidu rahuettepaneku tagasi.
2. aprill – Punaarmee ületas Rumeenia piiri.
24. aprill – Jaapani väed lahkusid Uus-Guineast.
12. mai – Saksa väed Krimmi poolsaarel alistusid.
5. juuni – liitlasväed sisenesid Rooma.
6. juuni – Normandias avati teine rinne Saksamaa vastu.
10. juuni – Leningradi ja Karjala rinde väed alustasid suurrünnakut Soome vastu.
13. juuni – toimus esimene V-1 raketirünnak Inglismaa vastu.
17. juuni – Island kuulutas ennast iseseisvaks.
20. juuni – Soome väed jätsid Viiburi maha.
22. juuni – algas suur Punaarmee pealetungioperatsioon Bagration.
3. juuli – Punaarmee vallutas Minski, umbes 100 000 sakslast piirati sisse.
8. juuli – Punaarmee 1. Valgevene rinde väed jõudsid Varssavi lähedal Vislani.
9. juuli – liitlased vallutasid Caeni.
13. juuli – Punaarmee vallutas Vilniuse.
20. juuli – atentaat Hitlerile ebaõnnestus.
1. august – algas Varssavi ülestõus.
7. august – 4. Ukraina rinde väed sisenesid Slovakkiasse.
23. august – 2. ja 3. Ukraina rinne piirasid enamiku Väegrupist Süd Chişinău lähistel sisse.
24. august – Rumeenia kuulutas Saksamaale sõja.
25. august – Pariisi vabastamine.
29. august – algas Slovakkia ülestõus. Lõppes operatsioon Bagration.
31. august – Punaarmee väeüksused sisenesid Bukaresti.
5. september – vaherahu Soome ja NSV Liidu vahel. 2. ja 3. Ukraina rinde väed jõudsid Jugoslaavia ja Bulgaaria piirideni.
8. september – 3. Ukraina rinde väed sisenesid Bulgaariasse, kus puhkes saksavastane ülestõus.
9. september – Bulgaaria kuulutas sõja Saksamaale.
14. september – viis Punaarmee rinnet alustasid pealetungi Baltimaades.
15. september – Nõukogude väed sisenesid Sofiasse. Soome kuulutas sõja Saksamaale.
17. september – algas lääneriikide operatsioon Market Garden, mis pidi õhudessantidega vallutama tähtsad sillapead Hollandis.
28. september – Punaarmee 3. Ukraina rinde, Jugoslaavia ja Bulgaaria väed alustasid Belgradi pealetungioperatsiooni. 2. ja 4. Ukraina rinde väed alustasid Budapesti pealetungioperatsiooni.
7. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Norrasse.
10. oktoober – 1. Balti rinde väed jõudsid mereni ja lõikasid väegrupi Nord ülejäänud Saksa vägedest ära.
11. oktoober – Ungari sõlmis Nõukogude Liiduga vaherahu.
16. oktoober – saksameelne riigipööre Ungaris, armeel kästi Saksa poolel edasi sõdida.
22. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Kirkenesi.
29. oktoober – Karjala rinde väed peatusid ja andsid rindejoone üle Norra vabadusvõitlejatele.
2. november – Nõukogude väed jõudsid Budapestini.
24. november – Balti pealetungioperatsioon lõppes. Väegrupp Nord isoleeriti Kuramaale.
16. detsember – Saksamaa alustas Ardennide operatsiooni, kavatsusega tungida Antwerpeni linna (Wacht am Rhein).
26. detsember – Nõukogude väed piirasid Budapesti sisse.

1945

12. jaanuar – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid Visla-Oderi suuroperatsiooni.
17. jaanuar – 1. Valgevene rinde väed vallutasid Varssavi.
28. jaanuar – 1. Balti rinde väed vallutasid Memeli.
4.–11. veebruar – Krimmi konverents.
13. veebruar – Budapest langes Nõukogude vägede kätte.
15. veebruar – 40 000 sakslast piirati Breslaus ümber.
23. veebruar – Türgi kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
30. märts – 3. Ukraina rinde väed jõudsid Austriasse.
5. aprill – Nõukogude Liit teatas Jaapanile, et 1941. aasta Neutraliteedi pakti ei uuendata.
6. aprill – 3. Valgevene rinde väed alustasid tormijooksu Königsbergile, linn langes 9. aprillil.
13. aprill – Viin langes Nõukogude vägede kätte.
16. aprill – 1., 2. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid rünnakut Berliinile.
24. aprill – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed kohtusid Berliini eeslinnas, piirates linna ümber.
30. aprill – Hitler sooritas enesetapu.
2. mai – Berliini garnison alistus.
3. mai – Nõukogude ja liitlaste väed kohtusid Elbel.
8. mai – Saksamaa kapituleerus.
9. mai – Saksa väed Kuramaal kapituleerusid.
11. mai – Saksa väed alistusid Prahas.
23. mai – Flensburgis arreteeriti Saksa valitsus.
17. juuli – 2. august – Potsdami konverents.
6. august – USA heitis tuumapommi Hiroshimale.
8. august – Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile.
9. august – USA heitis tuumapommi Nagasakile.
2. september – sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.

Sõjajärgsed sündmused

20. november 1945 – 1. oktoober 1946 – Nürnbergi protsess Saksamaa sõjakurjategijate üle.
1946–1947 – Pariisi konverents.

Vaata ka