Kaubanduskool
Kaubanduskool oli ühe- või kolmeaastase õppeajaga kutsekool, mille eesmärgiks oli õpilaste ettevalmistamine tööks kaubandus- ja tööstusettevõtetes ning kontoritööks erinevates ametiasutustes[1].
Kooli sisseastumiseks oli vajalik 2-klassilise ministeeriumikooli või kihelkonnakooli lõpetamine. Kaubanduskoole pidasid üleval nii eraisikud kui ka õpetajate ühingud (Tallinnas ka Tallinna Linnavalitsus). Kaubandusekooli võisid astuda nelja-aastase kursusega linna-algkoolide lõpetajad, kaubandusekool oli oma õiguste poolest alama järgu kool, nagu kõrgem linna-algkool, kooliõpetajate seminar, progümnaasium ja kunst-käsitöökool[2] Kaubandusekooli lõpetajatel ei olnud õigust astuda kõrgematesse õpeasutustesse, sest kaubandusekoolid on selleks asutatud, et neis kontoritele ja kauplustele raamatupidajaid ja kirjavahetajaid ette valmistada.
1905. aastal asutati Tartus Jaan Thomsoni Poeglaste Kaubanduskool ja Hans Margensi Tütarlaste Kaubanduskool[3][4]. 1906. aastal asutas Gustav Narusbek Tallinnas Gustav Narusbeki Kaubanduskooli ja Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskool (1906–1936)[5], 1909. aastal avati Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool[6]. 1919–1936 ja 1938–1944 (vaheajaga) tegutses Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli ja Kommertskooli direktorina[7] Otto Johannes Kiisel[8].
1906. aastal asutati Valgas, Uus tänav 14 Andres Kamseni era-kaubanduskool (1906–1913), 1910. aastal Tartu I Kooliõpetajate Ühisuse era-ühiskaubanduskool (1910–1919), 1912. aastal Valga Kooliõpetajate Ühisuse kaubanduskool, 1913. aastal Pärnu II Kooliõpetajate Ühingu kaubanduskool[9]
Eestis Vabariigis arendati kommerts- ja kaubanduskoolide võrk välja esimese vabariigi ajal ja see säilis 1944. aastani[10]. 7. detsembril 1922 võeti vastu avalike keskkoolide seadus: selle põhjal kuulusid keskkoolid kas humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- või sotsiaalharusse[11]. 1937. aastal võeti vastu kutsehariduslike õppeasutuste seadus, millega viidi kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool ning nelja-aastase õppeajaga kaubanduskoolid muudeti kaubanduskeskkoolideks.
Saksa okupatsiooni ajal allusid kaubandus- ja kommertskoolid Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid nad tegevust 1937. aastal vastu võetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse alusel. Nõukogude okupatsiooni oludes korraldati need koolid ümber majandus- ja kaubandustehnikumideks. Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele, enamus kaubandus- ja kommertskoole reorganiseeriti mitmesugusteks tehnikumideks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kommertskool, kaubanduskool, Eesti Ajalooarhiiv, 6.3.1.2. Kommertskool, kaubanduskool
- ↑ Linna kunst-tööstuskool ja kunst-käsitöökool antakse haridusministeeriumle üle., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 263, 1 detsember 1919
- ↑ Kaubanduskoolide arengust Tartus, Postimees (1886-1944), nr 72, 15. märts 1936
- ↑ Hans Margens 70-aastane, Postimees (1886-1944), nr. 88, 17 aprill 1944
- ↑ Heino Rannap, EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA, lk 71
- ↑ Otto Johannes Kiisel, 25 aastat Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli ajaloost
- ↑ Austati direktor O. Kiiselit, Postimees (1886-1944), nr. 285, 21. oktoober 1936.
- ↑ "HARRI JÕGISALU. MÄLESTUSED I - Rahva Raamat". rahvaraamat.ee. Vaadatud 29. juunil 2024.
- ↑ Pärnu kaubanduskool, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1179
- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 400
- ↑ Nr. 91. Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. wastuwõetud Awalikkude keskkoolide seadus., Riigi Teataja, nr. 155-156, 16 detsember 1922