Teadlaskarjäär
Teadlaskarjäär (inglise research career) tähistab üksiku teadlase (üldisemalt teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötaja) liikumist ajas ning eri ametikohtade, asutuste ja ka sektorite vahel.[1]
Euroopa teadusruumis kasutatakse üldiselt Euroopa Komisjoni määratletud teadlaskarjääri jaotust neljaks astmeks:
- R1 (First Stage Researcher) – alustav teadlane, kes pole veel doktorikraadi kaitsnud; doktoriõppe üliõpilane ehk doktorant.
- R2 (Recognised Researcher) – doktorikraadi kaitsnud teadlane, kes alustab iseseisvat teadlaskarjääri, kuid töötab veel kogenuma kolleegi või mentori juhendamisel.
- R3 (Established Researcher) – iseseisvalt töötav teadlane, kes võib olla nii uurimisrühma liige kui ka juht.
- R4 (Leading Researcher) – etableerunud, oma eriala juhtiv, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane.
Paljudes riikides on teadlaskarjääri astmed (enamasti R3 ja R4) jagatud omakorda alamastmeteks (nt nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur).
Teadlaskarjääriga on seotud ka tenuur (inglise tenure) ehk püsiv kohakindlus[2] kõrgematele teadlaskarjääri astmetele jõudnud teadlastele (vastandina teaduse rahastuse projektipõhisusest tingitud teadlaste tähtajalistele töölepingutele).
Nn teadlaskarjääri mudeli all mõistetakse vastavas riigis kehtivat süsteemi teadlaskarjääri toetamiseks.
Sageli kasutatakse teadlaskarjääri sünonüümina mõistele akadeemiline karjäär, mis siiski on laiem ja hõlmab lisaks teadlase ametikohtadele ka õppejõu ametikohti (nt lektor, dotsent, professor).
Karjääri kestus
[muuda | muuda lähteteksti]2024. aastal ilmunud uuringu kohaselt piirdub ligi poolte teadlaste karjäär vähem kui kümne aastaga ning naisteadlased lahkuvad valdkonnast meestest sagedamini. Uuring lähtus Scopuse ja selles leiduva ligi 400 000 teadlase andmetest 38 riigi erinevatest valdkondadest. Kolmandik teadlasi tegi karjääripöörde viie aasta jooksul pärast oma esimese artikli ilmumist. 2000. aastal alustanutest lõpetas kolmandik avaldamise viie aasta jooksul. Kümne aasta möödudes olid sellest rühmast teadlaskarjäärist loobunud pea pooled teadlased. Aastaks 2019 ei avaldanud neist enam ühtegi uurimust pea kaks kolmandikku.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis" (PDF). Eesti Teaduste Akadeemia.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Eesti Keele Instituut (2013). "Eesti õigekeelsussõnaraamat".
- ↑ ERR (4. oktoober 2024). "Uuring: ligi poolte teadlaste karjäär piirdub vähem kui kümne aastaga". ERR. Vaadatud 11. detsembril 2024.