Tegumihaldur

Tegumihaldur

Tegumihaldur on Windowsi operatsioonisüsteemis sisalduv mitmekülgne programm, millega on võimalik hallata töötavaid programme, vaadata CPU, GPU, mälu, püsimälu ja interneti koormisi, näha programmide ajalugu, seadistada arvuti käivitusel käivituvaid programme, hallata arvutis olevaid kasutajaid ning kontrollida arvutil jooksvaid teenuseid. Programm on kasulik tööriist, ilma milleta oleks arvuti haldamine suuresti raskendatud. See on nii teada-tundud ja iseenesest mõistetav tööriist, et igal OS-il on versioonid sarnasest programmist.

Windowsil on palju viise käivitamaks tegumihaldurit. Programmi on võimalik käivitada vajutades nuppe "Ctrl" + "Shift" + "Esc", vajutades nuppe "Win" + "R" ja siis kirjutada taskmgr.exe või vajutades nuppe "Ctrl" + "Alt" + "Delete" ja sealt valides "Task Manager".

Tegumihalduril kuvatakse jooksvalt infot. Uuendusperioodi saab muuta kiiremaks või aeglasemaks akna üleval "view" valikus. Kui aga on vaja näha ainult 1 tulemust, siis võib hoida all "CTRL" nuppu. See peatab info punktide muutumise aknas.

Protsessid

Kuna tegumihalduriga saab hallata ja ka välja lülitada käimas olevaid programme, siis ta osutub eriti heaks tööriistaks soovimata programmide kinni panekul. Antud tööriist näitab iga tööl oleva programmi kohta kui palju mingit ressurssi ta kasutab. Programmi vasakut kätt on nimekiri jooksvatest tegumitest, programmid jagunevad kahte leeri. Seal on jooksvad programmid, taga taustal jooksvad programmid ja Windows pgogrammid. Tegumihalduri paremal pool on erivärvi statistika tegumi ressursside kasutusest. Mida tumedam on mingi andmepunkt, seda suurem ta on. Selline värviline kategoriseerimine lubab hõlpsasti leida programme, mis kasutavad palju võimekust. Nimelt, kui kellegi arvuti on teadmata põhjusel suure reageerimis ajaga, siis esiotsa tasuks avada tegumihaldur, ning uurida millised programmid palju CPU võimsust võtavad. Kui leida programm, mis kasutab palju võimsust ja tuvastada et see ei ole põhitähtis kasutaja soovidele, siis võib selle tappa. Antud aspekt on tõsiselt rentaabel, kui püüda oma arvutis käitada programme, millel on soodumus kokku joosta. Muidugi ei ole soovitatav seal etteaimamatult ka programme sulgeda, kuna neid võib opsüsteemil vaja minna.

System tegum

Näiteks on seal üks tegum nimega "System". See tegum on oluline, kuna ta mängib suurt rolli arvuti süsteemi stabiilsuse ja funktsionaalsuse hoidmises. See tegum vastutab süsteemi tasemel operatsioonide ja ressursside operatsioonide eest, kindlustades kriitiliste ülesannete sujuva lahenduse. Sellel tegumil on unikaalne identificaator 4. See tähendab, et just see tegum on üks esimesi, mis käivitatakse, kui arvuti pannakse tööle. Osad selle tegumi ülesanded on:

• Tegevusetu CPU aeg – kui arvutil ei ole eriti suurt koormust, ning CPU on võimsust üle, siis just see tegur võtab selle endale, ning annab märku, et CPU on võimeline võtma juurde koormust
• Süsteemi teenused – haldab "draiver" programme, võrgu ühenduse teenuseid ja turva komponente.
• Katkestused – tegeleb riistvara poolt loodud katkestustega. Kui mingi riistvaraline seade saadab CPU-le katkestuse soovi, siis just see tegum peab protsessime ja vastama saatud katkestusele.
• Mälu haldus – Haldab mälu hõivamisi ja vabastamisi. See kindlustab et programmidel oleks juurdepääs mälule ja optimeerib mälu kasutust et vältida süsteemi aeglustumisi või kokku jooksmisi. Lisaks haldab ka virtuaalset mälu, mis luba opsüsteemil kasutada vaba püsimälu kui pikendusena mälust.

Enamasti töötab see tegum sujuvalt, kuid võib ette sattuda ootamatuid olukordi, kus see tegum kasutab kahtlaselt palju CPU võimsust või palju mälu. Selline olukord viitab potentsiaalsele probleemile.

Kui "System" tegum kasutab palju CPU võimsust, siis arvutil võivad olla vigased seadme draiverid, pahatahtlikud programmid või tarkvara konfliktid. Sellisel hetkel probleemi võib lahendada, kui teha oma arvutis viiruste kontroll ja uuendada kõik seadme draiverid.

Kui "System" tegum kasutab palju mälu, siis süsteemis võib olla mälu lekkeid, kus tegum hõivab järjepidevalt juurde mälu. See võib viia lõppude lõpuks süsteemi aeglustumiseni või isegi kokku jooksmiseni. Sellise probleemi puhul on sooviatav intallide Windowsi viimatised uuendused, kuna Microsoft tihti peale parandab sellised probleemid.

Kui "System" tegumil on probleemid riistvaraga, siis need tulevad välja nii et tegum hakkab ebanormaalselt käituma. Selliste olukordade põhjusteks võivad olla vigased RAM moodulid, kõvakettad või muud riistvara komponendid. Sel juhul tuleb teha arvutis diagnostikatestid või konsulteerida professionaalse arvuti tehnikuga.

Arvuti koormised

Tegumihalduril nähtav CPU koormised

Tegumihalduril on võimalik vaadata kuidas töötavad arvuti komponendid. Spetsiifiliselt on võimalik vaadata CPU tööd, GPU tööd, mälu tööd ja interneti ühenduse tööd. Seal on iga riistvara elemendi kohta graafik. Graafik näitab ajaliselt kui kõrge on antud elemendi võimsus.

CPU juures on ka erinevat statistikat tema töökäigu kohta: kasutus protsent, taktsagedus, lõimed jm. Kõige ülal on välja toodud CPU täis pikk nimetus. Seal on ka iga tuuma jaoks eraldi graafik.

GPU juures on näidatud graafikutena võimsused, video šifreerimine ja dešifreerimine ning ka videokaardi enda temperatuur. GPU täispikk nimi on ka välja toodud. Seal on ka näha graafikakaardi draiveri versioon, draiveri kuupäev ja seadme füüsiline asukoht.

Mälu juures on välja toodud kui palju kogumälust on hetkel kasutusel ja kui palju on saadaval. Toodud on ka mälu taktsagedus, mälupesade kasutatud arv maksimumist ja mälu "Form factor". Paremal üleval on mälu kogu mahtuvus.

Püsimälu lehel on näha keskmist aega, mis kulub püsimälul et vastata. Üleval on kirjas ketta täispikk nimi. Seal on ka jooksvad lugemis- ja kirjutamiskiirused. Ketta kogumaht ja tüüp.

Interneti lehel on toodud saatmise ja vastuvõtmise jooksvad kiirused 60 sekundilises ajavahemikus. Paremal ülal on kirjas võrgu kaardi nimi. Seal on ka näha IPv4 aadress, IPv6 aadress, võrguühenduse tüüp ja adapteri nimi.

Arvuti Käivitusel

Windows XP arvuti ekraan käivitusel

Toodud tööriistal on ka võimalus seadistada programme, mis käivituvad ka arvuti käivitusel. Kui arvutil on veebibrauser või mingi suhtlus platvorm ja soovitakse et see lülituks tööle sama aegselt kui lülitub ka arvuti ise, seda saab sealt hõlpsasti muuta. Üldiselt annab soovitud otsus ka vastava tulemuse, kuid on ka erindeid. Osade programmide puhul tegumihaldurist nende käivitumine arvuti sisse lülitusel ei tööta. Selles olukorras peab soovitud programmi siseselt seadeid muutma. Üleval paremal akna nurgas on osadel süsteemidel selline info nagu "Last BIOS time:" See näitab kui kaua sinu BIOS (UEFI) püsivaral võttis aega et initsialiseerida arvuti riistvara kui viimati oli arvuti käima lülitatud. Seda punkti kõigil süsteemidel ei ole näha. Süsteemidel ei ole seda näha, siis kui arvuti BIOS püsivaras ei ole lubatud selle info Windowsile raporteerimine. Redigeerimine millised programmid sisse lülituvad arvuti käivitusel mõjutavad suuresti kogu süsteemi "Last BIOS time:" väärtust. See on oluline, kui soovida viia oma arvuti sisselülitumisaeg väga väikseks.

Kasutajad

Tegumihalduri "users" alamlehelt on näha kõiki arvutisse sisselogitud kasutajaid. Iga kasutaja juures on tema kohta käiv info. Seal on kirjas tema olek ja statistika selle kohta kui palju arvuti ressursse ta kasutab. Administraatori õigustega kasutaja saab ka hallata teiste kasutajate olekuid ja tegemisi. Kui administraatori õigused puuduvad, siis sealt teisi halla ei saa. Administraatori õigustega kasutaja saab teiste kasutajate jooksvaid programme täpsemalt vaadata ja vajadusel ka lõpetada. Lisaks saab ta ka ühenduda teiste kasutajatega, sisestades nõudmisel ühenduva kasutaja salasõna. Kui ei soovita ühenduda, siis saab ka otse lõpetada mingi kasutaja töö programmist.

Detailid

See alamleht tuleb märkida et on kõige detailsem. See on nagu protsesside alamleht aga selle on rohkem võimalusi. Kui paremklõpsata suvalist protsessi selles aknas, avaneb suur valik:

• Sule tegum – sulgeb programmi
• Sule tegumipuu – sulgeb protsessi ja sellest tulenevad kõik protsessid
• Määra prioriteet – määrab antud tegumi prioriteedi. Sellest tulenevad protsesside töötlemis järjekord. Tuleb märkida et Microsoft ei soovita nende muutmist
• määra kalduvus – määrab millist protsessorit programm pigem kasutab. Normaalselt on kasutab programm kõiki tuumasid ühtlaselt, aga selles saab määrata kindlale protsessori tuumale see programm.
• ava faili asukoht – avab programmi asukohaga kausta
• analüüsi oote järjekorda – näitab tegumi oote järjekorda, ja näitab milliste programmide taga ta ootab.

See viimane omadus on kasulik tegumi olekute tuvastamisel. Kuna tavaliselt kasutatakse tegumihaldurit et lõpetada kokku jooksnud tegumid. Aga kui tegu on programmiga, mis laeb kaua aega, ja on juba kaua aega laadinud, siis selle sulgemine tähendaks progressi kaotust. Selles olukorras tasuks tegumihalduriga uurida programmi detaile. Spetsiifilisemalt uurida oote järjekorda. Sealt võib selguda, et programm ei olegi kokku jooksnud, vaid lihtsalt ootab mõne teise programmi taga. Oote järjekorras on näha kas antud programm ootab mingi teise tegumi taga.

Teenused

Tegumihalduri teenuste alam leht näitab arvuti kasutusel olevaid teenus-programme. Need on taustprogrammid, mida käitab Windows. Need teenused töötavad taustal isegi siis, kui ükski kasutaja pole sisse logitud. Neid kontrollib OS. Oleneb teenusest, see võib käivituda automaatselt arvuti sisselülitumisel või see käivitub vastavalt vajadusele. Paljud teenused on osa Windowsist ise. Uuendus teenused, programmid mis laevad alla uusi uuendusi, või audio teenused, mis võimaldava heli väljundeid, on osa nendest. Teised teenused on installitud kolmanda osapoole programmidest. NVIDIA installib palju teenuseid osa oma graafilistest draiveritest. Teenustega ei tasu jamada, kui ei tea mida tehakse.

Nõrkused

Tequila arvuti viirus

Kuna antud programm on väga tuntud viis soovimata tegutsemiste lõpetamiseks oma arvutil, siis tihti on ta sihtmärgiks pahatahtlikel arvutiviirustel. Avastades end olukorras, kus tegumihalduri avamisele järgneb koheselt ka selle sulgumine, siis võib kasutatav arvuti olla kompromiseeritud. Mõned viirused sulgevad ise automaatselt tegumihalduri kohe, kui seda üritatakse avada. Need viirused teevad seda selleks, et vältida nende enda kinnipanekut. Sellises olukorras tuleks teha arvutis viirusekontroll. Kohati on ka viiruseid, mida tegumihalduris ei olegi võimalik hallata.

Varia

Doom mäng

Osadel CPU-del on nüüdisajal massiivsetes kogustes tuumasid. Nii palju tuumasid, et nendest moodustuv jõudluste graafikute maatriks tegumihalduris on väiksemat sorti kuvar. Seda maatriksit saab spetsiaalsete programmidega isegi kasutada reaalse ekraani liidesena. Tuleb sobiv visuaalne väljund kohandada must valgeks ja siis skaleeruda toodud maatriksi suurustele. Sealt edasi on vaja kõigest vastavaid CPU tuumasid panna sobiva koormusega tööle, et oleks soovitud heledus. Kasutades seda sorti loogikat, on suutnud inimesed panna kuulsa arvuti mängu Doom visuaalse komponendi oma tegumihalduri aknasse.