Taskukell

Taskukell ehk uur on üleskeeratava mehhanismiga kell, mis on mõeldud taskus kandmiseks. Taskukellale on omane kett, mille abil saab kella vööle kinnitada, et vältida kella kukkumist.

1824. aastal valmistatud taskukell

15. sajandi lõpul hakkasid levima üleskeeratavad kellad nii Itaalias kui ka Saksamaal. Peter Henlein, kes oli lukussepp ja kellassepp, hakkas taskukelli tootma aastal 1524. Pärast seda hakati neid tootma ka mujal Euroopas. 1675. aastal hakati kella kandma taskus, enne kanti kaelas. Kellal oli mitmeid vigu. Puudus klaas, mis kaitseks kella sihverplaati ja seiereid. Esines ka ebatäpsusi kella töös. Seoses tööstusliku pöördega hakati alates 1865. aastast valmistama kümneid tuhandeid töökindlaid taskukelli.

Ajalugu

Taskukella sisevaade

Esimesed ajanäitajad, mis 16. sajandil Euroopas valmistati, olid erilised, kuna nende suurus oli käekella ja seinakella vahepealne. Selliseid taskukelli kinnitati riietele või kanti ketiga kaelas. Need olid vasest tehtud mõnetollise diameetriga silindrikujulised kellad, mis olid enamasti graveeritud ning ornamentidega kaunistatud. Mehaanikat kattis klaas ning enamasti kaitses klaasi hingedega vasest kaas, mis oli samuti uhkelt dekoreeritud. Kohati kasutati kaane asemel iluvõret, tänu millele ei pidanud kella vaatamiseks selle kaant avama. Kella seierid olid valmistatud rauast või hõbedast ning need kinnitati kellamehhanismi külge nõelte ja kiiludega. 1550. aastal võeti nende asemel kasutusele kruvid. Sel ajal olid kellad üldiselt kettakujulised, kuigi mõni sajand hiljem tekkis veidrakujuliste kellade trend.