Tartu Kunstimuuseumi näitused

Vaade Tartu Kunstimuuseumi näituselt "Muutuv Tartu neljas vaates" 2016. aastal

Käesolev artikkel annab ülevaate Tartu Kunstimuuseumis toimunud näitustest.

Näituste ajalugu

Teine maailmasõda ja Nõukogude periood

Tartu Kunstimuuseumi esimeseks ametlikuks näituseks võib pidada 1940. aasta 17. novembril (ehk samal päeval, mil allkirjastati muuseumi asutamise akt) avatud muuseumi alusvara tutvustavat ekspositsiooni. Näitust avati ja suleti järgneva aasta jooksul korduvalt nii turbulentse poliitilise olukorra kui ka okupatsioonivõimude ametnike ettekirjutuste tõttu, mis tõi omakorda kaasa ümberkorraldusi ja "sobimatute" teoste (ehk "mandunud kunsti" näidete) eemaldamist. Tagasi vaadates on aga keeruline öelda, milliseid konkreetseid muudatusi võimude poolt seatud piirangute ja käskude tõttu teha tuli, sest ekspositsioonide täpsed nimestikud puuduvad. Kuna II maailmasõja vältel oli muuseumi tähtsaimaks ülesandeks teoste evakueerimine, kaitsmine ja kataloogimine, muutus sel perioodil näitusetegevusega tegelemine võimatuks ning sellele sai mõtlema hakata alles pärast sõja lõppu.

1946. aastal korraldati ekspositsioon muuseumi maja (Vallikraavi 14) teisel korrusel, kaheksas väikeses toas. Näitus avati 2. mail ning see tutvustas muuseumi kogude kasvu Nõukogude võimu aastatel 1944–1946, eksponeerides Eesti kunstinäitustelt ostetud, Moskva Kunstinäituste ja Panoraamide Direktsiooni poolt üle antud ning mujaltki saadud teoseid. Seejuures otsustas muuseum püsiekspositsioonist loobuda ning selle üheks põhjuseks võis olla okupatsioonivõimude negatiivne suhtumine Eesti sõjaeelsesse kunsti (kuigi esimesel näitusel võis siiski veel näha selliste pagulusse läinud kunstnike nagu Salome Trei, Salme Riig-Schönbergi, Jaan Grünbergi, Herman Talviku ja Ernst Jõesaare ning Pallase õpetajate Nikolai Triigi ja Konrad Mägi teoseid). Sõja ajal hukkunud kunstnike nagu Andrus Johani, Kaarel Liimandi, Arkadio Laigo ja Nikolai Kummitsa pärandi tutvustamiseks korraldati mälestusnäitusi.

Vaatamata sellele, et esialgu suhtuti poliitilisel tasandil Eesti iseseisvusajal loodud kunsti veel pigem leebemalt, siis sõjajärgsetel stalinlike repressioonide aastatel sattusid karmi kriitika alla mitmed kunstnikud ja kunstinäitused. Nende sekka kuulusid näiteks Villem Ormissoni loomingu temaatiline näitus "Tartu linn eesti kujutavas kunstis" (1948) ja Anton Starkopf ning Jaan Vahtra, kelle loomingu uurimisse ja kaardistamisse poliitilisel tasandil negatiivselt suhtuti. Range kultuuripoliitika ja järelevalve tõttu oli 1949. aastal Tartu Kunstimuuseumis väljas vaid näitus "Vene ja nõukogude kunst", mida eksponeeriti kuni 1950. aasta kevadeni, kuid sellegipoolest kaotas muuseumi toonane direktor Voldemar Erm 1951. aastal oma ametikoha, kuna oli varem silma jäänud teravate sõnavõttudega ning talle pandi valitseva partei poolt süüks sedagi, et ta oli lubanud nii endal kui ka Virve Milgil eelnevalt mainitud "sobimatute" kunstnike teoste kaardistamise ja uurimisega tegeleda. Samuti hakati 1950. aastate alguses nõudma venekeelse teksti lisamist muuseumieksponaatide juurde ning vene keele kasutamist muuseumi asjaajamises. Kuna muuseumide ülesandeks oli "kujundada rahva kollektiivne mälu ümber parteiliste suuniste järgi", muutus oluliseks kunstipropaganda levitamine, mille üheks vormiks oli rändnäituste korraldamine, millega muuseum 1980. aastate lõpuni tegeles.

1952. aastast alates tõusis muuseumi näituste arv keskmiselt kaheksale näitusele aastas, avati esimene tarbekunsti näitus ning hakati korraldama ka ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lõputööde näitusi. 1955. aastal avati muuseumis Tartu kunstnike uudisloomingu näitus, millest kujunes kuni 1990. aastani väldanud iga-aastane traditsioon. 1956. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene elusoleva Eesti kunstniku isikunäitus, mis keskendus Elmar Kitse loomingule, ning uueks sihiks seati kohalike kunstnike loomingu tutvustamine ning ekspositsioonide koostamine eelkõige muuseumi enda fondide, mitte enam niivõrd erakogudest ning Tallinna Riiklikust Kunstimuuseumist saadud laenude põhjal. Kuna 1950. aastate teiseks pooleks oli poliitiline olukord ja muuseumite järelevalve ranguselt ja intensiivsuselt mõnevõrra leebunud, oli muuseumis võimalik korraldada näitust "Eesti nõukogude kunstinäitusel Tartu Kunstimuuseumi kogude põhjal", kus eksponeeriti ka Nõukogude võimu poolt represseeritud kunstnike nagu Ado Vabbe, Märt Laarmani, Anton Starkopfi, Johannes Saali ja Ellinor Aiki teoseid. Märgiliseks sündmuseks oli ka Eduard Wiiralti loomingu näitus, millega sai Wiiraltist ühtlasi esimene pagulusse läinud kunstnik, kelle loomingut Tartu Kunstimuuseumis eksponeeriti. Alates 1958. aastast sai Tartu Kunstimuuseum hakata tegelema varasema Noor-Eesti ja sõjaeelse kunstipärandi uurimisega ning fookusse võeti Pallase kunstikooli ja ühingu ning nendega seotud kunstnike kunstiajalooline uurimine. Teisisõnu, Tartu Kunstimuuseumis pöörati tähelepanu Eesti kunstilugu mõtestavate näituste loomisele (mis lõi omakorda eelduse järgnevaks teadustööks) ning kunstnike loomingu tõlgendamisele, koostades katalooge, mis kunstiajaloolastele ja kollektsionääridele veel hiljemgi suureks abiks on olnud.  

Tartu Kunstimuuseum tegi toona tihedat koostööd ka Tallinna Riikliku Kunstimuuseumiga, tutvustades üksteise näitusi ning tähistades kunstnikega seotud tähtpäevi (näiteks sünniaastapäevi) ühisüritustega. Märkimisväärse ettevõtmisena võib välja tuua ka 1972. aastal Jaan Vahtra sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud Eha Ratniku näituse, kus eksponeeriti esimest korda kubistlikku ja konstruktivistlikku kunstikeelt eelistanud Eesti Kunstnikkude Ryhma teoseid. Alates 1969. aastal korraldatud Endel Kõksi näitusest võis muuseum hakata järk-järgult eksponeerima ka Nõukogude Liidust põgenenud kunstnike kaasaegset loomingut, kuigi teatud mööndustega: näiteks ei lubanud võimud avada 1984. aastal Karin Lutsu loomingu näitust ning suurema pagulaskunstnike loodud kunsti tutvustava näituseni jõuti alles 1987. aastal.

1964. aastal alustati Tartu Kunstimuuseumis nooremate kunstnike loomingu tutvustamiseks mõeldud grupinäituste korraldamisega ning see traditsioon kestis 1980. aastate keskpaigani. Samuti näidati hiljem nii grupinäitustel kui ka varasematel isikunäitustel tutvustatud kunstnike uuemat loomingut, eksponeerides näiteks Aleksander Vardi, Lepo Mikko, Nikolai Kormašovii, Enn Põldroosi, Ülo Õuna, Anu Põdra, Johannes Võerahansu ja Jüri Arraku teoseid. Tähelepanuväärse sündmusena võib välja tuua 1971. aastal korraldatud Ülo Soosteri loomingut tutvustava näituse, mille käigus anti aasta varem surnud kunstniku pärandile esimest korda kunstiajalooline käsitlus. 1974. aastal avati muuseumis temaatiline näitus "Inimene ja põld", mis märkis ühtlasi ka 1966. aastal katkenud vabariiklike noortenäituste traditsiooni jätkamist, ning elavdamaks eesti skulptorite tegevust, algatas Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikoguhoidja Ahti Seppet 1988. aastal vabariikliku pisiplastika näituste korraldamise.

Lisaks kohalike kunstnike loomingule tutvustati Nõukogude perioodil Tartu Kunstimuuseumis korraldatud näitustel ka välismaist kunsti: eksponeeriti nii Nõukogude Liidu avarustest pärit kunsti kui ka Jaapani puugravüüri (1957), Mehhiko ja Brasiilia graafikat (1958), India ja Hiina tarbekunsti (1959) ning Jaapani rahvakunsti ja Uus-Meremaa maali ja graafikat (1960). Samuti tutvustati muuseumis 1979. aastal Moskvas töötanud kunstniku Valeri Volkovi abstraktses laadis teoseid, mida tema enda elukohas liialt läänelikuks peeti. Lähedasi sidemeid hoiti ka Ida-Saksamaa, Ungari, Tšehhoslovakkia ja Soomega ning 1989. aastal saabus Poolast Tartu Kunstimuuseumi näitus, kus olid teiste seas esindatud ka Tadeusz Kantori ja Michael Haziori tööd.

1980. aastatel hakati ajalooliste ülevaatenäituste puhul huvi tundma ka varasema nõukogude kunsti vastu, mis leidis väljundi näiteks 1984. aastal, mil korraldati näitus 1950. aastate kunstist, keskendudes siiski sotsrealismi ametliku temaatika asemel selle vastanduvatele kõrvalliinidele. 1983. aastal koostas Mare Ruus näituse 1960. aastate maalikunstist, tutvustades selle käigus ka nn karmis stiilis valminud teoseid, ning 1988. aastal koostas Lea Mehilane näituse, mis keskendus abstraktsionismi arengutele Eesti kunstis ning mida saatis Elmar Kitse abstraktsele loomingule pühendatud ekspositsioon.

Taasiseseisvumisjärgne periood

Seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega oli muuseumil võimalik hakata käsitlema ka neid teemasid, millega tegelemine varasemal perioodil keelatud oli olnud. Nii korraldas näiteks Tiiu Talvistu 1991. aastal näituse "Mida on kunstil sõjale öelda... Eesti sõjaaegne kunst", mille käigus vaadeldi varasemates kunstiajaloolistes käsitlustes sisuliselt mahavaikitud perioodi. Samuti kuuluvad toonaste oluliste näituste hulka Enriko Talvistu näitus "Eesti ametlik kunst 1920–1980" ning Mare Ruusi näitused "Avangard, õukond, sõltumatud" (1993) ja "Müüt ja maastik" (1994). Samuti organiseeriti suuri ülevaatenäitusi, nagu "Elmar Kitse fenomen" (1994) ja "Rujaline roostevaba maailm. 1970ndate kunst" (1997).

Kui esimeste püsiväljapanekute koostamisel 1990. aastatel peeti oluliseks näituste kronoloogilist ülesehitust, siis aastatuhande vahetudes mõisteti, et muuseumikülastajad on valmis ka erinevatele teemadele ja nende ajastuliselt erinevatele käsitlustele keskenduma. Seetõttu koostati 2004. aastal püsiväljapanek "Raster 8", mis pakkus võimalust näha erinevate kunstistiilide teisenemisi ajas. 21. sajandi esimesest kümnendist alates hakati süsteemsemalt korraldama suuri retrospektiivnäitusi, mille puhul anti välja ka mahukaid uurimuslikke katalooge. Näiteks on eelnevalt mainitud näituste käigus eksponeeritud Karin Lutsu, Johannes Saali, Eerik Haameri, Endel Kõksi, Malle Leisi, Mare Mikoffi, Peeter Alliku, Lola Liivati, Tiit Pääsukese ja Ludmilla Siimu loomingut. Samuti on pööratud tähelepanu ka pagulaskunstnike pärandile (2010.–2011. aastal oli avatud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga valminud näitus "Eesti kunst paguluses") ning Tartu Kunstimuuseumi näituseprogrammis on tähtsal kohal kaasaegsete kunstnike, nagu Marge Monko, Laura Põllu, Anna-Stina Treumundi, Art Allmäe, Erik Alalooga, Flo Kasearu, Krista Leesi, Alan (Alana) Proosa ja Eike Epliku loomingu tutvustamine. Ajavahemikus 2010–2013 tegi muuseum koostööd kaasaegse kunsti festivaliga ART IST KUKU NU UT, mille raames korraldati intrigeerivaid, piirekompavaid ning juba tuntud teemadele uudsete vaatenurkade alt lähenevaid näitusi, mis osutusid ka võrdlemisi menukaks ning leidsid laiemat kajastust meedias.  Samuti teeb Tartu Kunstimuuseum regulaarselt koostööd Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga: näiteks avati 2016. aasta sügisel kunstimuuseumis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud näitus "Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus", mis oli ühtlasi ka esimene disainivaldkonda laiemalt tutvustav näitus Tartu Kunstimuuseumis. 2020. aastal oli avatud näitus "Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019" ning 2023. aastal "Ingrid Allik. Sekret", mis valmisid mõlemad samuti koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga. Alates 2017. aastast hakati korraldama näitusesarja "Noor Tartu", mille eesmärgiks on Tartuga seotud noorte kunstnike loomingut populariseerida ning toetada. "Noore Tartu" näituseprogrammis on tutvustatud Sten Eltermaa, Keiu Maasiku, Mirjam Hinni, Siiri Jürise, Nele Marie Tiidelepa ja Tõnis Jürgensi loomingut.

Kunstikooli Pallas (hiljem Kõrgema Kunstikooli Pallas) 100. aastapäeva puhul oli 2019. aastal Tartu Kunstimuuseumis avatud Joanna Hoffmanni ja Hanna-Liis Kondi kureeritud näitus "Pallas 100. Kunstikool ja kultus". Näitus tutvustas kunstikooli ajalugu, näitas kooli kuvandi muutumist aastate jooksul ja seda, mida sõna "Pallas" tänapäeval sümboliseerib, ning tõi (suures osas just Tartu Kunstimuuseumi enda kogudest) huviliste ette nii pallaslaste kuulsaid ja armastatud taieseid kui ka vähem tuntud teoseid.  Mahukas näitus – väljapanek võttis enda alla muuseumi kolm korrust – pälvis järgmisel aastal Eesti muuseumide aastaauhinna ajutise näituse kategoorias. 2019. aastal avati Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis kaheosaline kõrvalnäitus "Pallaslased Eesti kodudest" (kuraatorid Hanna-Liis Kont ja Annegret Kriisa), mille käigus tutvustati erakogudest laenatud pallaslaste teoseid ning nendega seotud isiklikke lugusid ja uuriti, "milline on tänaste inimeste kontakt ja isiklik suhe pallaslaste teostega, kuidas need on inimeste kätte jõudnud ja miks nood neid endiselt hindavad". Tähelepanuväärse näitusena võib lähiaastatest välja tuua ka Šelda Puķīte ja Indrek Grigori poolt kureeritud "Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu" (2020), mis tutvustas kümmet Eesti ja Läti varajast naisfotograafi, kõrvutades neid kolme tänase Euroopa kunstnikuga, "kes uurivad meie visuaalse ajaloo kadunud ja unarusse jäetud tahke". Näitusega seoses anti välja ka samanimeline eesti-, läti- ja ingliskeelne fotoraamat  ning näitust saatnud sümpoosion pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna parima teadusürituse kategoorias.

Näitused 21. sajandil

2001

• 07.02–21.08 „Eesti kunsti püsiekspositsioon“ (kuraator: Reet Mark)
• 16.03–22.04 „Arkadio Laigo (1901–1944) puugravüürid“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 28.03–29.04 „Ann Audova (1904 – 2000) mälestusnäitus“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 02.05–27.05 „Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo näitus“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 02.05–27.05 „Laste joonistuste näitus“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 30.05–19.08 „Vello Trelli ja Rein Kelpmani maalid“ (kuraator: Reet Mark)
• 04.07–21.08 „Marju Mutsu mälestusnäitus“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 12.10–24.02 „Aleksander Vardi 100“ (kuraator: Krista Piirimäe)
• 12.10–24.02 „Johann Köler 175“ (kuraator: Epp Preem)
• 22.11–06.01 „Slow-tech“ (kuraator: Holger Rajavee)

2002

• 11.01–24.02 „Pilved taevas ja Mudist Kivisillas“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 27.02–03.03 „Karin Lutsu pärand Rootsist“ (kuraatorid: Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu)
• 07.03–14.04 „Anne Parmasto maalid“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 17.04–08.06 „Peidus pool. Paul Burman“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 10.05–18.08 „Ühe aasta mehed – Adamson-Eric, Kutsar, Nõmmik, Pärsimägi, Raud, Sepp, Võerahansu“ (kuraatorid: Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu)
• 10.06–07.07 „Proovilend. TÜ maalieriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööde näitus“ (kuraatorid: Reet Pulk-Piatkowska, J. Elken, E. Talvistu)
• 12.07–01.09 „Tampere rühmitus KoeMiesKoe“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 30.08–05.01 „Sotsialistliku realismi võidukäik ? Eestis“ (kuraatorid: Reet Mark, Ene Asu-Õunas, Mare Joonsalu, Ahti Seppet)
• 06.09–06.10 „Equador ja Keenia põhjamaalaste pilgu läbi. Arja Toivonen ja Epp Meisner“ (kuraatorid: Ene Asu-Õunas ja Krista Piirimäe)
• 11.10–03.11 „Sain 50. Kersti Rattus“ (kuraator: Reet Mark)
• 15.11–29.12 „V Eesti pisiplastika näitus“ (kuraator: Ahti Seppet)

2003

• 10.01–09.02 „Laurentsius. The end“ (kuraator: Holger Rajavee)
• 17.01–27.04 „Lapsepõlv. Laps eesti kunstis“ (kuraatorid: Reeli Kõiv, Mare Joonsalu)
• 14.02–23.02 „Leonhard Lapin. Suprealistlik Köler“ (kuraator: Holger Rajavee)
• 28.02–30.03 „Erich Pehap. Kunstnikuks saamine“ (kuraator: Epp Preem)
• 04.04–04.05 „Tenno Sooster. Ettemääratus“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 09.05–08.06 „Sirje Runge. Sir“ (kuraator: Holger Rajavee)
• 16.05–26.09 Eesti kunsti püsiekspositsioon „Raster 8“ (kuraatorid: Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu)
• 11.06–14.06 „TÜ Maali eriala bakalaureusetööd“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 05.09–05.10 „Ahti Seppet. Pilguheit“ (kuraator: Reet Mark)
• 10.10–09.11 „Eda Lõhmus. Momendid“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 28.11–01.02 „Ilmars Blumbergs. Joonistused karbis“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)

2004

• 26.03–06.06 „Sotsrealistlik plakat + tarbekunst“ (kuraator: Reet Mark)
• 25.06–04.07 „TÜ maalieriala ja TKK lõpetajate ühisnäitus“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 08.07–08.08 „Ilse Leetaru. Kingitud kunst“ (kuraatorid: Ene Asu-Õunas, TKM; Anne Lõugas, EKM)
• 13.08–12.09 „Vano Allsalu. Maal on maastik“ (kuraator: Reet Mark)
• 17.09–14.11 „Lembit Saartsi juubelinäitus“ (kuraator: Krista Piirimäe)
• 08.10–01.05 „Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused“ (kuraatorid: Mare Joonsalu, Reet Mark, Tiiu Talvistu)
• 19.11–16.01 Christine Candolini. „Tähtedevahelises valguses“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)

2005

• 21.01–20.03 „Eesti Kunstnikkude Ryhm“ (kuraatorid: Reet Mark ja Holger Rajavee)
• 24.03–08.05 „Ado Lill. Androgüün“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 11.05–05.06 „Liina Siib. Dexiosis“ (kuraatorid: Kristel Toom, Andres Kaera)
• 06.06–19.06 „TÜ maali õppetooli lõputööde näitus“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 22.06–07.08 „Valik TÜ maali õppetooli ja TKK 2005. aasta lõputöödest“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 12.08–02.10 Raul Rajangu. „Bedroom’s Show“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 07.10–13.11 Jaan Elken. „Oktoobridemonstratsioon“ (kuraator: Reet Mark)
• 18.11–08.01 „Jaan Toomik“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 18.11–05.11 „Tartu kunsti lood“ (kuraator: Reeli Kõiv)

2006

• 13.01–26.02 „N. Triik, A. Vabbe, A. Tassa, A. Starkopf. Valik eesti ekspressionismi näituselt Tšehhi Vabariigis“ (kuraatorid: Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Reet Mark)
• 03.03–23.04 „Paul ja Anne Daniela Rodgers“
• 28.04–11.06 „Une taga on pirevil maastik. Andres Sütevaka“
• 21.06–16.07 „Valik Tartu Ülikooli Kunstide osakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputöödest“
• 21.07–24.09 „Pallase skulptuur“ (kuraator: Ahti Seppet)
• 29.09–19.11 „Alfred Kongo 100“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 17.11–03.08 Johannes Saal. „Elu metamorfoosid“ (kuraatorid: Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu)
• 24.11–14.01 „Jaan Punga maalinäitus eestartutaga“

2007

• 17.01–18.02 „Üllatus, üllatus! Kunst mittekunstimuuseumidest“ (kuraator: Reet Mark)
• 22.02–29.04 „Vaikuse tsoonis. Kurts Fridrihsons“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 04.05–10.06 „Muuseumiteater. Eve Kiiler“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 08.06–02.03 „Tartu kunsti lood“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 13.06–17.06 „Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli bakalaureusetööd“
• 20.06–08.07 „Krokodill sõi karu mett. Valik Tartu Ülikooli maali eriala, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli lõputöödest“ (koostaja: Liisa Kaljula)
• 13.07–02.09 „Mari Rääk ja Lagle Israel. Teineteisemõistmine“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 07.09–14.10 „Ilmar Kruusamäe. Inimesed“
• 19.10–25.11 „Väikesed Puust Inimesed Väikeses Puust Linnas. Marco Laimre“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 30.11–16.12 „Wiiralt värvides“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 21.12–02.03 „Noorte Kujurite Ühing Vikerla 1917–1918“ (kuraator: Reet Mark)

2008

• 14.03–15.06 „Erik Haamer. Kahel pool merd“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 11.06–13.07 „Valik Tartu Ülikooli maalieriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputöödest“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 04.07–01.02 „Kirg ja valu. Eesti kunstiklassika Mart Lepa ja René Kuulmanni erakogudest“ (kuraator: Reet Mark)
• 18.07–07.09 Alice Kase isiknäitus „Jõusaal“ (kuraator: Tõnis Tatar)
• 12.09–14.12 „Jaan Koort“ (kuraator: Ahti Seppet)
• 03.10–13.11 „Ülo Sooster ja Vene underground – Kirg ja Valu satelliitnäitus“
• 14.11–14.12 „19. sajandi teise poole – 20. sajandi alguse Euroopa graafikat Selma Lepa kogust“
• 12.12–09.01 „Olga Terri maalid ja Peeter Ulase joonistused“ (kuraator: Reet Mark)
• 19.12–01.03 „Ants Laikmaa pastellmaalid“ (kuraatorid: Merily Paomets, Ago Teedema, Sirli Rebaste)

2009

• 09.01–08.02 „Peeter Lauritsa fotod ja Tiit Jaansoni maalid“ (kuraator: Reet Mark)
• 20.02–13.09 „TULEVIK SÜNNIB TÄNA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968“ (kuraatorid: Liisa Kaljula, Indrek Grigor, Tiiu Talvistu)
• 06.03–07.06 „Anton Starkopf“ (kuraator: Ahti Seppet)
• 10.06–02.08 „Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureusetööde näitus“
• 07.08–13.09 „TURISTI PILGUGA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968“
• 18.09–25.10 „Urmas Viik Kärbes. Roos. Kärbes“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 01.10–30.01 „PALLAS“ (kuraatorid: Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu)

2010

• 16.01–04.04 „Olemise paine. 21. sajandi kunsti Tartu Kunstimuuseumi kogust“ (kuraatorid: Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Indrek Grigor)
• 09.04–06.06 „Mare Saare, Tiina Sarapu ja Eeva Käsper. Tasakaaluhetk“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 27.08–17.10 „Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)
• 22.10–28.11 „Tanja Muravskaja. Split Mind“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 03.12–30.01 „Raul Rajangu. “Nõukogude öö” ja teisi pilte“ (kuraator: Reet Mark)

2011

• 23.02–30.04 „Eesti kunst paguluses“ (kuraatorid: Kersti Koll, Tiiu Talvistu, Reet Mark)
• 10.05–05.06 „FotoKunst. Saksa foto“ (kuraatorid: Saksa Kultuuri Instituut, Reet Pulk-Piatkowska)
• 18.05–09.09 Püsinäitus „Inimene poolsajandis“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 08.07–04.09 „Tartu Kunstikool 60“ (kuraatorid: Helle Vahersalu, Kalli Kalde, Reet Pulk-Piatkowska)
• 15.09–13.11 „Art Must Be Beautiful. Marina Abramovići valitud teosed“ (kuraator: Rael Artel)
• 18.11–27.11 „Klassikutelt armastusega“ (kuraatorid: Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu)
• 30.11–29.01 „Jüri Arrak: Joonistades läbi aja“ (kuraator: Ene Asu-Õunas)

2012

• 04.04–03.06 „Suur vaas“ (kuraator: Ahti Seppet)
• 04.05–27.05 TKM kunstikabineti näitus “Eesti aja inimesed” (kuraator: Reet Mark)
• 30.05–22.06 Kunstikabineti näitus „Eksootiline võõras“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 27.06–15.07 Kunstikabineti näitus “Stalini aja eesti inimesed – sotsrealismi inimlikum pale” (kuraator: Reet Mark)
• 06.07–26.08 „Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv eesti kunstis 1920-1945“ (koostaja: Tõnis Tatar)
• 15.08–09.09 Kunstikabineti näitus „Skulptuuri-inimesed“ (kuraator: Ahti Seppet)
• 06.09–18.11 Kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT näitus „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“ (kuraator: Rael Artel)
• 14.09–04.11 „Maalimise kolm õppetundi. Jonas Gasiūnas (Leedu), Paweł Łubowski (Poola) ja Kaido Ole (Eesti)“ (kuraatorid: K. Stanisławski ja A. Zalpis)
• 03.10–04.11 Kunstikabineti näitus „Leedu kaasaegne maal“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 14.11–24.03 „Vapruse, vabaduse ja rõõmuga! Endel Kõks“ (kuraatorid: Reet Mark, Reet Pulk-Piatkowska, Tiiu Talvistu)
• 16.11–16.12 „Muuseumi valik 2012. Anna Hõbemäe“ (organiseerija: Peeter Talvistu)
• 23.11–27.01 „Talvevalgus“ (kuraator: Reeli Kõiv)
• 19.12–20.01 Kunstikabineti näitus “Endel Kõks. Asteekide kalender” (kuraator: Tiiu Talvistu)

2013

• 23.01–23.02 Kunstikabineti näitus “Elmar Kits. Minu inimesed” (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 01.02–07.04 „Karin Luts. Ühe lehe lugu“ (kuraator: Reet Mark)
• 27.02–24.03 „Lepo Mikko. Ajastu peegeldused“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 01.03–24.03 Kiwa heliinstallatsioon näitusel “Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!” (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 05.04–09.06 „Enn Põldroos. Credo“ (kuraator: Tõnis Tatar)
• 10.04–28.04 Kunstikabineti näitus „Mark Raidpere. Majestoso Mystico“ (kuraator: Peeter Talvistu)
• 12.04–02.06 „Luuserid. Üks vaade muuseumi tulmetele“ (kuraator: Peeter Talvistu)
• 02.05–09.06 Kunstikabineti näitus „Enn Põldroos. Kaasteelised“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 05.06–30.06 Tartu Ülikooli maalieriala bakalaureusetööde näitus (kuraator: Jaan Elken)
• 28.06–12.01 „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“ (kuraatorid: Tõnis Tatar, Reeli Kõiv)
• 03.07–28.07 Kunstikabineti näitus „Inimese jälg. Tööstusmaastik eesti kunstis“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 04.07–25.08 „Marge Monko. Kuidas kanda punast?“ (kuraator: Rael Artel)
• 31.07–25.08 Kunstikabineti näitus „Harmoonia otsinguil. Nikolai Kormašov 1929-2012“ (kuraator: Reet Pulk-Piatkowska)
• 05.09–27.10 „PRADA PRAVDA“ (kuraatorid: Rael Artel, Kaisa Eiche, Marika Agu, Triin Tulgiste ja Marie Vellevoog)
• 01.11–12.01 „August Künnapu. Elujõgi“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 13.11–15.12 Kunstikabineti näitus „Muuseumi valik 2013: Alar Tuul“ (koordinaator: Peeter Talvistu)
• 18.12–09.03 Kunstikabineti näitus „Jevgeni Zolotko. Leigus“ (kuraator: Peeter Talvistu)

2014

• 23.01–09.03 „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?“ (kuraator: Rael Artel)
• 25.03–01.06 „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014“ (kuraator: Triin Tulgiste)
• 27.03–08.06 „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis“ (kuraator: Rauno Thomas Moss)
• 27.03–08.06 „Valge maika“ (kuraator: Flo Kasearu)
• 29.04–11.05 „Mehed ja kaabud“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 04.06–08.06 „Lõpupidu“
• 19.06–24.08 „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“ (kuraator: Maria Arusoo)
• 02.07–24.08 „Andres Tolts. Vaikelu“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 04.09–02.11 „Pilvi Takala. Rõivad ja rühid“ (kuraator: Rael Artel)
• 07.11–01.02 „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“ (kuraator: Marika Agu)
• 27.11–01.03 „Malle Leis. Kollane suvi“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 04.12–04.01 „Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar“ (koordinaator: Peeter Talvistu)

2015

• 09.01–15.02 „Malle Leis. Võrumaa. Ühe lehe lugu“ (koostaja: Tiiu Talvistu)
• 17.02–29.03 „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (kuraator: Rael Artel)
• 19.02–01.03 „Otsides kollast suve“ (koostajad: Kristel Sibul, Tiiu Talvistu)
• 12.03–17.05 „Noorus kui elustiil“ (kuraatorid: Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova)
• 18.03–19.04 „Ma võtan oma elust mõned aastad“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 10.04–31.05 „Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015“ (kuraator: Kaisa Eiche)
• 23.04–17.05 „Monoloog noorusega“ (kuraatorid: Miina Härma Gümnaasiumi õpilased Kadri-Ann Freiberg, Susi Ann Kaljas, Katrin Kaurov, Mari-Ann Leetmaa, Sander Lillo, Anniki Mikelsaar ja Iris Värsi)
• 29.05–23.08 „Ruum minu ümber“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 03.06–14.06 „Marie Kõljalg. Thank You For Looking!“
• 04.06–14.06 Matti Miliuse mälestusnäitus (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 17.06–02.08 „Tartmus 75! Kunsti võit“ (kuraatorid: Rael Artel, Hanna-Liis Kont)
• 19.06–30.08 „Tõnis Saadoja. Etüüdid klaverile ja lõuendile“ (koordinaator: Hanna-Liis Kont)
• 16.08–27.09 „Tartmus 75! Pommitabamus“ (kuraatorid: Rael Artel, Hanna-Liis Kont)
• 05.09–01.11 „Kiwa. Autoportree tundmatuna“ (kuraator: Marika Agu)
• 18.09–08.11 „Tartmusi kogu peidetud pool“ (kuraator: Nele Ambos)
• 01.10–22.11 „Tartmus 75! Uus algus“ (kuraator: Sten Ojavee)
• 05.11–03.01 „Tartmus 75! Uus maja“ (kuraatorid: Rael Artel ja Tiiu Talvistu)
• 20.11–28.02 „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“ (kuraator: Anneli Porri)
• 27.11–17.01 „Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 01.12–01.02 „Anna-Stina Treumund. Skin“

2016

• 14.01–20.03 „Laura Põld. Sada ulma keset merd“ (kuraator: Peeter Talvistu)
• 22.01–28.01 „Lai kaader II. Tartu foto uus kool“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 05.03–30.10 „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ (kuraator: Tiiu Talvistu)
• 11.03–29.05 „Kadumisest ja kadumiseks“ (kuraator: Sten Ojavee)
• 24.03–29.05 „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“ (kuraator: Marika Agu)
• 26.03–24.04 „Muuseumi valik 2016: Eva Mustonen“ (kuraator: Peeter Talvistu)
• 29.04–29.05  Skulptuurinäitus “Kujuri mõttekäigud” (kuraatorid: Heiti Kulmar, Tiiu Talvistu)
• 03.06–03.07 „Maarja Nõmmik. Minatu“
• 06.06–19.09 „Mikoff. Skulptuurid“ (kuraator: Gregor Taul)
• 08.07–14.08 „Laivi. Unista edasi / liiga hea“ (kuraator: Sten Ojavee)
• 19.08–09.10 „Lähedane ja kauge füüsika. Ülo Soosteri illustratsioonid“ (kuraator: Kadri Mägi)
• 29.09–04.12 „Kes loob linna?“ (kuraator: Pille Epner)
• 29.09–31.12 „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“ (kuraator: Kai Lobjakas)
• 13.10–06.11 „Tundmatu Konrad Mägi“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 11.11–12.03 „Muutuv Tartu neljas vaates“ (kuraator: Merli-Triin Eiskop)
• 12.11–31.12 „Maadeavastaja Milius“ (kuraator: Ruuda Liisa Malin)
• 09.12–26.02 „Anna-Stina Treumund. M-i märg unenägu“ (kuraator: Rael Artel)

2017

• 13.01–28.05 „Hall tsoon“ (kuraator: Mari Laaniste)
• 20.01–05.03 „Lingid maailma: Vito Acconci“ (kuraator: Hanna-Liis Kont)
• 10.03–28.05 „Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 10.03–02.04 „Kunst ja koomiks. Laste joonistusvõistluse parimad“
• 23.03–29.10 „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“ (kuraator: Tiina Abel)
• 07.04–21.05 „Aivazovskist Kabakovini. Idanaabrid Tartmusi kogudes“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 26.05–30.07 „Kunstniku pilk. Autoportreed“ (kuraator: Tiina Abel)
• 09.06–17.09 „Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 04.08–22.10 „Lingid maailma: Martha Rosler“ (kuraator: Hanna-Liis Kont)
• 29.09–07.01 „Muuseumi koreograafia“ (kuraator: Hanna-Liis Kont)
• 29.09–14.01 „Paint it Black II“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 28.10–17.12 Sten Eltermaa “Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon” (kuraator: Heiti Kulmar)
• 10.11–15.04 „Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“ (kuraator: Merli-Triin Eiskop)
• 22.12–18.02 „Lingid maailma: Leslie Thornton“ (kuraator: Hanna-Liis Kont)

2018

• 19.01–15.04 „Metafoorid kodule“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 26.01–13.05 „Eve Kase isikunäitus. 2+2=…“ (kuraator: Brigita Reinert)
• 23.02–15.04 „100-aastased teosed Tartu Kunstimuuseumis“ (kuraator: Mare Joonsalu)
• 23.04–31.08 „Veebinäitus: Kuidas portreteerida kodu?“
• 19.05–12.08 „Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ (kuraator: Eero Epner)
• 25.05–18.08 Erik Alalooga isikunäitus “Singulaator” (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 24.08–02.12 „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis“ (kuraator Eesti Kunstimuuseumis Anu Allas; Tartu Kunstimuuseumile kohandasid Merli-Triin Eiskop ja Hanna-Liis Kont)
• 24.08–30.09 „Lingid maailma: John Baldessari“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 08.09–06.01 „Lola Liivat. Vaimu vastupanu“ (kuraator: Hanna-Liis Kont)
• 05.10–02.12 „Keiu Maasik. Kolm venda“ (kuraator: Heiti Kulmar)
• 07.12–10.02 „Lingid maailma. Dara Birnbaum“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 13.12–28.04 „Isekeskis. Naine kujutamas naist“ (kuraator: Kadri Asmer)

2019

• 18.01–05.05 „Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist“ (kuraatorid: Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont)
• 18.01–28.04 „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde“ (kuraator: Marika Agu)
• 22.02–31.03 „Laste joonistusvõistlus. Sõbrad minu elus“
• 05.04–05.05 „Muusade maailm“ (kuraatorid: Liisa-Lota Jõeleht, Saskia Kolberg, Killu Simson ja Liisa Veddel; juhendajad: Hanna-Liis Kont ja Kristel Sibul)
• 25.05–27.10 „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ (kuraatorid: Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont)
• 25.05–27.10 „Pallaslased Eesti kodudest“ (kuraatorid: Hanna-Liis Kont, Annegret Kriisa)
• 08.11–09.02 „Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud“ (kuraatorid: Julia Polujanenkova, Heiti Kulmar)
• 08.11–05.04 „Müstika ja Eros“ (kuraatorid: Amar Annus (Tartu Ülikool), Kadri Mägi (Tartmus))
• 08.11–12.01 „Noor Tartu – Mirjam Hinn „Kõrgepinge““ (kuraator: Indrek Grigor)

2020

• 17.01–29.03 „Kui teatrituled süttisid…“ (kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid))
• 21.02–28.06 Flo Kasearu isikunäitus „Ohustatud liigid” (kuraator: Marika Vaarik)
• 21.02–28.06 „Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019“ (kuraator: Ketli Tiitsar)
• 12.06–27.09 „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu“ (kuraatorid: Šelda Puķīte ja Indrek Grigor)
• 12.06–12.07 „ÖKO. Laste kunstikonkursi parimad tööd“
• 17.07–27.09 Martta Tuomaala „FinnCycling-Soumi-Perkele!” (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 17.07–27.09 „Vaikiv“ (kuraatorid: Jevgeni Zolotko ja Eero Epner)
• 17.10–31.01 „Alan Proosa. Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 24.10–25.04 „Tiit Pääsuke. Nostalgiata“ (kuraator: Joanna Hoffmann)

2021

• 13.02–09.05 Siiri Jüris „keha(stuv) mateeria“ (kuraator: Kristlyn Liier)
• 13.02–30.05 „Eike Eplik. Jagatud territoorium“ (kuraator: Annegret Kriisa)
• 15.05–27.06 „Eraldatuses“ (kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo)
• 15.05–03.10 „Metsikud“ (kuraatorid: Kristel Sibul, Kristlyn Liier)
• 22.05–03.10 „RANDEVUU NELLYGA. Eduard Wiiralt Juhani Komulaineni kollektsioonist“ (kuraatorid: Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu)
• 12.06–03.10 Krista Leesi „Verbarium“ (kuraator: Joanna Hoffmann)
• 02.07–01.08 „Maastik tiigri ja viiuldajaga“
• 07.08–03.10 „Lingid maailma: Andy Warhol & Willard Maas“ (kuraator: Kristlyn Liier)
• 16.10–30.01 „(ise)teadvus“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 16.10–30.01 „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 16.10–30.01 Vano Allsalu „Maailm peas“ (kuraator: Joanna Hoffmann)

2022

• 23.02–29.05 Ludmilla Siim „Olemise helk“ (kuraator: Kristlyn Liier)
• 23.02–29.05 „Lilly Walther. Piiritu“ (kuraator: Nele Ambos)
• 23.02–17.04 Nele Tiidelepp „Keda saab ainult igatseda” (kuraator: Mae Variksoo)
• 23.04–29.05 „Unistuste muuseum“
• 18.06–16.10 „Ado Vabbe. Wunderbar“ (kuraatorid: Tiiu Talvistu, Mary-Ann Talvistu)
• 18.06–26.02 „Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust“ (kuraatorid: Kadri Mägi ja Mae Variksoo)
• 18.06–16.10 „Diana Tamane. Poolarmastus“ (kuraator: Shoair Mavlian)
• 05.11–26.02 „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ (kuraatorid: Brita Karin Arnover, Joanna Hoffmann)
• 05.11–12.02 „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“ (kuraator: Indrek Grigor)

2023

• 25.02–04.06 „Vaata mind! Kuula mind!“ (kuraator: Julia Polujanenkova)
• 18.03–14.05 Tõnis Jürgensi näitus „Dreaming of Babylon” / „Paabeli ulmad” (kuraator: Indrek Grigor)
• 18.03–27.08 “Armistunud pale” (kuraator: Mae Variksoo)
• 18.03–27.08 „Maastik kulgeb läbi maja“ (kuraator: Eero Epner)
• 20.05–02.07 „Maastik on meie nägu“
• 17.06–15.10 „Kui magatud unest saaks midagi aru? Teosed Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist“ (kuraatorid: Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm)
• 08.07–15.10 „Ingrid Allik. Sekret“ (koordinaator: Kristlyn Liier)
• 16.09–25.02 „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“ (kuraator: Mai Levin)
• 28.10–25.02 „See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“ (kuraatorid: Indrek Grigor ja Peeter Krosmann)
• 28.10–25.02 Barbora Kleinhamplová „Vastupandamatu“ (kuraator: Indrek Grigor)

2024

• 16.03–21.07 „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ (kuraator: Mae Variksoo)
• 16.03–21.07 „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel“ (kuraator: Indrek Grigor)
• 16.03–21.07 Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris“ (kuraator: Indrek Grigor)