Tartu Mänguasjamuuseum

Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp

Tartu Mänguasjamuuseum, Lutsu 8

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.

Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad Tartu südalinnas asuvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel, nn õuemaja. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.

Ajalugu

Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eelkäija oli Tartu Linnamuuseumi 1. detsembrist 1990 kuni märtsini 1991 avatud olnud näitus "Mängime koos". Näituse kuraatorid olid Meeri Säre, Tiia Toomet ja Mare Hunt, kes kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama selleks tarbeks oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunas.

Esialgu pidi mänguasjamuuseum asutatama Tartu Linnamuuseumi filiaalina ning selleks saadi ka Tartu linnavalitsuselt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.

Tartu Mänguasjamuuseum avati Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina 28. mail 1994 Tartus Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressil Lai 1. Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.

2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt Nukufilm kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis (Ülikooli tänav 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite lavastuste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.

30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.

Maskott

Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on karu Lillekäpp. Triibulise rahvariideseelikuga mängukaru õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes Postimees välja konkurss. Selle võitis viieaastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest.

Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel dokumentidel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses "Öö mänguasjamuuseumis". Lillekäpa abina töötab muuseumis karu Nässu, kes tegutseb sotsiaalmeedias, korraldab virtuaalüritusi ja peab blogi.

Ekspositsioon

Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on ruumiti eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, lauamängud ja kaardid; nukumajad, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; nõukogudeaegsed mänguasjad, õuemänguasjad, Vladimir Sapožnini mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja mudelraudtee; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näitusi.

Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning seal korraldatakse väikesi ajutisi näituseid.

Kõigis ekspositsiooniruumides on püütud külastajatele pakkuda interaktiivsust: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm.

Muuseumipedagoogika

Nii muuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.

Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas viiakse läbi ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi.

Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid, samuti peetakse seal temaatilisi sünnipäevapidusid.

Üritused ja etendused

Tartu Mänguasjamuuseum korraldab mitmesuguseid perepäevi ja lasteüritusi koolivaheaegadel, jõuluajal, seoses oma näituste ja muude üritustega. Iga aasta maikuus peetakse muuseumi sünnipäeva, mil muuseum on linnarahvale avatud tasuta.

Alates 2010. aastast toimuvad Teatri Kodus regulaarselt lastele ja peredele suunatud teatrietendused, mis on lavastatud Teatri Kodu jaoks või mis on lavale toodud teiste Eesti etendusasutuste poolt. Samuti korraldatakse seal kontserte, filmiõhtuid, seminare jm muuseumi temaatikaga sobivaid üritusi.

Kogud

Suurem osa esemeid tuleb Tartu Mänguasjamuuseumi kogudesse annetustena. Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks.

Esemekogu põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakogusid (Vladimir Sapožnini üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jm). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on eri tüüpi teatrinukke maailma eri paikadest.

Pildikogus on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.

Kunstikogus on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste tehtud akvarelle, joonistusi jms.

Teaduslikus arhiivkogus on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid.

Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi.

2023. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku 27 152 museaali ja 1538 abifondi eset. Muuseumi arhivaalide loetelus on arvel 102 arhivaali.

Hooned

Tartu Mänguasjamuuseum asus algul Toomemäe nõlval eramaja (nn Grenzsteini maja) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressil Lai 1.

2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja aadressil Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud nukufilmide tegelasi ja rekvisiite ning joonisfilmide kavandeid. Tänapäeval on selles hoones Eesti filmi- ja telenukkude näitus ning ajutiste näituste ala.

2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 Tartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning võtta osa teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.

Lutsu 8

Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011

Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011

Tartu Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii hilisbaroki kui ka klassitsismi stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on praeguseni säilinud mantelkorsten, rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja puitkarniis. Majas on olnud kaks anfilaadi, mis on ka praegu kohati jälgitavad.

19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu Kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja eraomandisse, järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja klassitsistliku esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, krohviti laed ja seinad, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.

19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitised, mis on nüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate alguses.

1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003.

Õuemaja

Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka praeguseni hästi säilinud võlvitud kelder.

Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad, katusealusesse ehitati teine korrus. Hoone ehitamist toetas Euroopa Liit.

Lutsu 2

Teatri Kodu pärast restaureerimist, 2011

Teatri Kodu sissepääs

Esimesed puithoonete jäänused aadressil Lutsu 2 asuva maja aluselt krundilt pärinevad 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, kerishüpokaustahi ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas seal õuekohtu eesistuja-president Lars von Fleming, ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud Presidendi Majana. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada Põhjasõjas (1700–1721).

1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praegune Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli eri omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele Baltikumis ja Venemaal, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.

Tunnustus

• 2004 Tartu Kultuurikandja aunimetus kutselise koosluse kategoorias
• 2005 "Suur Muuseumirott 2005", Eesti muuseumide aastaauhind

Välislingid

• Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht
• Eesti mänguasjade digiarhiiv