Mine sisu juurde

Tartu tselluloositehas

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
19. mail 2018 korraldati Tartus nn Emajõe kett: meeleavaldus kavandatava tselluloositehase vastu.

Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust[1][2]. Tehaseprojekt tekitas ajakirjanduses ning ühiskonnas terava poleemika ja tehase vastased on esinenud ka avalike protestidega ning kogunud selle vastu allkirju keskkonnas petitsioon.ee[3].

Algselt kinnitasid tehaseinvestorid ja valitsuse liikmed, et tehas ei pea tingimata asuma Tartu läheduses (eelanalüüsis peeti võimalikeks Emajõe, Pärnu ja Narva jõe piirkondi, millest eelistati Emajõe ümbrust Tartu- või Viljandimaal)[4] ning võimalik asukoht otsustatakse alles keskkonnauuringute järel[viide?]. Projekti 2017. aasta mais tartlastele tutvustades kinnitas Margus Kohava, et 2018. aasta alguseks valitakse välja alles viis kuni seitse varianti[2]. Samas möönis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli 7. märtsil 2018 ETV saates "Suud puhtaks" esinedes, et arendajad Tartu lähiümbrusele alternatiivi ei näe[1]. Eriplaneeringus vaadeldi võimalike asukohtadena haldusreformi käigus Tartu linnaga liidetud Vorbuse küla, samuti Tartu vallas asuvat Kärknat ja Kambja vallas paiknevat Reolat[4]. Investorid Margus Kohava ja Jüri Külvik on öelnud, et kui Eestisse tehast ei tule, kaalutakse selle ehitamist Lätti[5][4].

2018. aasta juunis algatas valitsus eriplaneeringu lõpetamise. 8. novembril 2018 otsustas valitsus lõpetada riigi eriplaneeringu ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Peaminister Jüri Ratas soovitas ettevõtjatel otsida teist piirkonda.[6]

Projekt ja tehnoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Est-For Invest OÜ iseloomustas oma kodulehel (20. mai 2018 seisuga) tehaseprojekti järgnevate parameetritega: investeering 1 miljard eurot, toodangumaht 750 000 tonni aastas, Eestile lisanduv rohelise energia toodang 34-45%, Eesti SKP kasv 1,1-1,4%, Eesti ekspordi kasv 250-350 miljonit eurot.[7] Tehase tinglikuks valmimistähtajaks nimetati projekti avalikustamise ajal aastat 2022[8], tarbimisvõimsuseks 3 miljonit tihumeetrit puitu aastas[9] (Eesti aastase raiemahuna on nimetatud 7 miljonit tm[2]). Väidetavalt looks tehas Tartumaale ka 700 kuni 900 uut töökohta[9][10]. Samas on projekti kriitikud enamiku pooldajate prognoosidest kahtluse alla seadnud[11].

Tehases kasutatav tehnoloogia on projekti eestkõnelejate sõnul veel suuresti lahtine, kuid loodetakse kasutada "parimat võimalikku tehnoloogiat"[12]. Jüri Külviku sõnul ei piiruks puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, vaid kasutaks "täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat, millega on puidust võimalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid".[5] Tehas vajaks ligikaudu 100 hektarit maad, millest kolmandikul paikneksid puhastid[2].

Argumentatsioon ja seisukohavõtud

[muuda | muuda lähteteksti]
EMA tselluloositehase vastane infokleebis

Projekti investoreid avalikkuses esindavate Aadu Polli ja Margus Kohava sõnul on Tartu lähikonna eelisteks eelkõige lähedus suurtele metsamassiividele nii Eestis kui ka Lätis ja Venemaal, raudteeühenduste olemasolu ja Emajõgi, mida saab kasutada rohkelt vett vajavas tootmises[viide?] (tehase aastane veevajadus oleks umbes 23 mln m3 ehk 1,3% Emajõe keskmisest vooluhulgast[2]). Alternatiivsete asukohtade miinustena on mainitud Pärnu jõe ümbruses paiknevaid rohkeid looduskaitsealasid ning Pärnumaa ja Ida-Virumaa lähedust paberipuitu Põhjamaadesse väljavedavatele sadamatele.[viide?] Tehase üldise plussina kinnitas Est-Fori tellimusel 2017. aasta detsembris valminud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuring, et tehas vähendaks Eesti süsiniku jalajälge[4].

Tehase Tartu lähistele rajamise miinustena on projekti vastased esile tõstnud keemilist ja soojusreostust niigi halvas seisukorras olevas Emajões ja Peipsi järves (mis oleks vastuolus Peipsi seisundi parandamist nõudva Euroopa Liidu veedirektiiviga)[13][14], samuti võimaliku haisu ja müra mõju Tartu linnale kui elu- ja õpikeskkonnale[14][15][11], mis mõjutaks negatiivselt ka Tartu Ülikooli ning langetaks kinnisvarahindu[13]. Üks levinumaid argumente puidurafineerimistehase vastu sõltumata selle asukohast on prognoos, et tehas suurendaks oluliselt metsaraiet Eestis[1][4][14]. Praktiliselt kõik vastuargumendid on tehase pooldajate poolt vaidlustatud[2].

Projekti lähima analoogina on kõneldud peamiselt 2017. aastal Soomes tööd alustanud Äänekoski tehasest[5], mis rajati eelmise, 1985. aastal ehitatud tselluloositehase asemele[16]. Projekti pooldajate sõnul on Äänekoski uus tehas praktiliselt haisu- ja reostusevaba[16], vastaste hinnangul aga tekitab häirivalt palju haisu, müra ja muud reostust[13][15][11].

Aja jooksul on süvenenud ka vastuseis riiklikule eriplaneeringule ja projekti keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Lisaks kahtlusele tehase eriplaneeringu algatamise õiguspärasuses[17] on üks vastuargumente olnud, et Eesti senise praktika kohaselt ei ole kuigi suurt tõenäosust, et algatatud eriplaneeringut seisataks vaatamata hindamistulemustele[viide?]. Keskkonnauuringu pooldajate hinnangul (nagu riigihaldusminister Jaak Aab) on investoritel samas reaalne risk, et uuringute järel pole tehast soovitud kohta rajada ikkagi võimalik.[4]

Tehaseprojekti pooldavate seisukohtadega on esinenud riigihaldusminister Jaak Aab[viide?], järjestikused keskkonnaministrid Marko Pomerants[18] ja Siim-Valmar Kiisler[19], ettevõtlusminister Urve Palo[19], Est-Fori nõunik ja Tartu ülikooli rahvusvahelise majanduse professor Urmas Varblane[viide?], Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder[20], Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo[viide?], Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kers[12], Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas[4], majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi[9] jt.

Vastuseisu on projektile ilmutanud Tartu linnapea Urmas Klaas[11][19], Tartu ülikooli maastikuökoloogia professor Ülo Mander[11], keskkonnateadlane Erik Puura[21][15], Tartu endine linnapea Andrus Ansip[viide?], Tartu linnakirjanik Kristiina Ehin[viide?], akadeemik Ene Ergma[1], Tartu ülikooli professorid Mihhail Lotman[22] ja Marju Lauristin[19], Vabaerakonna juht Artur Talvik[19], Tartu noortevolikogu[1], MTÜ Eesti Metsa Abiks[4] jt.

Debatis osalenute seas, kelle arvates võiks Eesti niisugust tselluloositehast vajada, kuid asukoht ei pruugiks tingimata olla Tartu lähedal, on olnud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere[4], Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must[10] ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum[23]. Vallbaum on pakkunud välja tehase võimaliku asukohana Viru-Nigula valla[23], kuid tehaseinvestoreid esindava Margus Kohava sõnul Viru-Nigula tehasele siiski ei sobiks[24].

2018. aasta mai seisuga ei ole valdav osa erakondi projekti suhtes ühest seisukohta võtnud[19], kuid Tartu piirkonnajuhid on olnud tehase suhtes kriitilised[10].

Tehaseprojekt oli üks punkte, mida käsitles 2017. aastal vastu võetud kolme ülikooli koostööleping, kus Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja ? leppisid muuhulgas kokku koostöös tehaseprojekti teemal[viide?]. Kokkuleppes nimetatud nõue, et teadlased ei esineks kooskõlastamata seisukohavõttudega ülikoolide nimel[viide?], tekitas ajakirjanduses poleemikat akadeemilise väljendusvabaduse teemal[viide?] ning kerkis üheks kõrvalteemaks ka 2018. aasta kevadel toimunud rektorivalimistel Tartu Ülikoolis, mille käigus avaldasid mõlemad kandidaadid - nii Margit Sutrop kui ka lõpuks rektoriks valitud Toomas Asser - arvamust, et TÜ-l võiks olla alust lepingust taanduda[viide?]. Samas jäid kandidaadid eri seisukohtadele tehase keskkonnauuringu küsimustes: Asser pidas seda mõistlikuks, Sutrop oli aga vastu[25].

Sündmustik

[muuda | muuda lähteteksti]

10. jaanuaril 2017 avalikustas Est-For Invest OÜ plaani rajada Eestisse puidurafineerimistehas, mille investeeringute suurusjärk oleks miljard eurot. Kava kohaselt pidid 2017-2019 toimuma uuringud, 2019 tulema investeeringuotsus ja tehas käivituma mitte enne 2022. aastat. Alternatiivse asukohana nimetas Margus Kohava Lätit.[4][9]

11.[4] või 12. mail 2017 algatas valitsus tehase loomiseks eriplaneeringu[26] Tartu- ja Viljandimaal[4]. Eriplaneeringu tegija leidis rahandusministeeriumi hallatav Riigi Tugiteenuste Keskus riigihankega[27]. Eriplaneeringu rahastamiseks muutis Riigikogu planeerimisseadust, kusjuures muudatuse arutamisel ei esitatud ühtki küsimust ning seaduseelnõu läbi kolm lugemist vaid kolme nädalaga.[28]

20. septembril 2017 pöördus MTÜ Eesti Metsa Abiks tehase kavandajate vastu halduskohtusse seoses kahtlustega eriplaneeringu riigihanke suhtes, ent kohus tagastas kaebuse läbi vaatamata[4]. Samuti lükkas määruskaebuse tagasi Tallinna ringkonnakohus. Detsembris pöördus MTÜ Riigikohtusse.[17]

31. jaanuaril 2018 avalikustati Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Est-Fori eelkokkulepe, mis tagas tehasele 15 aastaks poole RMK toodetavast paberipuidust[4]. Kriitikud on näinud sõlmitud kokkuleppes huvide konflikti, kuna uue tehase võtmeisik Mati Polli oli varem RMK nõukogu liige[4], samuti ohtu Eesti puidutööstusele[viide?].

2018. aasta algul avalikustati ka Tartu teadlaste ja linnakodanike tehasevastane avalik pöördumine ehk nn Tartu apell, mis kogus ligi 18 200 allkirja.[29][6]

7. märtsil 2018 toimus Dorpati konverentsikeskuses Tartu linnavolikogu istung, kus esinesid nii projekti toetajad kui ka vastased. Istungil anti volikogule üle enam kui 7000 allkirja tehase vastu.[30]

2018. aasta märtsi keskel IRLi tellimusel korraldatud Kantar Emori uuringu andmeil oli 75% tartlastest ja tartumaalastest kindlalt tehase Tartu lähedale ehitamise vastu. Mittepooldajaist 83% rõhutas potentsiaalset keskkonnakahju, 43% vastajaist lubas negatiivsete kõrvalmõjude korral kaaluda Tartust ärakolimist.[31]

2018. aasta aprillis tegi Tartu linnavolikogu Tartu linnavalitsusele ülesandeks vaidlustada eriplaneeringu algatamise otsuse kohtus.[32]

19. mail 2018 toimus Tartus tselluloositehase vastane meeleavaldus nimega "Emajõe kett", milles Postimehe hinnangul osales üle 4500 inimese. Samaaegselt toimusid väiksemad meeleavaldused ka Vorbusel, Kärknas ja mujal Tartu lähikonnas.[33]

2018. aasta juunis algatas valitsus eriplaneeringu lõpetamise.

2018. aasta septembris hakati valitsuse ülalmainitud otsust kooskõlastama.

8. novembril 2018 otsustas valitsus lõpetada riigi eriplaneeringu ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Peaminister Jüri Ratas soovitas ettevõtjatel otsida teist piirkonda. Tartu apell tänas ministreid ja lõpetas oma tegevuse.[6]

Äriseosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Tehaseprojekti tutvustusel 2017. aasta jaanuaris nimetati investoritena Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell). Oluline osa investoritest on seotud kunagise Eesti puidutööstuskontserniga Sylvester.[9]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Toomas Reinpõld Tselluloositehas Tartu lähistele ei sobi Vooremaa, 10.03.2018
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Risto Mets Tselluloositehase planeerijaid tabas tartlaste kriitiliste küsimuste rahe Postimees, 9. mai 2017
  3. ↑ https://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordumine-tselluloositehase-asjus
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 Andres Reimer Valitsus ja Est-For astuvad miljarditehase uuringuga ühte jalga Postimees, 9. märts 2018
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Andres Reimer Puidutööstur: me ei aja kärbseid pähe – metsa jätkub Postimees, 4. oktoober 2017
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "Uudistaja 21. november 2018". Uudistaja. Loodusajakiri. 21. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018.
  7. ↑ Est-For Invest OÜ koduleht (vaadatud 20.05.2018)
  8. ↑ Jaan Olmaru Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast Postimees, 27. jaanuar 2017
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Kristi Malmberg Sylvesteri eksomanike miljarditehase rajamise plaanis veel palju ebaselget Postimees, 10. jaanuar 2017
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Jane Saluorg Erakondade Tartu juhid ei poolda tselluloositehase rajamist Emajõe äärde ERR, 17.05.2017
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Urmas Klaas Tartu linnapea: kaheksa põhjust, miks Tartu on puidurafineerimistehase eriplaneeringu vastu Postimees, 20. märts 2018
  12. ↑ 12,0 12,1 Jaan Olmaru Tselluloositehas Emajõe äärde? Professori kinnitusel haisuprobleeme ei tekiks Postimees, 3. veebruar 2017
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Kadri Siibak Tunded või mõistus? Mida teeb uus tehas kinnivara hinnale Postimees, 28. märts 2018
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Martin Luiga, Linda-Mari Väli Kodanikuaktivistid: viis põhjust, miks jätta miljarditehase plaan katki Postimees, 4. detsember 2017
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Keskkonnateadlane Erik Puura: mitte mingil juhul ei saa ega tohi väita, et tselluloositehas on täielikult haisuvaba Postimees, 17. veebruar 2018
  16. ↑ 16,0 16,1 Lennart Ruuda Vakra Soome tselluloositehases: ei haise siin midagi, pole mõtet luisata Postimees, 13. aprill 2018
  17. ↑ 17,0 17,1 Puidutehase vastased pöördusid riigikohtusse BNS/Postimees, 12. detsember 2017
  18. ↑ Marko Pomerants Marko Pomerants Siiri Sisaskile: Tartu puidurafineerimise tehast ei pea kartma Postimees, 13. aprill 2017
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 19,5 Joosep Värk Erakonnad kavaldavad miljarditehase teemal Postimees, 8. märts 2018
  20. ↑ Tõnis Mölder Tõnis Mölder: tselluloositehasega kaasnevad positiivsed omadused meie riigile, kui mõni puu jääb seetõttu kallistamata EPL, 06.03.2018
  21. ↑ Erik Puura Kui tselluloositehas tagastaks puhtama vee, siis poleks sellele jõge vajagi Uued Uudised, 11.03.2018
  22. ↑ Mihhail Lotman Miks ma andsin allkirja tselluloositehasevastasele pöördumisele Postimees, 22. jaanuar 2018
  23. ↑ 23,0 23,1 Einar Vallbaum Viru-Nigula vallavanem: ärge pakkuge tselluloositehast tartlastele, tulge meile! Siin tööstust ei kardeta EPL, 08.05.2018
  24. ↑ Asso Ladva Tänan, ei! Puidurafineerijad ei võta vastu Viru-Nigula vallavanema kutset tulla Kundasse Õhtuleht, 6. aprill 2018
  25. ↑ Rektorikandiaatide debatt «Foorumis»: Sutrop on tselluloositehase uuringu vastu, Asseri arvates on seda mõistlik teha Postimees, 24. aprill 2018
  26. ↑ Ain Alvela, Kristiina Viiron Ülevaade: Mida tselluloositehase keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus analüüsima hakatakse Maaleht/Delfi, 16.03.2018 (vaadatud 20.05.2018)
  27. ↑ Mari Mets Õde-venda kahel pool tselluloositehase rindejoont Postimees, 16. mai 2018
  28. ↑ Andrus Karnau Puidutehase avalik ja erahuvi Postimees, 23. aprill 2017
  29. ↑ Tanel Saarmann Tartlaste vastuseis tselluloositehasele võib viia kohtuvaidlusteni, Ärileht.ee, 07.03.2018
  30. ↑ Tselluloositehas on meie tuumajaam EPL, 07.03.2018 (juhtkiri)
  31. ↑ Uuring: enamik Tartu ja Tartumaa elanikke on tselluloositehase vastu Pealinn, 28. märts 2018
  32. ↑ Tartu linn läheb tselluloositehase vastu kohtusse Õhtuleht, 19. aprill 2018
  33. ↑ Raimu Hanson, Kadri Kuulpak Pildid ja videod: Emajõe ketis osales hinnanguliselt üle 4500 inimese Postimees, 19. mai 2018

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_tselluloositehas&oldid=6710352"