See on kasutaja Teadusinfobaasid liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Teadusinfobaasid

Teadusinfobaasid on teadusliku informatsiooni talletamiseks loodud eraldiseisvad andmebaasid, mis sisaldavad endas teadusliku käsitlusega informatsiooni erinevate dokumentide, ajakirjade, raamatute ja muu materjali kujul.^[1]

Teadusinfobaaside ülesanne on kajastada vastavalt valdkonnale teemakohast materjali teabe hankijatele ning samaaegselt ka jagatava teabe kvaliteeti ning korrektsust tagada.^[2]

Tüübid

Teaduslikke andmebaase on võimalik jaotada erinevatesse kategooriatesse:

Infobaasid

Need on mahukad ehk sisaldavad endas erinevaid teemavaldkondi ning sarnanevad tavalisele otsingumootorile, nt Google Scholar, Microsoft Academic Search ja Web of Science.^[3]

Väljaandepõhised andmebaasid

Pakuvad nii teadusajakiri kui ka raamatuid mitmetest erinevatest valdkondadest. Selliste andmebaaside materjalidel on aga kindel kirjastaja nagu näiteks Science Direct platvormil.^[3]

Teemapõhised andmebaasid

Nende ülesanne on käsitleda konkreetset valitud valdkonda läbi erinevate teabeallikate. Näitena saab välja tuua PubMed andmebaasi, mis sisaldab endas bioloogia- ning meditsiiniteemalisi artikleid, teadustöid ja muid sarnaseid dokumente.^[3]

Funktsioonid

Järgnevalt esitatakse erinevaid funktsioone, mida teadusinfot sisaldavad andmebaasid võimaldavad kasutada otsingu efefktiivsustamiseks:^[2]

Otsingumootor
Filtrid (nt kuupäev, ajavahemik, märksõna, teema, autor jne määramine otsingu kitsendamiseks)
Kategoriseerimine, temaatilised jaotused
Visualiseerimine
Jälgimisfunktsioon ehk kui uus meelepärane artikkel, dokument avaldatakse, saadetakse sellest teavitus
Metaandmede kuvamine, et saada kiirelt aimdust dokumendi sisust

Eesmärgid

Teabe kvaliteet

On välja toodud, et andmebaasid parandavad kättesaadava teabe kvaliteeti. Nagu eelnevalt mainitud, on teadusinfobaaside sisu kontrollitud mitmete erinevate isikute poolt, seega avastatakse tekkinud probleemid kiirelt ning fikseeritakse need.^[1]

Kiire lahendus veebi kaudu

Internet praegusel ajal kiireim ja efektiivseim viis informatsioonini jõudmiseks, sest teavet on võimalik hankida vabalt valitud ajal ja kohas erinevalt füüsilistest andmekogudest.^[2]

Väike ajakulu

Teadusinfobaaside kasutamisega väheneb ajakulu informatsiooni otsimisele ning olulise informatsiooni kadumisele/vahele jätmisele, sest andmebaasi on võimalik kohe valida vastavalt vajalikule/otsitavale teemale.^[2]

Fokuseeritus

Teadusinfobaasid on kindla fookusega ja sisaldavad spetsialiseeritud informatsiooni, seega on neist raske leida teavet, mis kajastaks ebavajalikku, mitteteaduslikke aspekte.^[2]

Digitaalsete lahenduste levik

Teadusliku informatsiooni otsima asudes on igati mõistlik kasutada elektroonilisi vahendeid teabe hankimiseks. Mitmed raamatud, ajalehed, ajakirjad, dokumendid on digitaliseeritud ning enamik uusi materjale luuakse – tihti ka ainult – digitaliseeritud kujul. Seega on teabe hulk elektroonilistes infobaasides lai ning kaetud on mitmed erinevad valdkonnad.^[2]

Kasutajad

Teadusinfobaasid on vajalikud eelkõige teadlastele, õppejõududele ja tudengitele, et erinevat liiki teadusliku põhimõttega töid kirjutades ligi pääseda adekvaatsetele informatsiooniallikatele. Samuti on võimalik ka tavakasutajatel teaduspõhist informatsiooni teadusinfobaasidest leida.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Porter, J, H. (2000). Scientific Databases. W, K. Michener ja J, W. Brunt (toim), Ecological Data: Design, Management and Processing. Wiley-Blackwell.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Dahibhate, N, B., Khandare, D. ja Ajgond, M. (2013). Importance of Online Databases for Searching Scientific and Academic Information for Research. Changing Paradigm of Academic Libraries in the E-Environment
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Athukorala, K., Hoggan, E., Lehtiö, A., Ruotsalo, T. ja Jacussi, G. (2014). Information-seeking behaviors of computer scientists: Challenges for electronic literature search tools. Proceedings of the American Society for Information Science and Technology, 50(1).https://doi.org/10.1002/meet.14505001041

[Porter-1] 1,0 ^1,1 Porter, J, H. (2000). Scientific Databases. W, K. Michener ja J, W. Brunt (toim), Ecological Data: Design, Management and Processing. Wiley-Blackwell.

[Dahibhate-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Dahibhate, N, B., Khandare, D. ja Ajgond, M. (2013). Importance of Online Databases for Searching Scientific and Academic Information for Research. Changing Paradigm of Academic Libraries in the E-Environment

[Athukorala-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Athukorala, K., Hoggan, E., Lehtiö, A., Ruotsalo, T. ja Jacussi, G. (2014). Information-seeking behaviors of computer scientists: Challenges for electronic literature search tools. Proceedings of the American Society for Information Science and Technology, 50(1).https://doi.org/10.1002/meet.14505001041

[1]

[2]

[3]