Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinik

Tartu Ülikooli Kliinikumi Radioloogiakliinik tegeleb ultrahelidiagnostika , röntgeni, kompuutertomograafia, magnettomograafia, angiograafia, nukleaarmeditsiini ja menetlusradioloogiaga. Radioloogiakliinikumis on angiograafia osakond, nukleaarmeditsiini osakond ja maarjamõisa radioloogiaosakond.

Ajalugu

Röntgeni avastuse esmakordne teaduslik ettekanne Eestis toimus 13. veebruaril 1896 Tartu Loodusuurijate Seltsi aastakoosolekul. Märtsis 1896 tehti Tartus esimene arstiteadusliku otstarbega röntgeniülesvõte ühe noormehe käest.

Suuremas ulatuses teostati röntgenoloogilisi uuringuid Tartus seoses sõjaväerongi õnnetusega 13. mail 1897. Puka jaama lähedal oli vagunirusude alt päästetud sajast inimesest 47 raskelt vigastatud. 15. mail komandeeriti sõjaministri korraldusel Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiast kohale füüsikakateedri assistent N. Georgijevski koos spetsiaalse meditsiiniotstarbelise röntgeniaparaadiga ning koos Tartu füüsikute Aleksandr Sadovski ja M. Kossatši abiga viidi läbi vigastatute röntgenuuringud. Röntgeniaparaat oli Tartus juuni alguseni.

1906 osteti esimene meditsiiniotstarbeline röntgeniaparaat. Olulise murrangu röntgendiagnostika kvaliteedi alal tõi röntgenoloog Friedrich Kienasti tööle asumine Tartu ülikooli II sisehaiguste kliinikusse ja uue moodsa röntgeniaparaadi muretsemine 1928. aastal.

Välismaalt uute aparaatide ostmine oli väga kallis ning seetõttu püüti seadmeid kohapeal ehitada. 1929. aasta sügissemestril saadi tööle esimene omavalmistatud röntgensüvaraviaparaat – Holfelderi kanoon –, mis töötas naistekliinikus kuni 1958. aastani.

1951. aastal moodustati üks röntgeniosakond Tartu Vabariikliku Kliiniku Haiglas. Osakonnas toimusid spetsialiseerumiskursused arstidele röntgenoloogia erialal ja alates 1964. aastast kursused röntgenilaborantidele.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi moodustamise järel loodi 1. septembril 1999. aastal radioloogiateenistus.