Tartu stift
Tartu stift oli Tartu piiskopi ilmaliku võimu ala. Tartu stift hõlmas endise Ugandi maakonna ehk Kagu-Eesti[1].
Tartu piiskopi diötseesi ehk vaimuliku võimu alla kuulusid ka endise Sakala alad ja osa Kesk-Eestist Tartu piiskopkonnas.
Riia peapiiskopkonna, Tartu sufragaanpiiskopkonna Tartu stift jäi pärast Vene-Liivi sõda kuni 1582. aastani Vene võimu alla ja aastast 1570 oli seal ametis Tartu (hiljem Tartu ja Viljandi) õigeusu piiskop. 1582. aastal sai kunagisest Tartu stiftist Poola-Leedu valdus[1].
Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele ja vasallisuguvõsadele (Dolenid, Kawerid, Tiesenhausenid, Uexküllid, Kursellid, Löwenwolded, Luggenhusenid, Karleverid jt), kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjateenistuses.
Piiskopkonna maadest kuulusid piiskop Hermannile 1224. aasta suvest Ugandi, Soopoolitse ja pool Vaiga maakonnast. Otepää linnuse ehitamise järel jagas Hermann läänimeestele: Ugandi maakonna keskne Otepää kihelkond läks Hermanni vennale Theoderichile, Puhja anti Hermanni õemehele Engelbert von Thysenhusenile, ääremaad Rannu Johann von Dolenile ja Sangaste-Karula Helmold von Luneborchile.
Tarbatu kihelkonna aga jättis piiskop endale ja Tartu toomkapiitlile.
Vt. Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad
Tartu stiftifoogtid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tartu stiftifoogtide loend
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Madis Maasing, Tartu piiskopkonna küsimusVene-Liivimaa sõja ajal, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae, nr. 1, detsember 2018, lk 20