Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium on täiskasvanute üldhariduskool Tartus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi arengutee algas õhtukursustest 1914. aastal, kui kohalik Kutseharidusselts avas õhtukursused, kus õpetati mitmesuguseid kutseaineid. Nende kursuste jätkuks oli 1917. aastal avatud üldhariduslik õhtukool, milles töötas kolm algkooliklassi. Haridusseltsi nime all tegutsev endine Kutseharidusselts otsustas oma eestseisuse koosolekul 18. novembril 1918 avada Õhtukeskkooli. Kooli asus juhtima seltsi juhatuse energiline esimees Heinrich Veski. Õppetöö algas 25. novembril 1918 53 õpilasega Kaubanduskooli ruumes. 1920. aasta oktoobris registreeris Haridusministeerium Tartu Haridusseltsi Õhtu Erareaalgümnaasiumi kui ametliku kooli. 1922. aastal asus kooli juhtima 35-aastane matemaatikapedagoog Juhan Sütt. 1. augustil 1924 arvati kool vabariigi valitsuse otsusega avalike keskkoolide võrku nimega Tartu Linna Õhtune Ühisgümnaasium. Avaliku koolina püsis Õhtune Ühisgümnaasium 10 aastat kuni uue keskkooli reformini 1934. aastal. Uuest koolivõrgust jäeti kool sügisel välja. Tänu direktor Juhan Sütile õnnestus siiski mõni nädal pärast kooli algust registreerida erakool nimega Tartu Linna Õhtune Erakeskkool. Kui 1937. aastal korraldati ümber kogu koolivõrk, jätkati Tartu Linnavalitsuse toel uuesti avaliku koolina nimega Tartu Kolledž. 1939. aasta jaanuaris kaotati Tartus ära gümnaasiumite erinimetused ning asendati numbritega. Nii sai kolledžist Tartu V Keskkool.
19. augustist 1940 vabastati ametist [1] Tartu Kolledži direktor Juhan Sütt ja 19. augustil 1940 sai Juhan Sütt Tartu V Keskkooli direktori kohuste täitjaks[2].
1940/1941. aastal alustas Tartu V keskkool 16-klassilise koosseisuga, mistõttu ei jätkunud ruumi organiseerida õppetööd oma Magasini tänava ruumides. Kasutati ka lähedalasuva Vene keskkooli ruume teise vahetusena ning Tartu Uspenski kiriku preestrimaja füüsika- ja keemialaboratooriumide asutamiseks.
1941. aasta saksa okupatsioon tõi kaasa direktor Juhan Süti kui mitteusaldatava isiku vallandamise ning kooliruumide ülevõtmise sõjaväehaiglale. Õppetöö jätkus Viljandi tänava koolimajas teises vahetuses. Uueks direktoriks sai kooli vilistlane, eesti filoloog Oskar Parmas.
1944.–1945. aastal juhtis kooli jälle Juhan Sütt, kes seekord lahkus koolist “isiklikel põhjustel”, asudes juhtima Hiiumaal Kärdla Keskkooli. Nõukogude okupatsiooni aastail avati Tartu Töölisnoorte Kool. Kuna õpilaste teadmistetase oli väga erinev, avati ettevalmistusrühm ning kehtestati puhkepäeviti kohustuslikud konsultatsioonid (matemaatika, vene keel, võõrkeel).
1947. aastal avati Tartus vene õppekeelega töölisnoorte keskkool, mistõttu eestikeelne kool nimetati ümber Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooliks, vene õppekeelega kool sai nimeks Tartu 2. Töölisnoorte Keskkool. Eestikeelne kool ehk Tartu 1. Töölisnoorte Keskkool kolis Abovjani tänavale. 1948. aastal suleti Tartu V Keskkool, see tõi kaasa Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli õpilaste arvu kasvu 1947. aasta 229-lt 423-le. Ka viidi Tartu V Keskkooli juurest üle mittestatsionaarne osakond, mille juhatajaks sai geograafiaõpetaja Villem Raud. 1956. aastal koliti Gagarini tänava (endise Viljandi, praeguse Tõnissoni tänava) koolimajja, 1971. aastal Puiestee tänavale ning 1973. aastal 1. Mai tänava (praegune Raatuse tänav) koolimajja.
1959. aastal asutatud iseseisev Tartu Kaugõppekeskkool töötas kuni 1964. aastani Kingissepa tänaval (praegu Jakobi tänav), hiljem kuni 1987. aastani Tamme puiesteel. 1. Õhtukeskkooli ja Kaugõppekeskkooli klassid töötasid ka paljude asutuste juures (Kaubandusvalitsus, Kaubamaja, Toitlustustrust, “Areng”, Autoveod, Autobussi- ja Taksopark, Autoremonditehas, KEK, Autoveod, Sidesõlm jt).
1987. aastal saadi esmakordselt oma ruumid Tartu 17. Põhikooliga ühes majas viimasel korrusel. Kool on läbinud ajaproovi ning tõestanud igal ajalooperioodil oma vajalikkust. Muutunud on õppetöö organisatsioon: juba 1980. aastatest toimub õppetöö peamiselt päevasel ajal, mitte õhtuti. Õpilaste arv koolis on tõusuteel, mistõttu kooliruumid Veeriku tänaval on jäänud kitsaks. Alates 2003. aastast õpivad koolis ka õppida soovivad Tartu Vangla kinnipeetavad.
Direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]Enne 1959. aastat on kooli juhtinud Heinrich Veski, Juhan Sütt, Oskar Parmas.
Kaugõppekeskkooli direktoritena töötasid Arvo Lehis (1959–1965), Aare Laanemets (1965–1966), Fred Oper (1966–1970), Margus Leemets (1970–1976), Koidula Toode (1976–1982), Helju Kerstna (1982–1988) ja Juta Nugin (1988–2016).
Aastast 2016 on kooli direktor Marika Kaasik.
Tuntud vilistlasi
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940